Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-125175
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Jüri Pino vastu võla väljamõistmiseks 241,59 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. detsembri 2022 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: OÜ Aktiva Finants (hageja), rk 10746479; esindaja Alla Žulinskaja
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Jüri Pino (kostja), ik XXXXXXXXXXXX
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 19. detsembri 2022 tagaseljaotsus osas, millega maakohus jättis osaliselt rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise nõude, jaotas menetluskulud ning määras kindlaks menetluskulud.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Jüri Pinolt välja OÜ Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 324,74 eurot, jätta menetluskulud Jüri Pino kanda ning mõista Jüri Pinolt välja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulude katteks maakohtus 590 eurot.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
5.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Rahuldada hagi osaliselt.
5.2.Mõista Jüri Pinolt välja OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 1086,98 eurot, intress 114,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 324,74 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot.
5.3.Mõista Jüri Pinolt välja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis protsendina põhinõudelt (1086,98 eurolt) alates 20. detsembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
5.4.Jätta menetluskulud maakohtus Jüri Pino kanda.
5.5.Mõista Jüri Pinolt välja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulde katteks 590 eurot.
5.6.Mõista Jüri Pinolt välja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses.
5.7.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolt endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas hagi Jüri Pino (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1086,98 eurot, intress 114,92 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 397,75 eurot ning edasine viivis 4. novembrist 2022 põhinõudelt 1086,98 eurolt kuni viivise tasumiseni intressimääraga võrdses määras 44,08%. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ 22. veebruaril 2021 laenulepingu nr XXXXXXXXX, mille alusel väljastati kostjale laen 1500 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 44,08% aastas. 21. aprillil 2021 sõlmisid pooled lepingu nr XXXXXXXXX tingimuste muutmise kokkuleppe. 21. aprilli 2021 kokkuleppe sõlmimise hetkeks oli kostjal tagastamata laenu põhiosa 1393,11 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 23. aprillist 2021 - 14. märtsini 2023. Kostja on tasunud põhiosa 306,13 eurot, seega on põhiosa võlgnevus 1086,98 eurot
2.Kostja hagile ei vastanud.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus rahuldas 19. detsembri 2022 tagaseljaotsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 1086,98 eurot, intressi 114,92 eurot, viivise 83,15 eurot, sissenõudekulu 50 eurot ning viivise põhinõudelt (1086,98 eurolt) alates 20. detsembrist 2022 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis 19%
menetluskuludest hageja kanda ja 81% menetluskuludest kostja kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulude katteks 413 eurot ja viivis menetluskuludelt. Maakohus leidis, et hageja põhinõue, intressinõue ja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud. Samuti on põhjendatud viivisenõue alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Maakohus leidis, et tarbijast laenuvõtja puhul ei tohiks kokkulepitud viivisemäär ületada kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ning märkis, et Riigikohus on 3-2-1-25-16 lahendi ps 13 leidnud, et viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Iseenesest on lubatud tarbijaga seadusjärgsest viivisemäärast kõrgema määra kokkuleppimine, kuid liiga kõrge viivisemäär kahjustab tarbijat kui lepingu nõrgemat poolt. Tarbijat kahjustav viivisemäär ei ole kehtiv. Tarbijast laenuvõtja puhul ei tohiks kokkulepitud viivisemäär ületada kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Lepingute sõlmimise ajal oli seadusjärgne viivise päevamäär 8% aastas ehk 0,022% päevas. Kolmekordne viivisemäär oleks seega 0,066% päevas. Seega on lepingutes kokkulepitud viivisemäärad tühised, sest ületavad kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Järelikult tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära. Viivis põhinõudelt 1086,98 eurot 5. jaanuarist 20223. novembrini 2022 on seadusjärgses määras kokku 72,19 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb jätta menetluskulud 81% ulatuses kostja kanda ja 19% ulatuses hageja kanda. Hageja esindaja tasumäär 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kuivõrd hageja esindaja ei ole advokaat, saab pidada hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 80 eurot. Arvestades asja keerukust on lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 2 töötundi. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on 510 eurot, mis tuleb mõista kostjalt välja vastavalt menetluskulude jaotusele (s.o 413,10 eurot).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti osaliselt rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise nõue ning jaotati menetluskulud. Hageja palub tühistatud osas teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis kuni hagiavalduse esitamiseni summas 324,75 eurot ning millega jätta menetluskulud kostja kanda. VÕS § 113 lõike 1 kolmanda lause järgi võib hageja nõuda viivist samas määrast, mis intressi. VÕS § 113 lg 1 ja § 415 lg 1 järgi tuleb juhul, kui lepingus on kokku lepitud seadusjärgsest
