Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu 1(4)

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OK Incure OÜ esitas Viru Maakohtule hagi A. A. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagiavalduse 28.04.2023 kohtumäärusega menetlusse. 25.04.2023 menetlustoimingu protokolli kohaselt kinnitas kostja, et ta saab aadressilt xxx kätte ning palus, et kohus edastaks menetlusdokumendid eelviidatud aadressile. Kostja on hagiavalduse koos lisadega ja 28.04.2023 menetlusse võtmise määruse kätte saanud 11.05.2023 aadressil: xxx, TsMS § 326 lg 1 alusel. Eelnevalt on samal aadressile edastatud menetlusdokumendid 04.05.2023, mis on tagastatud saatjale. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 25.05.2023 hagile vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. 2(4)

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 27.04.2023 hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1004,02 eurot, intressivõlgnevus 102,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 132,04 eurot ning sissenõudmiskulud 50 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja ja BB Finance OÜ vahel 02.03.2022 laenulepingu nr xxxxxxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 1004,02 eurot, intressivõlgnevus 102,62 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 132,04 eurot, on põhjendatud. Hageja on hagiavalduse punktis 1.4 VÕS § 4034 kohaselt esile toonud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta põhjendused, sellekohased andmed ja esitanud tõendid, millest lähtuvalt on vastutustundlikku laenamise põhimõtteid järgitud. Ka ei ületa tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062). VÕS § 1132 lg 2 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduses palub hageja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Pärast lepingu lõppemist on hageja edastanud kostjale 26.09.2022 nõudekirja, 27.10.2022 pretensiooni ja 15.11.2022 pretensiooni. Seega sissenõudmiskulud on põhjendatud 35 euro ulatuses (25+5+5). Hagihoiatuste näol ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 2 mõistes tegemist meeldetuletuskirjadega. Kohus jätab sissenõudmiskulud summas 15 eurot rahuldamata, kuna vastas osas ei ole sissenõudmiskulud põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: (mis on tekkinud kostja ja BB Finance OÜ vahel 02.03.2022 sõlmitud laenulepingu nr xxxxxxxx alusel) põhivõlgnevus 1004,02 eurot, intressivõlgnevus 102,62 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 132,04 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on märkinud menetluskuludeks 280 eurot (so riigilõiv). Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu.

3(4)

Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 1,16% ulatuses ja kostja kanda 98,84 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 276,75 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.