Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 29. september 2023
Tsiviilasja number
2-21-9410
Tsiviilasi
Olga Wolfi kaebus Narva kohtutäituri Andrei Kreki 4. juuni 2021 otsuse peale täiteasjas nr 066/2012/677
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. juuli 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Olga Wolfi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Olga Wolf (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (puudutatud isik): Narva kohtutäitur Andrei Krek, esindajad vandeadvokaadid Magnus Braun ja Kadi Saluste Puudutatud isik (sissenõudja): Julianus Inkasso OÜ (rk: 10686553), esindaja Anni Kennedy
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Sissetuleku pangakontolt arestimise eeldus ei ole arestimisakti võlgnikule kättetoimetamine (TMS § 115 lg 3 ls 2; § 114 lg 4). Samuti ei ole arestimisakti võlgnikule kättetoimetamata jätmine arestimise tühisuse alus (TMS § 55). Avaldajale on arestimisakt edastatud 25.11.2021. Kohtutäitur ei ole teinud avaldaja kontolt liigseid mahaarvamisi. Töötasu arestimise aktis on toodud võlgniku töötasu mittearestitav osa. Kohtutäitur ei pea mittearestitavat osa arvestama kaks korda (konto ja tööandja tasu arestimise korral). Kohtutäitur on tagastanud avaldajale mittearestitava osa sissetulekust. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et võlgniku sissetulekust on arestitud mittearestitav osa. Kohtutäitur oli teinud võlgnikule päringud selle kohta, millises pangas soovib võlgnik elatusmiinimumi kasutada. Elatusmiinimum oli tagatud SEB Panga kontol, kuid võlgnik avas uue konto LHV Pangas.
Konto arestimisel tuleb järgida mh TMS §-s 133 (sissetuleku aresti alt vabastamine) ja §-s 134 (sissetuleku arvestamise aluseks olevate asjaolude muutumine) nõudeid, mis näevad ette teatud osa sissetuleku jätmise võlgniku kasutada. Nii arestimisaktis arestimisele mittekuuluva summa märkimisel kui sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, arvestamisel lähtub kohtutäitur talle teadaolevatest andmetest. Kui võlgniku arvates on arestitud liiga suur osa kontol olevatest rahalistest vahenditest, tuleb tal TMS § 133 lg 1 alusel esitada kohtutäiturile vastavad andmed ja avaldus vastavas osas arestimisakti tühistamiseks või muutmiseks. Riigikohus on osutanud, et kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse, seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse (kaebuse) alusel (RKTKm 3-2-1-3-08, p 14). Kohtutäitur on selgitanud, et 24.05.2021 kandis LHV Pank võlgniku kontolt kohtutäituri kontole 4554,10 eurot, millest 584 eurot (elatusmiinimum) tagastas kohtutäitur võlgnikule. Seega kinnipeetud summalt on võlgnikule tagastatud elatusmiinimum. Võlgnik ei saa nõuda mittearestitava osa allesjäämist igal kontol, vaid kõigi kontode peale kokku. Mittearestitava sissetuleku tagamiseks peab võlgnik esitama kohtutäiturile vastava avalduse ja tõendama, et kontole laekuvad mittearestitavad sissetulekud, ning avaldusel tuleb näidata ka pangakonto number, millisel soovitakse tagada arestivaba miinimum. Kohtutäituri vastuse kohaselt oli võlgnikule elatusmiinimum tagatud SEB Panga kontol, kuid täitemenetluse käigus avas võlgnik uue konto LHV Pangas. Võlgniku esitatust ei tulene, et ta oleks kohtutäiturit teavitanud mittearestitavate sissetulekute laekumisest LHV Panga kontole. Eeltoodust tulenevalt puudub alus väita, et LHV Panga konto arestimine mittearestitava summa äranäitamiseta ei toimunud kooskõlas TMS-ga. Võlgnik ei ole esitanud ka ühtegi arvutust ega tõendit, millest nähtuks, et kohtutäitur on arestinud võlgniku sissetulekust mittearestitava osa. Seega ei saa kohtutäiturile ette heita, nagu oleks ta õigusvastaselt kahekordselt arestinud võlgnikule LHV Panka töötasu arvel laekuvad summad.
