Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või 1(11)

2-21-9410 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

O W (edaspidi avaldaja/kaebaja/võlgnik) esitas Viru Maakohtule kaebuse kohtutäituri Andrei Krek 04. juuni 2021 otsuse peale täiteasjas nr 066/2012/677. Võlgniku kaebus ja täiendatud kaebus Võlgniku kaebuse kohaselt on kohtutäituri menetluses sissenõudja nõue kaebuse esitaja vastu, mille aluseks on Harju Maakohtu 22.12.2011.a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-11-67343. Täitemenetlus oli peatatud seoses vaidlusega asjas 2-20-3724. Kohtutäituri 08.03.2021.a otsusega täitemenetlus oli uuendatud seoses sellega, et kaebus asjas 2-20-3724 oli jäetud rahuldamata ja kohtulahend asjas 2-20-3724 on jõustunud 08.03.2021. Kaebuse esitaja on esitanud kaebuse kohtutäituri 08.03.2021.a täitemenetluse uuendamise otsuse peale. 24.05.2021.a kaebuse esitaja sai LHV Pangast teate, et tema konto on arestidud ja kontolt on kinnipeetud kõik kontol olevaid kaebuse esitaja rahavahendeid. Kaebaja 16.03.2021.a esitas kaebuse kohtutäituri 08.03.2021.a otsuse peale. Kohtutäitur otsustas 12.04.2021.a jätta esitaja kaebuse kohtutäituri 08.03.2021.a otsuse peale rahuldamata. Kaebuse esitaja esitas Viru Maakohtule kaebuse kohtutäituri 16.04.2021.a otsuse peale, mis vaadatakse läbi menetluses nr 2-21-6293. Viru Maakohtu 20.09.2021.a määrusega asjas 2-21-6293 otsustas kohus võtta menetlusse O W kaebus kohtutäituri 12.04.2021 otsuse ja 13.10.2020 arestimise akti peale täiteasjas nr 066/2012/677. Pangakonto arestimise 13.10.2020.a tehtud otsuse peale on esitatud kaebus ja kaebuse läbivaatamine toimub kohtuvaidluses asjas 2-21-6293. 24.05.2021.a sai kaebuse esitaja LHV Pangast teada, et tema kontole pangas varasemalt eeltoodud täitemenetluses tehtud aresti täitmise jätkub kohtutäituri avalduse alusel ja pank peab pidama kinni kontolt kõik kontol olevaid summasid. Pärast LHV 24.05.2021 teade esitamist kaebuse esitaja on leidnud, et kõik rahasummad, mis olid hoiutatud kontol on võetud maha kohtutäituri poolt. Raha kinnipidamisel kontolt kaebuse esitaja kontol oli hoiustatud kaebuse esitaja palk viimaste 5 kuu eest. Konto jääk saaks nullini. Kaebuse esitajale konto arestimise akt esitatud ei olnud. Alates 2021.a aprillist kohtutäituri nõude alusel peab kaebuse esitaja tööandja kinni kaebuse esitaja töötasust kaebuse esitaja sissetuleku eeltoodud täitemenetluse raames 04.09.2018.a sissetuleku(töötasu) arestimise akti alusel. 26.09.2021.a kaebuse esitaja sai kohtutäiturilt 16.09.2021.a sissetuleku (töötasu) arestimise akti, mis oli esitatud kaebuse esitaja uuele tööandjale. Kaebuse esitaja on esitanud kaebuse 24.05.2021.a kohtutäituri poolt tehtud toimingu peale: raha LHV Panga kontolt kinnipidamisele summas, mis ületab võla jäägi. 04.06.2021.a kohtutäituri otsusega oli kaebus jäetud rahuldamata. Kaebuse esitaja esitas kohtutäituri 04.06.2021.a otsuse peale kaebuse, mis menetletakse käesolevas asjas. Sõltumata sellest, et seadusest otseselt ei tulene, et kohtutäituri otsuse või toimingu peale kaebuse esitamisel see ei jõustu või selle toime peatuks, tuleb siiski lähtuda sellest, et menetluse uuendamise otsus on spetsiifiline otsus, mille tagajärjed erinevad teistest kohtutäituri otsustest. TMS § 47 lg 2 kohaselt täitemenetlus uuendatakse pärast selle peatamist tinginud asjaolu äralangemist. Täitemenetluse uuendamisel edastab kohtutäitur võlgniku suhtes kohustatud 2(11)

