Mõista J J A V kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 1980,80 eurot, sh riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud 580,80 eurot (sh käibemaks).
6.Kohustada J J tasuma menetluskulude hüvitiselt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
1(4)
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.A V (hageja) esitas 8. veebruaril 2023 (täpsustatud kohtu nõudmisel 31. märtsil 2023) Pärnu Maakohtule J J (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 31 500 eurot ja sellelt edasiulatuva seadusjärgses määras viivise alates hagi esitamisest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista need kostjalt välja koos seadusjärgse viivisega.
2.Nõude aluseks on pooltevaheline suuline laenuleping. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled kokku, et esialgne pooltevaheline töövõtulepingust tulenev võlasuhe kujundatakse ümber laenusuhteks, mille kohaselt kostja võlgneb töövõtulepingu alusel maja ehitamiseks hagejalt saadud 31 500 eurot laenuna. Pooled pidid sõlmima laenulepingus tuleneva võlgnevuse täitmiseks maksegraafiku, kuid kostja hoidis sellest kõrvale. Hageja nõudis laenulepingu alusel saadud raha tagasi 1. detsembril 2022 kostjale saadetud e-kirjas. Kostja ei ole senini laenuraha tagastanud hagejale ega suhtle enam hagejaga. Koos hagiga esitas hageja kostjale tehtud pangaülekannete väljavõtted ja kostjaga peetud e-kirjavahetuse.
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
3.Maakohus võttis hagi 19. mai 2023 määrusega menetlusse ning toimetas menetlusdokumendid (hagiavalduse koos lisadega ja menetlusse võtmise määruse ning menetluskulude nimekirja) kostjale kätte 6. juunil 2023 KÄPO kaudu. Kostja oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul menetlusdokumentide kättetoimetamisest alates, seega kostja kirjaliku vastuse tähtaeg saabus 20. juunil 2023. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks.
4.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust
2(4)
kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
5.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
6.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1400 eurot ning õigusabikulud 580,80 eurot (sh käibemaks). Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on menetluskulude hüvitamise nõue esitatud koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-23-2238 menetlusega. Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hageja menetluskulud kokku on 1980,80 eurot. Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 580,80 eurot (sh käibemaks) põhjendatud ja vajalikud kulud. On usutav ja menetluslikult nähtav, et lepinguline esindaja kulutas hagiavalduse koostamiseks (sh kliendiga suhtlemiseks ning dokumentidega tutvumiseks) 4 tundi ja hagiavalduse täiendamiseks 1 tunni ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 30 minutit. Põhjendatud on ka lepingulise esindaja
3(4)
tunnihind 88 eurot (+ käibemaks) ja lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg kokku 5 tundi 30 minutit (TsMS § 175 lg 1). Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.