Aktiva Finance Group OÜ hagi K K vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3830,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esin- Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479); dajad: asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post [email protected]) Kostja: K K (IK XXX); elukoht teadmata Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt K K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja Swedbank AS vahel 21.10.2020 sõlmitud lepingust nr 20-073571-VL tulenev põhivõlgnevus 2564,83 eurot, intress 167 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 512,55 eurot.
3.Välja mõista kostjalt K K Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhivõlalt (2564,83 eurot) alates 21.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 20,900% aastas.
4.Toimetada kohtuotsus kostjale K K (isikukood XXX) kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1(4)
2-22-149580
6.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ taotlus mõista kostjalt K K välja õigusabikulud summas 527 eurot. Määrata hageja põhjendatuks õigusabikuluks 240 eurot, summa sisaldab käibemaksu.
7.Jätta Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud kostja K K kanda.
8.Välja mõista kostjalt K K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 695 eurot.
9.Välja mõista kostjalt K K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (695 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank või EE567700771003819792 LHV Pank riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja kohtu selgitused
1.Kostja ja S AS sõlmisid 21.10.2020 lepingu nr 20-073571-VL, mille kohaselt sai kostja laenu summas 3000 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise intressimäär 20,900% aastas või 0,11% päevas. Lepingujärgne krediidikulukuse määr oli 24,240% aastas. S AS võttis kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalike andmebaase ning maksehäireregistrit. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. S AS hindas kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid 2(4)
2-22-149580 selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja on tasunud põhivõla osaliselt, s.o summas 435,17 eurot. Intressi kostja tasunud ei ole. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis S AS 18.04.2022 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ning S AS ütles 06.05.2022 lepingu üles. S AS loovutas kostja vastase nõude 15.08.2022 OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista järgnevad summad: põhivõlgnevus 2564,83 eurot, intress 167 eurot perioodi 21.10.2020 kuni 06.05.2022 eest, sissenõutavaks muutunud viivis 512,55 eurot perioodi 07.05.2022 kuni 20.04.2023 eest ja sissenõudmiskulud 50 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt (2564,83 eurot) alates 21.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni 20,900% aastas.
2.Menetlusdokumendid on kostjale kättetoimetatud 07.05.2023 Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud.
3.VÕS § 1132 lg 2 p-le 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud summas 50 eurot. Esimene kiri saadeti kostjale 16.08.2022 (25 eurot), teine 02.11.2022 (5 eurot) ja kolmas 05.12.2022 (5 eurot). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
5.Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 35 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda.
6.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
7.Tagaseljaotsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
MENETLUSKULUD
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab
3(4)
2-22-149580 hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
9.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulud hagimenetluses summas 507 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 455 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud hagimenetluses summas 507 eurot ei ole põhjendatud. Hageja esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 169 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole mõistliku tunnihinnaga. Riigikohus on 21.06.2021 määruses tsiviilasjas 2-17-13164 selgitanud, et üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kui 169 eurot võib olla põhjendatud tunnihind advokaadibüroos töötaval advokaadil, kes lahendab keerulisi õiguslikke küsimusi, siis kindlasti ei ole see põhjendatud lihtsa võlanõude lahendamisel. Kohus leiab, et viidatud Riigikohtu lahendid küll õigustavad 169 euro suuruse tunnihinna väljamõistmist, kuid annavad ka väga konkreetsed kriteeriumid, millal selline tunnihind õigustatud on. Käesoleval juhul ei ole selline tunnihind põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on 100 eurot, millele lisandub käibemaks, mis on sarnaste vaidluste lahendamisel olnud turuhinnaks. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ka avalduses esitatud ajakulu. Esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Tegemist ei ole keerulise asjaga ja hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hagi koostamisele ja tõendite kogumisele võis esindajal kuluda kaks tundi. Kohus ei pea põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 4842 sätestatud tingimused 20 euro hüvitamiseks ei ole täidetud. Kohus ei ole teinud käesolevas tsiviilasjas maksekäsku või menetluse lõpetamise määrust võla tasumise tõttu vastavalt TsMS §-le 4881.
10.Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 695 eurot (riigilõiv summas 455 ja õigusabikulud 240 eurot).
11.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.