HOOVI Rental OÜ hagi Kratt Art OÜ ja M. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2363,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja HOOVI Rental OÜ (registrikood 16020217), lepingulised esindajad vandeadvokaat Viktor Särgava ja advokaat Liis Puidak Kostja Kratt Art OÜ (registrikood 14992301), seaduslik esindaja juhatuse liige M. M. Kostja M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 29. juunil 2023, seejärel kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada HOOVI Rental OÜ hagi Kratt Art OÜ ja M. M. vastu.
2.Välja mõista solidaarselt Kratt Art OÜ-lt ja M. M. HOOVI Rental OÜ kasuks 1269,48 eurot, millest 900 eurot on põhivõlgnevus, 95,73 eurot on intress, 273,75 eurot on viivis.
3.Välja mõista solidaarselt Kratt Art OÜ-lt ja M. M. HOOVI Rental OÜ kasuks viivis 1054,80 eurot perioodi 24.09.2022 – 13.07.2023 eest.
4.Välja mõista solidaarselt Kratt Art OÜ-lt ja M. M. HOOVI Rental OÜ kasuks viivis määraga 0,4% päevas põhinõude 900 eurot tasumata osalt alates 14.07.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud solidaarselt Kratt Art OÜ ja M. M. kanda.
6.Rahuldada osaliselt HOOVI Rental OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
1 (9)
7.Välja mõista solidaarselt Kratt Art OÜ-lt ja M. M. HOOVI Rental OÜ kasuks menetluskulud 1896,56 eurot, sealhulgas riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1546,56 eurot (sh käibemaks).
8.Välja mõista solidaarselt Kratt Art OÜ-lt ja M. M. HOOVI Rental OÜ kasuks viivis menetluskulude 1896,56 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Jätta rahuldamata HOOVI Rental OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 371 euro osas, sealhulgas lepingulise esindaja kulud 336 eurot ja riigilõiv 35 eurot.
10.Rahuldada HOOVI Rental OÜ 29. juuni 2023 kohtuistungil esitatud taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada HOOVI Rental OÜ-le hagiavalduselt enam tasutud riigilõiv 35 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.HOOVI Rental OÜ (hageja) esitas 25. juulil 2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kratt Art OÜ (kostja I) ja M. M. (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 23. septembril 2022. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 1269,48 eurot, sh põhivõlgnevus 900 eurot, intress 95,73 eurot ja 23.09.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 273,75 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise määraga 0,4% päevas põhivõlgnevuselt (900 eurolt) alates 24. septembrist 2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 28. märtsil 2022 krediidilepingu nr 2022-0328-1966338873, mille p 1.1 alusel kohustus hageja andma kostjale I laenu summas 1050 eurot. Krediidilepingu p 2.1 kohaselt lepiti kokku, et laenult tuleb maksta intressi. Krediidilepingu p 5.1 alusel on viivise määraks 0,4% päevas. Krediidilepingu p 3.1 alusel kohustus kostja I tagastama laenu perioodil 28.04.2022 – 28.09.2022, tehes igakuiselt makseid vastavalt lepingu maksegraafikule. 2 (9)
Hageja ja kostja II sõlmisid 28. märtsil 2022 krediidilepingust tulenevate kostja I kohustuste tagamiseks käenduslepingu, mille p 1.2 alusel vastutab kostja II käendatavate kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga I. Käenduslepingu p 1.3 kohaselt on kostja II vastutuse maksimumsummaks 2100 eurot. Hageja maksis 29. märtsil 2022 kostjale I krediidilepingu alusel laenusummana välja 1000 eurot. Krediidilepingu p 1.3 alusel on lepingutasuks 50 eurot, mis laenu väljamaksmisel tasaarveldusega laenusummast maha arvestati ja seetõttu maksti kostjale I välja 1000 eurot. Maksegraafiku järgi pidi kostja I teostama igakuiselt hiljemalt 28-ndaks kuupäevaks laenu tagasimakseid perioodil 28.04.2022 – 