30 dokumenti. Maakohus rahuldas 26.08.2021 määrusega avaldaja riigi õigusabi taotluse käesolevas asjas. Asjas nr 2-21-6293 jättis maakohus 20.09.2021 määrusega menetlusse võtmata avaldaja kaebused alates 21.04.2021 tehtud kohtutäituri otsuste ja tegevuste peale. Asja nr 2-21-6293 kohtunik oli kohustatud dokumendid, mida ei võetud läbivaatamiseks asjas nr 2-21-6293, andma määrusega üle käesoleva asja juurde. 21 dokumenti, sh kolme kaebust, ei ole kasutatud kummaski asjas. Ühtegi kohtumäärust nende dokumentide suhtes ei ole. Avaldaja esindajale ei antud juurdepääsu asjale nr 2-21-6293, mistõttu ei ole esindajal asjast tervet pilti. Maakohus kasutas vaidlustatud määruses osaliselt asja nr 2-21-6293 dokumente, mida käesoleva asja e-toimikus ei ole. Kohus on manipuleerinud dokumentidega. Deivi Vaht ei osale käesolevas asjas, kuid asjas on tema dokument. Avaldajal ja tema esindajal on 17.03.2022 määrus erineva sisuga. Kohtujurist Maksim Lütter kasutab kirjavahetuses avaldaja esindajaga formaati, mida ei ole võimalik e-toimikus avada (avaldaja vastavad avaldused kohtu kantseleile on jäänud tulemuseta). Avaldaja esitas maakohtu esimehele 03.05.2022 kaebuse ning 03.06.2022 ja 05.06.2022 avaldused rikkumiste kohta asjades nr 2-21-6293 ja 2-21-9410. Esimees edastas need asjade nr 2-21-6293 ja 2-21-9410 juurde läbivaatamiseks ja vastamiseks. Vastust ei ole siiani. Kohtumenetlus kestis kaks aastat, mis rikkus avaldaja õigusi ja põhjustas talle kahju. Asjas nr 2-21-6293 esitatud dokumendid tõendavad, et kohtutäitur tegi avaldaja võlgnikuks ebaseaduslikult. Kohtutäitur alustas täiteasja nr 066/2012/677 ebaseaduslikult. Maakohus aitab kohtutäituril varjata tema rikkumisi ja kuritegevust. Maakohus solvas avaldajat, nimetades teda võlgnikuks. Avaldaja ei ole võlgnik, vaid on Eesti kodanik, kes võitleb kohtutäituri kuritegevuse vastu. Avaldajal pole võimalik kaitsta oma õigusi Narva kohus. Maakohus varjab dokumente, mis tõendavad, et 2021. aastal võttis kohtutäitur 8 kuud avaldaja töötasu tööandjalt ja avaldaja pangakontolt ning jättis ta 8 kuu jooksul täiesti ilma rahata.
Avaldaja ei ole põhistanud väidet kohtu poolt dokumentidega manipuleerimisest. Kohus on viidanud tsiviilasja nr 2-21-6293 lahendile ja asjaoludele ulatuses, milles sellele on menetluses tuginetud (tsiviilasja nr 2-21-6293 ringkonnakohtu lahendi esitas menetluses kohtutäitur). Ka avaldaja paljasõnalised väited, et tema päringutele teistes kohtuasjades ei ole vastatud, ei ole aluseks määruskaebuse rahuldamisele. Maakohtu selgitused seoses avaldaja töötasu arestimisega on õiged.
on käsitletud osaliselt samu asjaolusid, millele tugineb avaldaja praeguses kaebuses. Nii nähtub Tartu Ringkonnakohtu 30.05.2022 määrusest tsiviilasjas nr 2-21-6293, et ekslik on avaldaja arusaam selle kohta, et seoses tema poolt 08.03.2021 täitemenetluse uuendamise otsuse vaidlustamisega ei ole nimetatud kohtutäituri otsus jõustunud. Kaebuse esitamine kohtutäituri otsuse peale ei takista täituril täitemenetluse jätkamist, v.a juhul kui kohus otsustab TMS § 218 lg 2 teise lause alusel täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise. Seega on juba eelmärgitud tsiviilasjas tehtud määruses leitud, et kohtutäituril on õigus täitemenetlust jätkata ka pärast täitemenetluse uuendamise otsuse vaidlustamist ning täituri toimingud ei ole seoses täitemenetluse uuendamise otsuse vaidlustamisega vastuolus seadusega. Jõustunud kohtuotsus (määrus) teises tsiviilasjas on käsitletav dokumentaalse tõendina ning kohus saab sellele tugineda sõltumata menetlusosalise taotlusest. Jõustunud kohtumäärus konkreetses tsiviilasjas põhineb selle menetluse käigus esitatud ja uuritud tõenditel. Seetõttu võtab ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel arvesse tsiviilasjades nr 2-20-3724 ja nr 221-6293 tehtud kohtumäärused. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus rahuldamata avaldaja määruskaebuses esitatud taotluse (vt määruskaebuse resolutsiooni p-d 3-6) võtta asja materjalide juurde kõik tsiviilasjas nr 2-21-6293 esitatud dokumendid. Samuti ei ole avaldaja põhistanud, milliseid konkreetseid faktilisi asjaolusid kõik tsiviilasjas nr 2-21-6293 esitatud dokumendid, arvestades praeguse vaidluse eset, tõendavad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.