2-21-9410 kolmandale isikule vastava teabe, mis on arestimisakti täitmise jätkamise aluseks. Antud seaduse sättele tuleb anda hinnangu lähtudes TMS § 47 lg 12 sätestatult. TMS § 47 lg 12 kohaselt täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine. Seoses sellega menetluse uuendamisega võlgnik saab olukorrasse, kui peatatud menetlus toob kaasa täitemenetluse jätkamist ja võlgniku sissetuleku, vara jne arestide uuendamist. TMS § 47 lg 1 kohaselt kui menetlus oli peatatud jäävad jõusse enne täitemenetluse peatamist tehtud toimingud. Kaebuse esitaja konto LHV Pangas oli arestitud täitemenetluse peatamise ajal. Seejuures tuleb nentida, et kohtutäitur teostas ka kaebuse esitaja sissetuleku (töötasu) aresti. LHV Panga kontole laekus üksnes kaebuse esitaja töötasu. Menetluse uuendamisel kohtutäitur ei hakanud selgitama välja kaebuse esitaja sissetulekud, mis viis sellele, et kaebuse esitajale tasutava töötasu oli kinnipeetud kohtutäituri poolt kaks korda: nii kontol olemasolevate rahavahendite kinnipidamisel kui ka sissetuleku(töötasu) arestimisel. Antud tegevuse tagajärjeks kaebuse esitaja kaotas igasuguse sissetuleku ja rahavahendid enda igapäevaste vajaduste tagamiseks. TMS § 47 lg 2 kohaselt täitemenetluse uuendamisel edastab kohtutäitur võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule vastava teabe, mis on arestimisakti täitmise jätkamise aluseks. On tõenäoline see, et juhul, kui peatatud täitemenetluses tehtud arestimisaktide kehtivust jäetakse, siis sellega halveneb võlgniku olukord. Kaebuse esitaja arvates antud olukorras on kohtutäitur kohustatud andma võlgnikule teada arestimisaktide täitmise jätkamise kohta. Varasemas praktikas on Riigikohus leidnud, et kohtutäitur saab TMS § 130 jj järgseid piiranguid täitemenetluses arvestada üldjuhul vaid võlgniku sellekohase avalduse alusel, sest enne arestimist ei ole kohtutäituril üldjuhul teavet, millist liiki sissetulekuid võlgnik saab ja kas tal on ka nt ülalpeetavaid. Uuendades täitemenetlust ja jätkates varem tehtud arestide alusel rahavahendite võlgniku kontolt kinnipidamist on kohtutäitur kohustatud uuesti hindama mh võlgniku sissetulekut, võlgniku kasutusse peale sissetuleku ja kontode aresti jäävaid summasid. Kohtutäitur peab vältima, et võlgniku rahavahendid ja sissetulekud arestitakse selliselt, et igakuiselt toimub topeltkordne võlgniku rahavahendite kinnipidamine. Selles olukorras jätkates varem tehtud arestide täitmist peab kohtutäitur andma võlgnikule võimalust esitada andmed võlgniku majandusliku olukorra kohta selleks, et vältida situatsiooni, kui võlgnik jäetakse ilma elamiseks vajalike vahendita. Kohtutäitur ei teavitanud kaebuse esitajat enne menetluse peatamist tehtud arestide täitmise jätkamisest. Selle tõttu oli võlgnik jäetud ilma selleta, et ta saaks esitada avaldust oma majandusliku olukorda kohta. Tuleb nentida, et käesoleval juhul kaebuse esitaja kontole seatud aresti jätkamisega ja töötasu arestimisega on tekkinud olukord, kui kaebuse esitaja sissetulek on arestitud topeltkordselt. Topeltkordne aresti tulemusena kaebuse esitajal tema eluvajadusi tagamiseks. TMS § 132 lg. 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama paragrahvi lõike 3 mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Kaebuse esitaja esitab koos käesoleva kaebuse täiendusega manusena lisatud kaebuse esitaja töötasu arestimise arvestust mis nähtub järgmist: kaebuse esitaja konto arestimisega LHV Pangas ja tema sissetuleku (töötasu) arestimisega kaebajale jääb raha, mis on väiksem seadusega esitatud miinimumi. Kaebuse esitaja esitab koos käesoleva kaebuse täiendusega manusena lisatud kaebuse esitaja töötasu arestimise arvestust mis nähtub järgmist: kaebuse esitaja konto arestimisega LHV Pangas ja tema sissetuleku (töötasu) arestimisega kaebajale jääb raha, mis on väiksem seadusega esitatud miinimumi. Seoses sellega leiab kaebuse esitaja, et 24.05.2021.a kohtutäituri poolt kaebuse esitaja LHV Pangas konto tehtud aresti täitmise jätkamine ei ole seaduslik ega põhjendatud. Sellel põhjusel ei 3(11)

