Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

2-23-107752 Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

AS PlusPlus Capital (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule hagi K P (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja kreeditor (esialgne võlausaldaja F OÜ) lepingu kohaselt võimaldas kreeditor kostjale 500 euro krediidilimiidi kasutamist jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama 1/50 krediidilimiidist ja eelneva kalendrikuu eest arvestatud intressi ning muud hinnakirja järgi kohalduvad teenuste tasud iga kuu 10.-ks kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 47,50% aastas ja 0,13% päevas. Intressi arvestamisel lähtus kreeditor tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360 päevast aastas ning krediidisumma kasutuses olemise päevast alates. Hageja selgitab, et lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 59,60% aastas ja krediidi kogukulu 628,64 eurot. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 47,50% aastas ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Alates 30.11.2020 oli Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09% (20,09% x 3 = 60,27%). Eeltoodust tulenevalt ei ületanud lepingu sõlmimise hetkel krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega ei ületa krediidikulukuse määr lubatavat määra. Kostja rikkus tingimuste p 5.1, ei tagastanud krediiti ega tasunud intressi alates 01.04.2021 kokku 70,74 eurot. Lähtudes kostja lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas kreeditor 12.05.2022 kostjat lepingu lõpetamisest, kui kostja ei tasu võlgnevust kuni 12.05.2022. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges kreeditor tähtpäeva saabunuks 12.05.2022. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 410 eurot. Lepingu ülesütlemise tahteavaldus on kostjale saadetud. Hageja volitas P OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja P OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile - 04.07.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20 eurot, 15.11.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 02.02.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega kandis hageja võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot. 07.06.2022 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja talle saadetud loovutusteatisele ei reageerinud, ning võlgnevust ei tasunud.

2(4)

2-23-107752 Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: põhivõlgnevus 410 eurot, intressid 70,74 eurot ja viivised 215,56 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (410 € * 47,50% = 194,75 €). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja F OÜ ja kostja vahel 08.04.2021 sõlmitud krediidilimiit krediidilimiidi lepingust nr 11556 tuleneva põhinõude 410 eurot, intressid 70,74 eurot, viivised 215,56 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivised põhinõudelt 410 eurot alates 20.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni 47,50% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja sai kohtudokumendid kätte 27.06.2023 isiklikult. Kostja 14-päeva jooksul, s.o hiljemalt 11.07.2023 kohtule vastust hagile ei esitanud. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-ga 2, §-dega 76, 94, 100, 101, 108, 113 lg 1, § 1132 lg 2 p 2 ja TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (120*3,5 tundi). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 245 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 240 euro ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu määr on põhjendatud, kuid leiab, et ajakulu 3(4)

2-23-107752 on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 3,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 2 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 505 eurot, s.h riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.