28.09.2022. Kostja I tegi laenu tagastamiseks 10. mail 2022 ühe makse summas 212,42 eurot, millest 150 eurot luges hageja tasutuks laenu põhiosa katteks ja 62,42 eurot intressi katteks. Kuivõrd kostja I tegi laenu tagastamiseks ainult ühe makse ja rohkem ei ole kostja I midagi tasunud, siis 13. juulil 2022 edastas hageja kostjatele teatise krediidilepingu erakorralise ülesütlemise kohta krediidilepingu p-i 3.3. alusel ning määras täiendava tähtaja 10 päeva võlgnevuse tasumiseks. Krediidileping lõppes hageja erakorralise ülesütlemisega hiljemalt 24.07.2022 ning kõik kostja I võlgnetavad summad muutusid koheselt sissenõutavaks. Vastavalt maksegraafikule on maksmata järgmised intressi maksed: 28.05.2022 summas 51,78 eurot ja 28.06.2022 summas 43,95 eurot, kokku 95,73 eurot. Hageja palub nimetatud võlgnevuse kostjatelt solidaarselt välja mõista. Krediidilepingu p 5.1 järgi on viivisemääraks 0,4% päevas. Kostja I jättis tasumata maksegraafiku järgi 28.05.2022 laenu põhiosa makse summas 160,64 eurot. Sellelt arvestatud viivis on perioodi 29.05.2022 – 24.07.2022 eest 36,63 eurot. Kostja I jättis tasumata maksegraafiku järgi 28.06.2022 laenu põhiosa makse summas 168,47 eurot. Sellelt arvestatud viivis on perioodi 29.06.2022 – 24.07.2022 eest 17,52 eurot. Krediidilepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 25.07.2022 kuni 23.09.2022 on põhinõudelt 900 eurolt arvutatava viivise suurus 219,60 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise põhinõude 900 eurolt 0,4% päevas alates 24.09.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning sealt edasi kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Käenduslepingu p 1.3 kohaselt on kostja II kui käendaja vastutus 2100 euroga piiratud. Kuna viivitus on tingitud kostja II enda tahtmatusest nõuet täita, siis käenduslepingus ettenähtud piirmääraga ei ole hageja viivisnõue piiratud. Viivis lisandub kuni kostja II võla tasub. Seetõttu on hagejal õigus edasiulatuvat viivist nõuda ilma käenduse piirmääraga arvestamata. Kostja vastuväited
2.Kostjad teatasid kohtule, et nad ei võta hagi õigeks. Kostjad paluvad jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja sai laenu 1000 eurot ja 50 eurot oli lepingutasu, kokku 1050 eurot. Hageja on 13.07.2022 krediidilepingu erakorralise ülesütlemise teatises võlgnevuse suuruseks märkinud: maksmata laenumaksed 329,11 eurot, maksmata intress 95,73 eurot ja maksmata viiviseid 0,4% päevas arvestatuna tasumata põhiosa maksetelt 38,80 eurot. Kostjad on nõus hagejale tasuma 463,64 eurot. Kostjad ei nõustu sellega, et põhinõude suuruseks on 900 eurot. Kostjad paluvad lugeda tasutuks 720,89 eurot ja sellest tulenevalt lugeda põhivõla suuruseks 329,11 eurot. Kostjad nõustuvad tasuma viiviseid kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni summas 38,30 eurot. Samuti nõustuvad kostjad tasuma intressivõla 95,73 eurot.
3 (9)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses.
5.VÕS § 401 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lõike 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Riigikohus on asunud seisukohale, et vastutuse maksimumsumma määrab käendaja vastutuse ulatuse põhivõlgniku kohustuse täitmise ehk käendatava kohustuse täitmise eest, kuid see ei piira käendaja vastutust temast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest, st eelkõige viivisenõude või menetluskulunõude saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu 12. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-13, p 12). Seega on oluline, et põhivõlgniku kohustus ei ületaks käendaja vastutuse maksimumsummat ning käendajast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest võib käendaja vastu nõude esitada ka piirsummat ületavas osas.