2-21-9410 ole seaduslikud ka teised kohtutäituri toimingud, mille eesmärgiks on jätkata menetluse peatamise ajal tehtud arestide täitmist või teha uued arestid. Võlgnik palub tühistada kohtutäituri 04.06.2021a otsus täiteasjas 066/2012/677, millega kohtutäitur otsustas jätta rahuldamata kaebuse esitaja kaebuse kohtutäituri 24.05.2021.a toimingu peale. Kohtutäituri vastus Kohtutäituri vastuse kohaselt tegi kohtutäitur võlgniku 24.05.2021 kaebuse osas otsuse 04.06.2021. Vaieldamatult sai võlgnik 04.06.2021 otsuse kätte enne 10.06.2021, kuivõrd otsus on lisatud 10.06.2021 kohtule esitatud võlgniku kaebusele. Esimest korda vaidlustas võlgnik 04.06.2021 otsuse ja nõuab 04.06.2021 kohtutäituri otsuse tühistamist 22.10.2021 menetlusdokumendis. Võlgnik ei ole 04.06.2021 ega ka hilisemates kaebustes, mis on esitatud enne 22.10.2021 esitatud menetlusdokumenti, kohtutäituri 04.06.2021 otsust vaidlustanud. Seega on kaebaja vaidlustanud 04.06.2021 kohtutäituri otsuse pärast TMS § 218 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaega. Üksnes 24.05.2021 kohtutäituri tegevuse vaidlustamine ei too kaasa kohtutäituri 04.06.2021 otsuse tühistamist, mistõttu ei ole võlgniku esitatud kaebusega võlgniku taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kaebaja leiab 24.05.2021 kaebuses kohtutäiturile ja 10.06.2021 kaebuses kohtule, et kuivõrd võlgnik on 08.03.2021 kohtutäituri uuendamise otsuse peale esitanud kaebuse (tsiviilasi nr 2-216293) ning täitemenetluse uuendamise otsus ei jõustunud 08.03.2021, ei ole ükski täitetoiming alates 08.03.2021 kehtiv. Seadus ei sätesta kohtutäituri otsuse jõustumise korda. Üldjuhul kuulub kohtutäituri otsus täitmisele viivitamatult. Kohtutäitur võib TMS § 46 lg 2 p 1 alusel täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul, kuid ei ole kohustatud seda tegema. Kohtutäitur peab ise hindama kaebuse perspektiivi ning täitemenetluse peatamise vajadust. Kohtutäitur ei ole pidanud võlgniku kaebuste alusel täitemenetlus peatamist põhjendatuks. Seetõttu ei ole kohtutäitur võlgniku poolt 08.03.2021 kohtutäitur uuendamise otsuse peale kaebuse esitamisel täitemenetlust peatanud. Võlgnik on teadlik, et täitemenetlused ei peatu kaebuse esitamisel automaatselt, vaid täitemenetluse peatamiseks on vajalik taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Eelnevat on kohus tsiviilasjas nr 2-21-6293 võlgnikule ka korduvalt selgitanud: „Kohus märgib, et on avaldajale varasemalt selgitanud, et seadusest ei tulene, et kohtutäituri otsuse või toimingu peale kaebuse esitamisel see ei jõustu või selle toime peatuks. Kohaseks abinõuks sellise otsuse või toimingu peatamiseks (ja seega sellise otsusega seotud uute rikkumiste ärahoidmiseks) on taotleda kohtult esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamist.“ Tsiviilasjas nr 2-21-6293 ei ole esialgse õiguskaitse korras kohaldatud kohtutäituri 08.03.2021 otsuse ning menetluse uuendamise peatamist. Võlgniku selgitus täitemenetluse automaatse peatumise ning edasiste toimingute tühisuse kohta on ka vastuolus seadusega ning seaduse eesmärgiga. TMS § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Seaduse eesmärk ei ole võimaldada võlgnikule kaebuste esitamise abil täitemenetluse lõputu venitamine. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus 2012. aastal, kuid käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga ei ole võlgnik täies ulatuses enda kohustusi sissenõudja ees täitnud. Võlgnik heidab kohtutäiturile ette TMS § 115 lg 3 rikkumist. Jääb arusaamatuks, millist õiguskaitsevahendit võlgnik väidetava TMS § 115 lg 3 rikkumise tõttu soovib kasutada või kuidas 4(11)