viivisest kõrgemas intressimääras, lugeda see intressimäär ka lepingule kohalduvaks viivisemääraks. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi ongi sõnaselgelt lubatud selline viivisemäär, mis on kõrgem kui seadusjärgne viivis. Seejuures ei ole seadusandja pidanud vajalikuks viivisemäära n-ö mõistlikkuse tagamiseks ühegi täiendava kriteeriumi sätestamist peale lepingus kokkulepitud intressimääraga võrdlemise. Viivise vähendamise aluseks peab tulenevalt VÕS-i regulatsiooni loogikast olema võlgniku vastav taotlus, mitte kohtu etteulatuv hinnang. Menetluskulud jaotati ebaõigesti, kuna hagi oleks tulnud rahuldada ja menetluskulud tulnuks TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Õigusteenuse osutamisega kaasnenud ajakulu 4 töötunni ulatuses oli põhjendatud ning vajalik Maakohus oleks pidanud mõistma kostjalt välja hageja kasuks õigusabikulu 480 eurot ja riigilõivu 350 eurot. Tunnitasu 120 eurot on mõistlik.
5.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 punkti 2 alusel materiaalning menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada osas, millega maakohus jättis sissenõutavaks muutunud viivise nõude osaliselt rahuldamata, jaotas menetluskulud ja määras need kindlaks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja viivisenõude apellatsioonkaebuses märgitud ulatuses, jätab menetluskulud kohtu poolt kindlaksmääratud suuruses kostja kanda ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 590 eurot. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Ekslik on maakohtu seisukoht, et intressiga samas määras olev lepinguline viivis on tühine. VÕS § 415 lg 1 esimese lause järgi ei või tarbijalt nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Ringkonnakohus selgitab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele (vt ka Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Seega juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on kõrgem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida intressimääraga samas viivisemääras või, kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib viivisemäärana kokkulepitud intressimäär. Järelikult, kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kuna seadusandja lubab eelmärgitust tulenevalt tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus ette nähtud intressimäär, ei saa sellist viivisekokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks.
8.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et eeltoodu ei välista võimalust kohustatud isiku taotlusel viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel vähendada. VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise vähendamist nõuda viivise maksmiseks kohustatud isik. Juhul, kui kostja ei ole hagile vastanud, ei saa VÕS § 113 lõiget 8 kohaldada ega viivise suurust piirata. Kui kostja ei ole hagile
vastanud, ei ole võimalik kohaldada ka muid materiaalõiguse instituute, mille kohaldamiseks on vältimatult vajalik õigustatud isiku (kostja) taotlus.
9.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõuded on õiguslikult põhjendatud. Seega tuleb maakohtu otsus viiviste suuruse osas tühistada ja ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuses taotletud sissenõutavaks muutunud viivise nõude 324,75 eurot. Kuigi maakohtus nõudis hageja sissenõutavaks muutunud viivist 397,75 eurot, siis apellatsioonkaebuse selgelt väljendatud taotluses palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise 324,74 eurot. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse taotlusest.
10.Kuna hagi rahuldati, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
11.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja esindaja tunnitasu määr 120 eurot on ebamõistlikult suur. Tegu on tavapärase tunnitasumääraga ning seda on ka kohtupraktikas mõistlikuks peetud juba aastaid. Arvestades raha väärtuse vähenemist inflatsiooni tõttu, ei saa praegusel ajal nimetatud tunnitasu määra pidada ebamõistlikult suureks. Siiski määras maakohus õigesti kindlaks hageja õigusabile kulunud aja (kaks töötundi), kuna hagi põhines maksekäsu kiirmenetluses juba esitatud avaldusel, mispärast polnud uuesti vajalik nõude aluseks olevate dokumentide analüüs. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu maakohtus 240 eurot (2 x 120 eurot). Järelikult tuleb menetluskulude katteks mõista kostjalt välja hageja kasuks riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulu 240, s.o kokku 590 eurot. Ülejäänud osas jääb hageja menetluskulude nõue rahuldamata.
12.Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, kuna apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.