6.Hageja on esitanud kohtule tõendina hageja ja kostja I allkirjastatud 28. märtsil 2022 sõlmitud krediidilepingu, mille p 1.1. ja 1.3. kohaselt andis hageja kostjale I laenu 1050 eurot, millest on maha arvestatud lepingutasu 50 eurot. Hageja on esitanud laenu ülekandmise kohta maksekorralduse, millest nähtub, et hageja kandis kostjale I laenu 1000 eurot üle 29. märtsil 2022. Kostja ei ole eeltoodud asjaolusid vaidlustanud. Seetõttu loeb kohus eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Laenulepingu p 3.1. kohaselt kohustus kostja I laenu tagasi maksma perioodil 28.04.2022 kuni 28.09.2022. Selleks pidi kostja I tegema vastava perioodi jooksul igakuiseid võrdse suurusega makseid. Igakuiseid makseid tuli kostjal I teostada iga kuu 28-ks kuupäevaks. Hageja on tuginenud sellele, et kostja I on hagejale teostanud ainult ühe makse. Selle kohta on hageja
4 (9)
esitanud kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et kostja I kandis hagejale 10. mail 2022 üle 212,42 eurot. Hageja on tuginenud sellele, et kuna kostja I hagejale rohkem makseid ei teinud, siis saatis hageja kostjale 13. juulil 2022 teatise krediidilepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Hageja on tuginenud lepingu p-le 3.3., mille kohaselt on hagejal õigus leping enne punktis 3.1 ette nähtud laenu tagasimaksmise lõpptähtpäeva erakorraliselt ilma täiendavat tähtaega andmata üles öelda ja nõuda kohest laenujäägi tagastamist koos võlgnetavate intresside ja viivistega, kui esineb järgmine asjaolu: a) laenusaaja on osaliselt või täielikult viivituses mistahes laenu tagasimakse tasumisega rohkem kui 10 kalendripäeva. Lepingu ülesütlemise teatisest nähtub, et hageja andis kostjale I tähtaja 10 päeva graafikujärgse võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas kostjat I, et kui kostja I nimetatud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, siis loeb hageja krediidilepingu ennetähtaegselt ülesöelduks. Kuna kostja I võlgnevust ei tasunud, lõppes leping erakorralise ülesütlemisega hiljemalt 24.07.2022 ning kõik kostja I võlgnetavad summad muutusid koheselt sissenõutavaks. Kohus leiab, et hagejapoolne lepingu erakorraline ülesütlemine vastab seaduses ja lepingus sätestatule. VÕS § 399 lg 1 järgi saab laenuandja laenulepingu erakorralisel ülesütlemisel nõuda laenusumma kohest tagastamist. Hageja arvestas kostja I poolt 10. mail 2022 tasutud 212,42 eurot tasutuks maksegraafiku alusel laenu põhiosa katteks 150 eurot ja intressi katteks 62,42 eurot. Seega on kostjal I tasumata põhiosa 900 eurot (1050-150). Hageja palub selle summa kostjalt I välja mõista. Kohus rahuldab hageja nõude põhiosa 900 euro väljamõistmiseks kostjalt I. Kostjad on esitanud hageja nõudele vastuväite, leides, et põhivõla katteks tuleb lugeda tasutuks 720,89 eurot. Hageja selle kostjate väitega ei nõustunud ning leidis, et see kostjate väide on tõendamata. Kohus selgitas kostjatele 20. veebruaril 2023, et kostjatel lasub tõendamiskoormis selles, et nad on tasunud hagejale võla katteks 720,89 eurot. Kostjatel tuli välja tuua, millal ja kui suures summas on kostjad hagejale võla katteks tagasimakseid teinud. Samuti määras kohus kostjatele tähtaja tagasimaksete teostamise kohta tõendite esitamiseks. Kostjad kohtule ei vastanud ja oma vastuväidet ei tõendanud.
7.Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista intressi 95,73 eurot. Kostjal I on tasumata kaks maksegraafikujärgset intressimakset – 28.05.2022 makse summas 51,78 eurot ja 28.06.2022 summas 43,95 eurot. Krediidilepingu p-de 2.1. ja 2.3. kohaselt on laenusaaja kohustatud tasuma väljamakstud ja laenuandjale tagasimaksmata laenult intressi ning intress kuulub laenuandjale väljamaksmisele korrapäraselt koos punktis 3.1. sätestatud igakuise põhiosa maksega. Lepingus olevast maksegraafikust nähtuvalt pidi kostja I tasuma hagejale intressi 28.05.2022 summas 51,78 eurot ja 28.06.2022 summas 43,95 eurot, kokku 95,73 eurot. Hageja on tõendanud krediidilepinguga intressi tasumise kohustust ja selle suurust. Kostjad on vastuses hagile märkinud, et nad nõustuvad, et maksmata intressiks on 95,73 eurot. Kohus leiab, et kostjad on omaks võtnud faktilise asjaolu selle kohta, et intressivõla suuruseks hageja ees on 95,73 eurot. Seetõttu leiab kohus, et TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja see asjaolu tõendamist. Kohus rahuldab hageja nõude intressi 95,73 euro väljamõistmiseks kostjalt I.