2-21-9410 mõjutab see täitemenetluse jätkamist. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud: „Sissetuleku pangakontolt arestimise eeldus ei ole arestimisakti kättetoimetamine võlgnikule (TMS § 115 lg 3 ls 2, vt ka TMS § 114 lg 4). Samuti ei ole arestimisakti võlgnikule kättetoimetamata jätmine arestimise tühisuse alus (TMS § 55).“ (Tln RngK määrus 2-19-273, p 15). Lisaks on võlgnikule edastatud arestimisakti koopia 25.11.2021. Tulenevalt eeltoodust on võlgniku viide TMS § 115 lgle 3 asjakohatu ning tuleb jätta tähelepanuta. Samuti on asjakohatu ja ebaõige võlgniku väide, et kohtutäitur on võlgniku kontolt teinud liigseid mahaarvamisi. Kohtutäituri koostatud töötasu arestimisaktis on välja toodud võlgniku töötasu mittearestitav osa. Kohtutäitur ei pea kaks korda (pangakonto ja tööandja tasu arestimise korral) mittearestitavat osa arvestama. Veelgi enam, tööandja on kohtutäiturile selgitanud, et alates k.a. märtsist nõuab võlgnik töötasu ülekandmist oma poja arveldusarvele ning võlgnik on ise avanud endale uusi pangakontosid, et raskendada kohtutäituril kohustuste täitmist. Kohtutäitur on aga oma kohustusi täitnud kohaselt ning tagastanud võlgnikule mittearestitava osa sissetulekust. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi arvutust ega tõendit, millest nähtuks, et kohtutäitur on arestinud võlgniku sissetulekust mittearestitava osa. Samuti on sissenõudja nõude arvutus võlgnikule edastatud 02.07.2021 otsusega. Võlgniku väited nõude täitmise kohta on tõendamata ja asjakohatud. Kohtutäitur ei esita kõigi kaebaja poolt esitatud ebaõigete ja tõendamata väidete (kohtutäitur annab võlgniku tööandjale ebaõiget infot, kohtutäitur on rikkunud TMS § 115 lõiget 3, kahekordne mahaarvamine võlgniku töötasust jne) osas seisukohta ja kaebaja väiteid kummutavaid tõendeid, kuna kaebaja väited ei oma käesolevas asjas tähtsust. Kohtutäitur on esitanud kaebuse sisu arvesse võttes asjakohased seisukohad. Kaebaja muud väited väljuvad 24.05.2021 kaebuse piiridest ega ole lahendatavad käesolevas menetluses. Kohtutäitur palub jätta võlgniku kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Sissenõudja vastus Sissenõudja ei nõustu avaldaja kaebusega ning palub selle jätta kohtul rahuldamata või läbi vaatamata. Avaldaja täiendatud kaebuse kohaselt taotleb, et kohus tühistaks kohtutäituri 04.06.2021. a otsuse täiteasjas 066/2012/677, millega kohtutäitur otsustas jätta rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 24.05.2021.a toimingu peale. Avaldaja on oma 24.05.2021. a kaebuses tuginenud asjaolule, et täitemenetlus oli peatatud kohtutäituri poolt seoses tsiviilasja nr 2-20-3724 menetlusega, kuid 08.03.2021. a kohtutäitur otsustas täiemenetluse uuendada. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri 08.03.2021. a uuendamise otsusele, mille kohtutäitur jättis rahuldamata 12.04.2021. a otsusega. Avaldaja vaidlustas kohtutäituri 12.04.2021. a otsuse ja kõnealune avaldaja avaldus vaadati läbi tsiviilasjas nr 2-21-6293. Avaldaja 24.05.2021. a kaebuse kohaselt kuni tsiviilasjas nr 2-21-6293 (O W kaebus kohtutäituri 12.04.2021 otsuse ja 13.10.2020 arestimise akti peale täiteasjas nr 066/2012/677) kohtulahendi jõustumiseni pidi täitemenetlus olema peatatud. Sissenõudja ei nõustu avaldaja seisukohaga. Avaldaja selgitab, et tsiviilasja nr 2-21-6293 menetluse kestel ei olnud kohtutäituril kohustust täitemenetlust peatada. Avaldaja ei ole ka viidanud ühelegi õigusaktile, millest järelduks vastupidine. Kohtutäitur võib täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul, kuid seadus ei kohusta kohtutäiturit sellisel juhul täitemenetlust peatama (TMS § 46 lg 2 p 1). Eeltoodust tulenevalt kohtutäituril puudus kohustus täitemenetluse peatamiseks seoses tsiviilasja nr 2-21-6293 menetlusega.

