Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos 1/3

2-23-105183 kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Pärnu Maakohus 9.05.2023 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis OK Incure OÜ nõude E L vastu 1271,21 euro saamiseks Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada mõistliku aja jooksul. Hageja esitas 24.05.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja portaalihaldur OÜ O vahendusel 20.08.2021 laenulepingu nr S214968149. Laenutingimuste kohaselt lepiti kokku laenusummas 1500 eurot, perioodiga 2 aastat, krediidikulukuse määraga 36% aastas. Kokkulepitud intressimäära osas lähtutakse Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3 välja toodud intressimäärast, so 25,57% aastas, kuna lepingus märgiti intressimäär ilma komakohtadeta st ümardatult (26%). Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt, on kulukuse määr arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1500 eurot, intressimäär 25,57% aastas, lepingu kestus 24 kuud, lepingutasu 30 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Kostja sai küll raha kätte, kuid rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas O OÜ kostjale 13.11.2022 lepingu ülesütlemise teatise, milles andis kostjale kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks, hoiatusega, et kui nimetatud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasuta, öeldakse leping üles ning nõutakse kogu lepingust tuleneva võla tasumist. Kostja on lepingu katteks tagasimakseid teinud kokku 737,64 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 422,22 eurot, intressi katteks 315,31 eurot, viivise katteks 0,11 eurot.

2/3

2-23-105183 Kuna kostja hoolimata talle 13.11.2022 edastatud teatisest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses alates 20.08.2022 osamakse tasumisest, jäädes võlgnevusse enam kui kolme see tähendab 20.08.2022, 20.09.2022, 20.10.2022 ja 20.11.2022 osamakse tasumisega, ütles O OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 28.11.2022 ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale OK Incure OÜ. Antud teatise edastamisega saab lugeda võlgniku suhtes nõude loovutamise toimunuks VÕS § 170 mõttes. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevusi kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades nii e-posti- kui ka posti teel pretensiooni 13.12.2022 (25 eurot), pretensiooni 06.01.2023 (5 eurot), hagihoiatuse 19.01.2023 (5 eurot). O OÜ on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud kostja poolt esitatud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. Lepingu S214968149 alusel laenu andmiseks tehti O OÜ poolt päring AS-ile C ja OÜ-le K. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Kostja märkis taotlusesse regulaarse sissetulekuna 800 eurot. Keskmise netopalga kontrollimiseks tehti O OÜ poolt päring Pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 661 eurot. Vastavalt O OÜ-s kehtivatele siseeeskirjadele võetakse arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek, kui see ei ole üle 20% suurem, kui pensioniregistri andmebaasist kontrolli teel saadud sissetulek. Seda eelkõige seetõttu, et pensioniregister ei pruugi kajastada kogu kliendile laekuvaid regulaarseid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt võeti kostja maksevõime hindamisel sissetulekuna arvesse 793,20 eurot (Pensioniregistri netopalk + 20%). Kohustustena arvestati O elatusmiinimumi 220 eurot, kuna see oli suurem, kui kostja poolt öeldud majapidamiskulude (50 eurot) ja finantskohustuste summa (50 eurot) kokku. Sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub mõista kostjalt välja lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 1077,78 eurot (laenusumma 1500 eurot – lepingu perioodil tagasimaksed põhiosa katteks kokku 422,22 eurot), tasumata intressi osamaksete eest kokku summas 83,73 eurot, viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni kokku summas 133,64 eurot, võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja taotleb menetluskuluna riigilõivu summas 280 eurot väljamõistmist kostjalt. Viru Maakohus 25.05.2023 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte 1.06.2023 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.