Hageja I: H S M (sünniaeg xxx; aadress xxx; e-post xxx) Hageja II: M V (isikukood xxx; aadress xxx; e-post xxx) Hagejate lepinguline esindaja: advokaat Sergei Tšurkin (epost xxx) Kostja: K S (isikukood xxx; aadress xxx; e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja: Vladimir Buldakov (e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hagejate H S M (hageja I, sünniaeg xxx) ja M V (hageja II, isikukood xxx) ning kostja K S (isikukood xxx) vahel 05.07.2023 sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Hagejad H S M ja M V ning kostja K S lõpetavad H S M, M V ́i ja K S kaasomandi Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu kinnistusjaoskonna registriosa nr xxx all kantud korteriomandi nr 2 osas, mis moodustab xxx mõttelist osa kinnisasjas katastritunnusega xxx järgmiselt: korteriomand jääb hagejate H S M ja M V ́i kaasomandisse, millest H S M ́ile (sünd xxx) jääb xxx mõtteline osa ja M V ́ile (isikukood xxx) jääb xxx mõtteline osa.
1.2.Kostja K S kohustub andma nõusoleku kinnistusraamatus korteriomandi (registriosa nr xxx teise jakku tehtud omanikukande xxx mõttelise osa muutmiseks selliselt, et K S (isikukood xxx) kohta tehtud kaasomaniku kanne kustutakse ning selle mõttelise osa suuruse arvel suurendatakse H S M mõttelist osa suuruseni xxx. Käesolev kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab K S tahteavalduse. Kohtumäärus asendab K S tahteavaldust alates käesoleva kompromissmääruse resolutsiooni p-s 1.3. nimetatud hüvitise kohtu deposiitkontole laekumist.
1.3.Hageja H S M kohustub 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist tasuma K Sle omandikaotuse
eest hüvitise summas 26 182,48 eurot, tasudes hüvitise Harju Maakohtu deposiitkontole järgmiste pangarekvisiitidega: Rahandusministeerium arveldusarved: nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Maksekorralduse selgitus: Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja, tsiviilasi number 2-23-1743 ja kui maksja ei ole H S M, siis ka H S M nimi. Maksedokument hüvitise tasumise kohta tuleb kohtule samuti esitada ja seda 3 (kolme) tööpäeva jooksul pärast ülekande tegemist.
1.4.Pooled paluvad kohtul esitada Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale käesolev kompromissi kinnitav kohtumäärus kinnistusraamatus omanikukannete muutmiseks mõistliku aja, kuid mitte hiljem kui 30 (kolmkümne) tööpäeva jooksul pärast määruse resolutsiooni p-s 1.3 nimetatud hüvitise deposiitkontole laekumist.
1.5.Pooled paluvad kohtul kanda laekunud hüvitis summas 26 182,48 eurot kohtu deposiitkontolt kostja K S (isikukood xxx) arveldusarvele nr xxx (AS SEB Pank) ja seda 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast kostja K S poolt kinnistusraamatu väljavõtte esitamist, millest nähtub, et ta on kustutatud korteriomandi kaasomanike hulgast.
1.6.Pooled on kokku leppinud, et kannavad oma menetluskulud ise. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada riigilõiv summas 210 eurot hagejate taotlusel OÜ Advokaadibüroo Barrister (registrikood 12130707) arveldusarvele nr xxx (AS Swedbank). Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-1743. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-23-1743, H S M (M), M V (V) hagi K S (S) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
2.Pooled esitasid 05.07.2023 kohtule kompromisslepingu vastavalt TsMS § 206 lg-le 2 ja §-le 430 ning taotluse menetluse lõpetamiseks. Hagejad H S M (hageja I) ja M V (hageja II) ning kostja K S on saavutatud kompromissi, mille kohaselt jääb korteriomand hagejate kaasomandisse, hageja I maksab kostjale omandikaotuse eest hüvitisena 26 182,48 eurot ja seetõttu soovivad, et kohus lõpetaks menetluse tsiviilasjas nr 2-23-1743 kompromissi kinnitamisega. Pooled paluvad Harju Maakohtul kompromiss kinnitada määrusega, millisega ühtlasi lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-1743 kohtuistungi pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Tuginedes TsMS § 630 lg-le 2 on pooled kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja antud asjas menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel taotlevad hagejad hagiavalduse esitamisel tasutud 1⁄2 riigilõivust summas 210 eurot tagastamist OÜ Advokaadibüroo Barrister (registrikood 12130707) pangakontole xxx (AS Swedbank).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
4.Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-23-1743 lõpetamisele.
6.Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
7.Tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 on pooled kokku leppinud, et välistavad käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise välistamiseks on kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 ja tuleb rahuldada.
8.Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
9.Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
10.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.
11.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
12.Hagejad taotlevad hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole, s.o 210 eurot, tagastamist OÜ Advokaadibüroo Barrister (registrikood 12130707) pangakontole nr xxx (AS Swedbank). Kohtu hinnangul on hagejate taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hagejad tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 420 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 tagastab kohus hagejatele pool tsiviilasjas 2-23-1743 tasumisele kuulunud riigilõivust ehk 210 eurot, kuivõrd hagiavalduse esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv summas 420 eurot. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagejate taotlusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot, OÜ Advokaadibüroo Barrister (registrikood 12130707) arveldusarvele nr xxx (AS Swedbank).
Lõpetada tsiviilasja 2-23-1743 menetlus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.