5(11)

2-21-9410 Viru Maakohtus on 28.01.2022. a tsiviilasjas nr 2-21-6293 (jõustunud 04.10.2022. a) tehtud määruses leidnud, et kohtu hinnangul avaldaja kaebus 08.03.2021 täitemenetluse uuendamise otsuse peale on perspektiivitu, kuna menetlus, millega seoses kohtutäitur täitemenetluse peatas, on lõppenud Riigikohtu lahendiga 08.03.2021. Tsiviilasjas nr 2-21-6293 jõustunud kohtumääruse kohaselt Viru Maakohus jättis rahuldamata O W kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki 12.04.2021 otsuse peale täiteasjas nr 066/2012/677. Avaldaja on 24.05.2021. a esitatud kaebuses esitanud vastuväite kohtutäituri poolt 4554,10 euro kinnipidamisele avaldaja LHV panga kontolt ja taotleb sisse nõutud summa tagastamist. 04.06.2021. a kohtutäituri otsusega kohtutäitur selgitas, et TMS § 8 kohaselt kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Seadusega on lubatud nii sissetuleku kui ka arvelduskonto arestimine. 04.06.2021. a otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. Samuti tsiviilasjas nr 2-21-6293 jättis Viru Maakohus rahuldamata O W kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki 13.10.2020 arestimise akti peale täiteasjas nr 066/2012/677. Avaldaja on kaebuses osutanud, et kohtutäitur on väljaspool või lisaks 04.09.2018 töötasu arestimise aktile 13.10.2020 pangakonto arestimisega arestinud avaldaja töötasu kahekordselt. Konto arestimisel tuleb järgida mh TMS §-des 133 (sissetuleku aresti alt vabastamine) ja 134 (sissetuleku arvestamise aluseks olevate asjaolude muutumine) nõudeid, mis näevad ette teatud osa sissetuleku jätmise võlgniku kasutada. Nii arestimisaktis arestimisele mittekuuluva summa märkimisel kui sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, arvestamisel lähtub kohtutäitur talle teadaolevatest andmetest. Kui võlgniku arvates on arestitud liiga suur osa kontol olevatest rahalistest vahenditest, tuleb tal TMS § 133 lg 1 alusel esitada kohtutäiturile vastavad andmed ja avaldus vastavas osas arestimisakti tühistamiseks või muutmiseks. Kohtutäitur on oma 07.12.2021. a menetlusdokumendis selgitanud, et kinnipeetud summalt on avaldajale tagastatud elatusmiinimum. Riigikohus on osutanud, et kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse, seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse (kaebuse) alusel (RKTKm 3-2-1-3-08, p 14). Kohtutäituril puudub võimalus tuvastada, mille eest on saadud kontol olev summa, kuna ta ei pääse pangasaladuse tõttu ligi võlgniku kontoväljavõttele. Seega ei saa ka antud juhul kohtutäiturile ette heita, nagu oleks ta taotluslikult ja õigusvastaselt kahekordselt arestinud avaldajale LHV Panka töötasu arvel laekuvad summad. Mis puudutab mittearestitavat osa sissetulekust, siis ei saa võlgnik nõuda mittearestitava osa allesjäämist igal kontol, vaid ainult kõigi kontode peale kokku. Mittearestitava sissetuleku tagamiseks peab võlgnik esitama kohtutäiturile vastava avalduse ja tõendama, et kontole laekuvad mittearestitavad sissetulekud ning avaldusel tuleb näidata ka pangakonto number, millisel soovitakse tagada arestivaba miinimum. Kohtutäitur ei pea kaks korda (pangakonto ja tööandja tasu arestimise korral) mittearestitavat osa arvestama. Sissetuleku (töötasu) arestimise aktis on märgitud elatusmiinimumi mitte arestimine, seega on mittearestitava osaga arvestatud. Sissenõudja nõustub kohtutäituriga, et sissetuleku pangakontolt arestimise eeldus ei ole arestimisakti kättetoimetamine võlgnikule (TMS § 115 lg 3 ls 2, vt ka TMS § 114 lg 4). Samuti ei ole arestimisakti võlgnikule kättetoimetamata jätmine arestimise tühisuse alus (TMS § 55). (Tln RngK määrus 2-19-273, p 15). Sissenõudja märgib täiendavalt, et täitemenetlus täiteasjas nr 066/2012/677 on lõpetatud 08.03.2022. a Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-22-1838 (jõustunud 26.03.2022. a). Sissenõudja palub jätta avalduse rahuldamata või läbi vaatamata, määrata kindlaks sissenõudja menetluskulude suurus ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. 6(11)

