Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

MAAKOHTU OTSUS

menetluskuludest hageja kanda ja 81% menetluskuludest kostja kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulude katteks 413 eurot ja viivis menetluskuludelt. Maakohus leidis, et hageja põhinõue, intressinõue ja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud. Samuti on põhjendatud viivisenõue alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Maakohus leidis, et tarbijast laenuvõtja puhul ei tohiks kokkulepitud viivisemäär ületada kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ning märkis, et Riigikohus on 3-2-1-25-16 lahendi ps 13 leidnud, et viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Iseenesest on lubatud tarbijaga seadusjärgsest viivisemäärast kõrgema määra kokkuleppimine, kuid liiga kõrge viivisemäär kahjustab tarbijat kui lepingu nõrgemat poolt. Tarbijat kahjustav viivisemäär ei ole kehtiv. Tarbijast laenuvõtja puhul ei tohiks kokkulepitud viivisemäär ületada kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Lepingute sõlmimise ajal oli seadusjärgne viivise päevamäär 8% aastas ehk 0,022% päevas. Kolmekordne viivisemäär oleks seega 0,066% päevas. Seega on lepingutes kokkulepitud viivisemäärad tühised, sest ületavad kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Järelikult tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära. Viivis põhinõudelt 1086,98 eurot 5. jaanuarist 20223. novembrini 2022 on seadusjärgses määras kokku 72,19 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb jätta menetluskulud 81% ulatuses kostja kanda ja 19% ulatuses hageja kanda. Hageja esindaja tasumäär 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kuivõrd hageja esindaja ei ole advokaat, saab pidada hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 80 eurot. Arvestades asja keerukust on lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 2 töötundi. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on 510 eurot, mis tuleb mõista kostjalt välja vastavalt menetluskulude jaotusele (s.o 413,10 eurot).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

viivisest kõrgemas intressimääras, lugeda see intressimäär ka lepingule kohalduvaks viivisemääraks. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi ongi sõnaselgelt lubatud selline viivisemäär, mis on kõrgem kui seadusjärgne viivis. Seejuures ei ole seadusandja pidanud vajalikuks viivisemäära n-ö mõistlikkuse tagamiseks ühegi täiendava kriteeriumi sätestamist peale lepingus kokkulepitud intressimääraga võrdlemise. Viivise vähendamise aluseks peab tulenevalt VÕS-i regulatsiooni loogikast olema võlgniku vastav taotlus, mitte kohtu etteulatuv hinnang. Menetluskulud jaotati ebaõigesti, kuna hagi oleks tulnud rahuldada ja menetluskulud tulnuks TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Õigusteenuse osutamisega kaasnenud ajakulu 4 töötunni ulatuses oli põhjendatud ning vajalik Maakohus oleks pidanud mõistma kostjalt välja hageja kasuks õigusabikulu 480 eurot ja riigilõivu 350 eurot. Tunnitasu 120 eurot on mõistlik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

vastanud, ei ole võimalik kohaldada ka muid materiaalõiguse instituute, mille kohaldamiseks on vältimatult vajalik õigustatud isiku (kostja) taotlus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.