Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1/4

2-23-8798 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Hageja esitas 16.06.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja C AS (edaspidi pank) sõlmisid 27.01.2022 väikelaenulepungu nr L389516, mille alusel on kostjale väljastatud krediit summas 5000 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10.03.2022 summas 132,29 eurot kuni viimase osamakseni 10.02.2028 summas 128,26 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 21,90% aastas, s.o 0,0608% päevas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360- päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 1,50 eurot kuus. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 25,85% aastas ja krediidi kogukulu 9298,85 eurot. Vastavalt lepingutingimustele põhineb krediidi kulukuse määra arvestus eeldustel, et leping kehtib kokkulepitud aja jooksul, ning et krediidisaaja täidab lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt kogu lepingu kehtivusaja jooksul. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 5000 eurot, lepingu kestus 72 kuud, intressimäär on 21,90% aastas, igakuine lepinguhaldustasu on 1,50 eurot, ühekordne lepingutasu 100 eurot ning arvestades eeldusega, et kogu laenusumma võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus. Kostja tasus lepingu alusel kokku 520,36 eurot, mida pank arvestas lepingu 10.03.2022 kuni 10.06.2022 maksegraafikujärgsete osamaksete katteks. Kostja rikkus lepingu tingimusi ning ei tasunud alates 10.07.2022 osamaksest. Peale lepingu ülesütlemist oli kostja võlgnevus lepingu 2/4

2-23-8798 põhiosamaksetes 4893,25 eurot, intressimaksetes 400,55 eurot ja lepingu haldustasu maksetes 6 eurot. Pank teavitas kostjat 29.09.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 22.10.2022 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles pank lepingu 27.10.2022 üles. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade on kostjale saadetud aadressile XXX ja e-posti aadressile XXX. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade on kostjale kätte toimetatud e-posti teel. Kostja on nimetatud e-postilt suhelnud nii panga kui ka hiljem hagejaga. 27.10.2022 loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale. Loovutusteatis on kostjale saadetud aadressile elukoha aadressile ja e-posti aadressile XXX ning on kostjale kätte toimetatud e-posti teel. Hageja on volitanud P OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja P OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 4893,25 eurot 2) intressid: 400,55 euro 3) lepingu haldustasu: 6 eurot 4) viivised: 681,14 eurot (arvestatud kuni 16.06.2023). Kostja krediidivõimelisuse kontrolli tegi pank laenutaotluses esitatud andmete ja EMTA päringu alusel. Samuti kasutas pank kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka pangale kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh C AS maksehäireregistrit). Pank kinnitas, et kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas C AS-i maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja 12 kuu keskmine töötasu oli 1030 eurot neto ja tööandja A OÜ. Pank tuvastas nimetatud andmete õigust EMTA päringu tulemusel. Samuti tuvastas pank, et kostja igakuised finantskohustused olid 155,56 eurot. Kogutud andmeid analüüsides jõudis pank järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 127,69 eurot. Viru Maakohus 19.06.2023 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale 19.04.2023 kätte isiklikult e-toimiku kaudu. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Menetluskulude osas märgib kohus, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabi kulu 420 eurot väljamõistmine kostjalt. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud kahe tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (seal hulgas käibemaks) ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 3/4

2-23-8798 kahe tunni eest kokku 240 eurot (120*2). Seega on hageja põhjendatud menetluskulud summas 905 eurot (riigilõiv 665 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.