2-21-9410 Võlgniku lõplik vastus Avaldaja seisukohti on ammendatavalt esitatud varasemas menetluses ja avaldaja jääb varasemalt esitatud seisukohti juures. Kohtutäituri lõplik seisukoht Kohtutäitur jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kohtutäitur ei pidanud võlgniku kaebuste alusel täitemenetlus peatamist põhjendatuks. Asjaolu, et kaebused ei olnud põhjendatud, on tuvastatud ka tsiviilasjas nr 2-21-6293 jõustunud maakohtu ja ringkonnakohtu määrustega, millega võlgnikud kaebus jäi osaliselt läbivaatamata ja osaliselt rahuldamata. Seega jättis kohtutäitur põhjendatult võlgniku poolt 08.03.2021 kohtutäituri uuendamise otsuse peale kaebuse esitamisel täitemenetluse peatamata. Samuti ei ole tõene võlgniku väide, et kohtutäitur on eksinud võlgniku AS LHV Pank kontolt raha arestimisel. Kohtutäitur tegi korduvalt võlgnikule päringuid, et selgitada välja, millises pangas soovib võlgnik elatusmiinimumi kasutada. Elatusmiinimum oli tagatud AS SEB Pank pangakontol, kuid täitemenetluse käigus avas võlgnik endale uue konto AS-s LHV Pank. Kohus on juba tsiviilasjas nr 2-21-6293 selgitanud võlgnikule: „Võlgnik ei saa nõuda mittearestitava osa alles jätmist igal kontol, vaid ainult kõigi kontode peale kokku. Mittearestitava sissetuleku tagamiseks peab võlgnik esitama kohtutäiturile avalduse ja tõendama, et kontole laekuvad mittearestitavad sissetulekud ning avaldusel tuleb näidata ka pangakonto number, millel soovitakse tagada arestivaba miinimum. Avaldaja selgituste ja kohtutäituri vastuse kohaselt on talle elatusmiinimum tagatud AS-i Swedbank kontol, kuid avaldaja esitatust ei tulene, et ta oleks kohtutäiturit teavitanud oma mittearestitavate sissetulekute laekumisest LHV Pank AS-i kontole.“ Kohtutäitur palub jätta võlgniku kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata, jätta menetluskulud võlgniku kanda ning määrata tsiviilasjas kohtutäituri menetluskuludeks 1971,50 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud võlgniku kaebuse, sissenõudja ja kohtutäituri vastustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri otsusele tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TMS § 218 lg 1 kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohus tuvastas, et kohtutäituri Andrei Krek büroos on menetluses täiteasi nr 066/2012/677 võlgniku O W (edaspidi võlgnik) suhtes, mille aluseks on Harju Maakohtu 22.12.2011.a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-11-67343 ja sissenõudja AS S (esialgne sissenõudja) 20.02.2012.a täitmisavaldus. Nõue on loovutatud Julianus Inkasso OÜ-le (endine L AS). Täitemenetlus oli 7(11)

2-21-9410 14.10.2020 peatatud seoses kaebuse esitamisega TMS § 46 lg 2 p 1 alusel. 08. märtsil 2021 jõustus Viru Maakohtu 23. oktoobri 2020 määrus (tsiviilasi nr 2-20-3724), millega kohus jättis rahuldamata võlgniku kaebuse 03. märtsi 2020.a kohtutäituri otsuse peale. Kohtutäitur uuendas täitemenetluse 08. märtsi 2021 otsusega. Võlgnik sai teada 24. mail 2021.a LHV Pangast et tema kontole pangas varasemalt eeltoodud täitemenetluses tehtud aresti täitmise jätkub kohtutäituri avalduse alusel ja pank peab pidama kinni kontolt kõik kontol olevaid summasid. Võlgnik esitas 24. mail 2021 kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, s.o pangakonto LHV Pangas arestinõude uuendamise peale. Võlgnik leidis, et arestinõude uuendamisega rikkus kohtutäitur seadust, kuivõrd täitemenetlus on peatatud. Võlgnik nõudis 4554,10 euro tagastamist. Kohtutäitur jättis 04. juuni 2021 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leiab, et võlgnik esitas kaebuse kohtule hilinemisega kuna võlgnik ei ole 04.06.2021 ega ka hilisemates kaebustes, mis on esitatud enne 22.10.2021 esitatud menetlusdokumenti, kohtutäituri 04.06.2021 otsust vaidlustanud. Seega on kaebaja vaidlustanud 04.06.2021 kohtutäituri otsuse pärast TMS § 218 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaega. Kohus ei nõustu sellega. Kohus tuvastas, et võlgnik esitas kohtule esialgse kaebuse 10. juunil 2021, mille kohaselt esitas avaldaja 24. mail 2021 kaebuse kohtutäituri 24. mai 2021 tegevuse peale. Avaldaja sai kätte kohtutäituri