5 (9)
8.Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivise 273,75 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise põhinõude 900 eurolt 0,4% päevas alates 24.09.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning sealt edasi kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Krediidilepingu p 5.1. kohaselt kohustub laenusaaja lepingus sätestatud maksekohustusega viivitamisel tasuma viivist tasumisega viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Viivisemäär on 0,4% päevas. Kostja I jättis tasumata maksegraafiku järgi 28.05.2022 laenu põhiosa makse summas 160,64 eurot. Sellelt arvestatud viivis on perioodi 29.05.2022 – 24.07.2022 eest 36,63 eurot. Kostja I jättis tasumata maksegraafiku järgi 28.06.2022 laenu põhiosa makse summas 168,47 eurot. Sellelt arvestatud viivis on perioodi 29.06.2022 – 24.07.2022 eest 17,52 eurot. Krediidilepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 25.07.2022 kuni 23.09.2022 on põhinõudelt 900 eurolt arvutatava viivise suurus 219,60 eurot. Hageja on tõendanud krediidilepinguga viivise tasumise kohustust ja viivisemäära suurust. Kohus rahuldab hageja nõude viivise 273,35 euro väljamõistmiseks. Samuti mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks välja viivise 1054,80 eurot perioodi 24.09.2022 – 13.07.2023 eest. Samuti mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks välja viivise määraga 0,4% päevas põhinõude 900 eurot tasumata osalt alates 14. juulist 2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
9.Hageja on esitanud kohtule tõendina hageja ja kostja II allkirjastatud 28. märtsil 2022 sõlmitud käenduslepingu, mille kohaselt kohustub kostja II tagama ja käendama kõiki põhivõlgniku rahalisi kohustusi (sh, kuid mitte üksnes, põhiosa tagastamise kohustus, intressid, neilt arvestatavad viivised, võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud, leppetrahvid, hüvitisja kahjunõuded). Kostja II vastutab tagatavate kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga (lepingu p 1.2.). Käendaja vastutuse maksimumsumma on 2100 eurot (lepingu p 1.3.). Kohus tuvastab hageja esitatud asjaolude ja tõendite alusel, et hageja ja kostja II on sõlminud käenduslepingu põhivõlgniku kohustuse täitmiseks ning kostja II vastutab koos kostjaga I hageja ees solidaarselt. Hageja selgitas kohtuistungil, et alates laenulepingu ülesütlemisest vastutab kostja II endast kui käendajast sõltuva kohustuse rikkumise eest. Kostja II vastutab koos kostjaga I järgmiste kostja I kohustuste eest: põhivõlg 900 eurot; intress 95,73 eurot; kuni 24.07.2022 tekkinud viivis 54,15 eurot. Kokku vastutab kostja II kostja I kohustuste eest 1049,88 euro ulatuses. See summa ei ületa kokku lepitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. 6 (9)
Hageja ja kostja II on käenduslepingus kokku leppinud ka käendaja kohustuses viivise tasumiseks. Käenduslepingu p 2.3. sätestab, et juhul, kui käendaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi võlausaldaja ees tähtaegselt, on võlausaldajal õigus nõuda viivitusintressi määras 0,4% päevas tasumata nõudelt iga täitmisega viivitatud kalendripäeva eest. Nimetatud sätte alusel esitatud viivisenõude puhul on tegemist käendaja vastutusega temast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest. Hageja palub käenduslepingu p-i 2.3. alusel kostjalt II välja mõista viivise lepingu ülesütlemisest (s.o alates 25.07.2022). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse ka kostja II vastu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja hagi ja tegi sellega otsuse kostjate kahjuks. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
11.1.Hageja esitas täpsustatud menetluskulude nimekirja 2. juulil 2023. Hageja palub kostjatelt välja mõista riigilõivu 385 eurot. Hagihinnaks on 2363,88 eurot, millelt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 350 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, tuleb kostjatelt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 350 eurot. Kuna hageja oma menetluskulude suurust enamtasutud riigilõivu summa võrra vähendanud ei ole, siis jätab kohus rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse riigilõivu 35 eurot väljamõistmiseks kostjatelt.
