Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetlusosaliste seisukohad Hxxxxx Pxxx pärija Jõgeva Vallavalitsus esitas kohtule avalduse pärandaja pärandvara pankroti välja kuulutamiseks PärS § 142 lg-st 6 tulenevalt. Pärimismenetluses on välja selgitatud Hxxxxx Pxxx vara ja kohustused ning läbi viidud pärandvara inventuur, millega tuvastati, et pärandvara hulka kuuluvad kohustused on suuremad kui vara. Inventuuriakti kohaselt kuulub pärandvarasse SEB Progressiivne Pensionifondi osakud (1129.575 tk), osaku puhasväärtus 17.09.2021 seisuga summa 1463,83 eurot, Sanera Grupp OÜ osa nimiväärtusega 3100 eurot ning kogumishoiusel olev raha 0,18 eurot ja arvelduskontol olev jääk 1,14 eurot. Sanera Grupp OÜ omandis on haagis Respo xxxxxx (ülevaatus kehtis kuni aprill 2023, haagis on kindlustatud). Sanera Grupp OÜ vastu on algatatud täitemenetlus nr 084/2023/2662. Pärandvarasse kuuluvad kohustused kogusummas 2878,04 eurot. Avaldaja ei soovi nõuete rahuldamist enda vara arvelt ning taotles võlgniku pärandvara pankroti väljakuulutamist. Kohus tegi ettepaneku ajutise halduri ülesannete andmiseks pankrotihaldur Einar Vallandile Einar Vallandi andis enda nõusoleku, kuid märkis, et tema arvates on Hxxxxx Pxxx pärandvara suhtes täiendava menetluse läbiviimise mõttekus kaheldav ja mõistlik oleks pankrotimenetlus raugetada ajutist haldurit nimetamata. Hxxxxx Pxxxx võis varem olla pensionifondi osakud, kuid lähtudes sellest aastast kehtivale seadusemuudatusele, saavad nendele osakutele sissenõude pöörata ka otse kohtutäiturid ning seda on ilmselt tehtud, sest praegu Hxxxxx Pxxxx enam pensionifondi osakuid ei ole. Einar Vallandi esitas kohtule tutvumiseks pensioniregistri väljavõtte. Pooleli pole enam ühtegi täitemenetlust. Päranvarasse kuulub Sanera Grupp OÜ osa, kuid osaühingu suhtes toimub täitemenetlus ja äriregister on teinud äriühingule registrist kustutamise hoiatuse. Sega pole osanikul arvatavasti võimalik sellest ühingust raha saada. Kohtumääruse põhjendused Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 kohaselt on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. PärS § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. PankrS § 3 lg 3 sätestab: Pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõpetamiseni võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 21 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja, võib kohus pärandvara väärtust arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada või lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui on läbi viidud pärandi inventuur ja koostatud pärandvara nimekiri, eeldatakse, et ajutist haldurit ei ole

vaja määrata. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul oli kohustusi vähemalt 3339,04 eurot (pensionikeskuse väljavõte). Käesolevaks ajaks on pensionifondi osakud täitemenetluses realiseeritud. Võlgniku vastu peetud täitemenetlused on lõpetatud. Kuna puudub täpne teave, millise hinnaga kohtutäitur osakud realiseeris ja millises ulatuses nõudeid täietud sai, ei ole täpselt teada, kui suured on päranvarasse kuuluvad täitmata kohustused käesoleval. Lähtudes osakute väärtusest inventuuri tegemise ajal võib aga eeldada, et kohustused peaks olema ligemale 2000 eurot, sest ilmselt ei olnud aga osakutest saadavad rahalised vahendid piisavad võlgniku kohustuste täitmiseks. Kuna pensionifondi osakud on realiseeritud, on pärandvarasse kuuluvaks ainsaks varaks äriühingu osa, mille täpne väärtus pole teada. Äriühingule kuulub haagis. Päranvarasse kuuluva osa väärtust mõjutab aga asjaolu, et äriühingu suhtes on käimas täitemenetlus ja äriühingule on tehtud sundlõpetamise hoiatus. Eeltoodu annab alust arvata, et ka äriühing on muutnud maksejõuetuks. Seega on Sanera Grupp OÜ osa ilmselt väga väikses väärtusega kui mitte lausa väärtusetu ja selle realiseerimisest saadavast tulust ei ole kindlasti võimalik katta isegi käeoleva pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku kohustused ületavad varasid, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tema surma tõttu puudub võimalus tema maksevõimet parandada. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna võlgniku enda võimalik aktiivsus oma vara suurendada on lõppenud tema surmaga ja vara, mille arvel võlgniku varalist olukorda parandada, põhimõtteliselt ei ole. Kohtu hinnangul ei ole vara, mida saaks tagasi võita või tagasi nõuda. Kohtu hinnangul on tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus ei näe võimalusi neid vahendeid kusagilt mujalt hankida. Kohus leiab, et pärandvara koosseis on selge, teostatud on inventuur. Kohus on lähtuvalt PankrS § 3 lg 3 selgitanud välja muud asjas tähtsust omavad asjaolud. Võttes aluseks pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, on vastuolus pankrotiseaduse mõttega. Sellises olukorras täiendavate kulude tekitamine ei ole mõistlik. Eeltoodust tulenevalt tuleb Hxxxxxxxxxx pärandvara pankrotimenetlus PankrS § 15 lg 21 ja § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ajutist haldurit nimetamata. Kohus tegi ka kindlaks, et avaldaja on äriregistris juba osaühingu omanikuks märgitud. Avaldajal tuleb kaaluda, kas algatada äriühingu likvideerimis-(pankroti)menetlus (see eeldab äriühingu kohustuste välja selgitamist) või realiseerida pärandvarasse kuuluv äriühingu osa. Vastavalt PankrS § 29 lg-st 82 teeb võlgniku pärija pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras. Seega äriühingu osa realiseerimisel tuleb saadud rahalisi vahendi kasutada PärS §-st 142 lg 13 määratud korras. Kohus hoiatab, et kui pärija täidab kohustused muus kui PärS §-s 142 sätestatud järjekorras või eelistab kohustuse täitmisel üht võlausaldajat teisele, vastutab ta seeläbi ülejäänud võlausaldajatele tekitatud kahju eest (PärS § 142 lg 4).

Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kuna puuduvad teised menetlusosalised (kohus ajutist haldurit ei määranud), siis ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.