otsuse 04. juunil 2021 ja esitas 10. juunil 2021 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale Viru Maakohtusse. Kohus 26. augusti 2021 määrusega rahuldas võlgniku riigi õigusabi taotluse, andis võlgnikule riigi õigusabi võlgniku esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus tsiviilasjas nr 2-21-9410 kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning andis võlgnikule määratud advokaadil tähtaja esitada kohtule nõuetekohane avaldus. Võlgnikule määratud advokaat esitas kohtule 11. oktoobril 2021 täpsustatud kaebuse ja 22. oktoobril 2021 täiendatud kaebuse, milles ta palub tühistada kohtutäituri 04. juuni 2021a otsus täiteasjas 066/2012/677, millega kohtutäitur otsustas jätta rahuldamata kaebuse esitaja kaebuse kohtutäituri 24. mai 2021.a toimingu peale. Seega sai võlgnik kohtutäituri 04. juuni 2021 otsuse kätte 04. juunil 2021 ja esitas 10. juunil 2021 2021 kohtule esialgse kaebuse, 11. oktoobril 2021 täpsustatud kaebuse ja 22. oktoobril 2021 täiendatud kaebuse,kohtutäituri otsuse peale. Kohus leiab, et kaebuse esitamine TMS § 218 alusel on lubatud: avaldaja on läbinud 24. mail 2021 LHV Pangas konto arestimise kohta kaebuse esitamisel kohustusliku kohtueelse menetluse ja tal oli õigus pöörduda TMS § 218 lg 1 kohase kaebusega maakohtusse. Kaebaja on kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning kaebus on esitatud tähtaegselt, s.o kümne päevase tähtaja jooksul otsuse kaebajale saatmise päevale järgnevast päevast arvates. Kaebuses leidis võlgnik, et arestinõude uuendamisega rikkus kohtutäitur seadust, kuivõrd täitemenetlus on peatatud. TMS § 46 sätestab kohtutäituri otsusel menetluse peatamise alused, mis jagunevad asjaoludeks, mille esinemisel on kohtutäitur kohustatud menetluse peatama (lg 1) ja asjaoludeks, mille esinemisel võib kohtutäitur menetluse peatada, aga ei pea seda tegema (lg 2). TMS § 47 lg 2 kohaselt uuendatakse täitemenetlus pärast selle peatamist tinginud asjaolu äralangemist. 8(11)

2-21-9410 Täitemenetluse uuendamisel edastab kohtutäitur võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule vastava teabe, mis on arestimisakti täitmise jätkamise aluseks. Kohus selgitab avaldajale, et seadusest ei tulene, et täitemenetlus peatub vahetult seoses kohtule kaebuse esitamisega või sellise kaebuse menetlusse võtmise tagajärjel. Kohaseks abinõuks sellise otsuse või toimingu peatamiseks on taotleda kohtult esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamist. Tsiviilasja toimiku materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks taotlenud ja kohus taotluse alusel täiteasja nr 066/2012/677 menetluse esialgse õiguskaitse korras peatanud. Kohtutäitur kinnitas kohtule, et täiteasi on peatatud 14. oktoobri 2020 otsusega TMS § 46 lg 2 p 1 alusel, s.o kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisel. Kohtutäituri 08. märtsi 2021.a otsusega täitemenetlus oli uuendatud seoses sellega, et kaebus tsiviilasjas nr 2-20-3724 oli jäetud rahuldamata ja kohtulahend asjas 2-20-3724 on jõustunud 08. märtsil 2021. Kohus nõustub kohtutäituriga, et kohtutäitur ise hindab kaebuse perspektiivsust ning muid asjaolusid. Täitemenetluse peatamine kaebuse esitamise puhul on kohtutäituri diskretsiooni otsus. Antud juhul ei pea kohtutäitur vajalikuks täitemenetluse peatama. Võlgnik ei ole taotlenud täitemenetluse peatamist ka kohtult. Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole rikkunud täitemenetluse seadustiku aluseid täitemenetluse uuendamise osas. Kohtutäituri 08. märtsi 2021 täitemenetluse uuendamise otsus on õiguspärane ja kohtutäituril oli õigus uuendada täitemenetlus. Kaebuse kohaselt ei olnud kaebuse esitajale konto arestimise akt esitatud. TMS § 115 lg 3 kohaselt edastatakse arestimisakt krediidi- ja makseasutusele elektrooniliselt kohtutäituritele kasutamiseks kohustusliku infosüsteemi vahendusel. Konto loetakse arestituks, kui krediidi- ja makseasutus on elektroonilise arestimisakti kätte saanud. Võlgnikule edastab kohtutäitur arestimisakti viivitamata pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidi- ja makseasutuselt. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on korduvalt selgitatud: „Sissetuleku pangakontolt arestimise eeldus ei ole arestimisakti kättetoimetamine võlgnikule (TMS § 115 lg 3 ls 2, vt ka TMS § 114 lg 4). Samuti ei ole arestimisakti võlgnikule kättetoimetamata jätmine arestimise tühisuse alus (TMS § 55).“ (Tallinna Ringkonnakohtu määrus 2-19-273, p 15). Ka kaebuse kohaselt sai kaebuse esitaja