11.2.Hageja palub kostjatelt lepingulise esindaja kuludena välja mõista 1882,56 eurot (sh käibemaks). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 217-13164/62, p 9).
11.2.1.Hageja lepinguline esindaja tegi järgmisi toiminguid: materjalidega tutvumine, sh maksekäsu dokumentide analüüs 1 tund; suhtlus ja tegevuste kooskõlastamine kliendiga 0,25 tundi; hagi koostamine, lisade komplekteerimine 3,5 tundi; hagivastuse analüüs 0,25 tundi; hagivastusele vastuse koostamine 4 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 20.06.2023 0,5 tundi; ettevalmistus kohtuistungiks 20.06.2023 1 tund. Eeltoodust nähtuvalt kulus hageja lepingulisel esindajal toimingute tegemisele kokku 10,5 tundi. Kohtu hinnangul on materjalidega tutvumisele, suhtlusele kliendiga ja hagi koostamisele kulunud aeg põhjendatud 4 tunni ulatuses ning põhjendamata 0,75 tunni ulatuses. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele, kui esmasele toimingule, 7 (9)
kulub tavapäraselt rohkem aega, kui järgmistele menetluses tehtavatele toimingutele. Kohus arvestab ka sellega, et tegemist ei ole mahuka ega keskmisest keerukama tsiviilasjaga. Kohtu hinnangul on hagivastuse analüüsile ja sellele vastuse koostamiseks kulunud aeg põhjendatud 3 tunni ulatuses ning põhjendamata 1,25 tunni ulatuses. Kohus arvestab nende menetlusdokumentide mahtu ja sisu (kostja vastuse sisuline maht kokku 1 lk ja hageja vastuse sisuline maht kokku 2 lk) ning seda, et tegemist ei olnud keerukate toimingutega. Samuti arvestab kohus seda, et hageja kordab mh ka hagis väljatoodud asjaolusid. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud 0,5 tundi ja ettevalmistusele kohtuistungiks kulunud 1 tund vajalikud ja põhjendatud. Hageja on palunud kohtuistungil osalemise tasu kindlaks määrata istungi pikkuse järgi. Istungi algusajaks oli määratud kell 15.30 ning istung lõppes kell 15.56. Seega tuleb kohtuistungi kestuseks lugeda 26 minutit (0,43 tundi). Kohtuistungil osalemine on vajalik ja põhjendatud.
11.2.2.Hageja esindaja tunnitasu suurus oli kuni 01.01.2023 168 eurot (sh käibemaks) ja alates 02.01.2023 192 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu
11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurused 168 eurot (sh käibemaks) ja alates 02.01.2023 192 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Hageja lepinguline esindaja on vandeadvokaat. Istungil esindanud esindaja on advokaat. Hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega 1546,56 eurot (7*168 ja 1,5*192 ja 0,43*192). Arvestades, et hageja lepingulise esindaja kulude nõue oli 1882,56 eurot, siis jääb hageja lepingulise esindaja kulude nõue rahuldamata 336 euro osas (lepingulise esindaja kulud).
11.3.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1896,56 eurot, sealhulgas riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1546,56 eurot (sh käibemaks). Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulud välja. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 371 euro osas, sealhulgas lepingulise esindaja kulud 336 eurot ja riigilõiv 35 eurot.
11.4.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatelt solidaarselt TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
12.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.
13.TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hagihinna arvutamisel lähtub kohus sellest, et hagi loetakse 8 (9)
TsMS § 486 lg 2 järgi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 25.07.2022. Eeltoodust tulenevalt on hagihinnaks 2363,88 eurot, millelt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 350 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 385 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 65 eurot ja hagiavalduselt 320 eurot). Seega on hageja tasunud riigilõivu 35 eurot ettenähtust rohkem. Nimetatud summa tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi hageja taotluse alusel tagastada hageja nimetatud pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.