2-21-9410 Kohus selgitab, et konto arestimisel tuleb järgida mh TMS §-des 133 (sissetuleku aresti alt vabastamine) ja 134 (sissetuleku arvestamise aluseks olevate asjaolude muutumine) nõudeid, mis näevad ette teatud osa sissetuleku jätmise võlgniku kasutada. Nii arestimisaktis arestimisele mittekuuluva summa märkimisel kui sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, arvestamisel lähtub kohtutäitur talle teadaolevatest andmetest. Kui võlgniku arvates on arestitud liiga suur osa kontol olevatest rahalistest vahenditest, tuleb tal TMS § 133 lg 1 alusel esitada kohtutäiturile vastavad andmed ja avaldus vastavas osas arestimisakti tühistamiseks või muutmiseks. Riigikohus on osutanud, et kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse, seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse (kaebuse) alusel (RKTKm 3-2-1-3-08, p 14). Kohtutäituril puudub võimalus tuvastada, mille eest on saadud kontol olev summa, kuna ta ei pääse pangasaladuse tõttu ligi võlgniku kontoväljavõttele. Kohtutäitur on oma vastuses selgitanud, et 24. mail 2021 kandis AS LHV Pank kohtutäituri pangakontole võlgniku pangakontolt 4554,10 eurot, millest 584,00 eurot (elatusmiinimum) tagastas kohtutäitur võlgnikule, s.o kinnipeetud summalt on avaldajale tagastatud elatusmiinimum. Mis puudutab mittearestitavat osa sissetulekust, siis ei saa võlgnik nõuda mittearestitava osa allesjäämist igal kontol, vaid ainult kõigi kontode peale kokku. Kohus selgitab, et mittearestitava sissetuleku tagamiseks peab võlgnik esitama kohtutäiturile vastava avalduse ja tõendama, et kontole laekuvad mittearestitavad sissetulekud ning avaldusel tuleb näidata ka pangakonto number, millisel soovitakse tagada arestivaba miinimum. Kohtutäituri vastuse kohaselt oli võlgnikule elatusmiinimum tagatud AS SEB Pank pangakontol, kuid täitemenetluse käigus avas võlgnik endale uue konto AS-s LHV Pank. Avaldaja esitatust ei tulene, et ta oleks kohtutäiturit teavitanud oma mittearestitavate sissetulekute laekumisest LHV Panga kontole. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja tõendanud ja esitatud asjaoludel puudub alus väita, et LHV Pangas asuva avaldaja konto arestimine mittearestitava summa äranäitamiseta ei toimunud kooskõlas TMS-ga. Samuti võlgnik ei ole esitanud ühtegi arvutust ega tõendit, millest nähtuks, et kohtutäitur on arestinud võlgniku sissetulekust mittearestitava osa. Seega ei saa ka antud juhul kohtutäiturile ette heita, nagu oleks ta taotluslikult ja õigusvastaselt kahekordselt arestinud avaldajale LHV Panka töötasu arvel laekuvad summad. Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole rikkunud täitemenetluse seadustiku aluseid võlgniku sissetuleku arestimise osas. Kokkuvõtteks leiab kohus, et kohtutäitur ei ole rikkunud täitemenetluse seadustiku aluseid täitemenetluse uuendamise, arestimisakti edastamise ja võlgniku sissetuleku arestimise osas. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning jätab võlgniku kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. Menetluskulud Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 jätab kõik menetluskulud avaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

10(11)

2-21-9410 Sissenõudja ja kohtutäitur osalesid kohtumenetluses oma lepingulise esindaja kaudu ja esitasid kohtule menetluskulude nimekirjad koos taotlusega menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kohtul puudub avaldaja seisukoht eelnimetatud menetluskulude kohta. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, s.o eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. TsMS § 177 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.