Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Dmitri Santašev Kostja A. U. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A. U.lt OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 6563,98 eurot.
3.Jätta OK Incure OÜ hagi A. U. vastu rahuldamata intressi 1209,76 euro, viivise 3906,90 euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro ja lepinguhaldustasu 9,00 euro nõudes. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Bigbank AS 09.08.2019 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXX, millega on kostja saanud krediiti summas 10 000,00 eurot. 21.09.2020 ütles laenuandja lepingu üles ja kostja kohustus tasuma 10 396,54 eurot, mis koosnes põhivõlast, intressist, viivisest, lepingu haldustasust ja võla sissenõudmisega seotud kulust. 06.10.2021 edastati kostjale teavitus selle kohta, et Bigbank AS loovutas 29.09.2021 kõik pooltevahel sõlmitud lepingust tulenevad nõuded koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega hagejale.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 8 491,94 eurot, intress 1 209,76 eurot, viivis 3 906,90 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja lepinguhaldustasu 9,00 eurot.
3.Bigbank AS omandas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. Laenutaotluses märkis kostja, et tema igakuine sissetulek on 1100,00 eurot. Kostja sissetulekut tõendab ka kostja arvelduskonto väljavõte. Kostjal olid kohustused teiste krediidiandjate ees, kuid hageja hinnangul ei saa üksnes konto väljavõtte alusel jõuda järeldusele, et kostja finantsolukord on halb. Krediidiandja juhindus eeskätt sellest, et kostjal on igakuine sissetulek ning kostja täitis oma kohustusi teiste krediidiandjate ees, seetõttu krediidiandjal tekkis põhjalik veendumus, et kostja suudab täita ka krediidiandja nõuet. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas krediidiandja lisaks eelnevale veel ka vastavalt VÕS §-le 4034 lg 3 teavet avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Krediidiandja kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja sissetulekut, kohustusi, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust.
4.Lepingujärgne viivisemäär 29,90% aastas on hageja hinnangul VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega kooskõlas. Ringkonnakohus asus hiljutises tsiviilasjas 2-20-103014 (p 8) seisukohale, et kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida intressimääraga samas viivisemääras või, kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib viivisemäärana kokkulepitud intressimäär.
5.Vastuseks kohtu selgituskohustusele märkis hageja, et krediidiandja järgis seadusest tuleneva vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja kogus aktiivselt andmeid kostja sissetuleku, finantskohustuste ja varalise seisundi kohta. Lisaks oli kostja maksevõime kontrollitud avalikest andmebaasidest saadud andmete alusel. Krediidiandjal tekkis põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab tagastada laenu kokkulepitud tingimustel.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja ei nõustu hagiga ja vaidleb sellele vastu. Kostja nõustub põhiosa jäägiga summas 3 917,26 eurot (kokku on tasutud 6082,74 eurot, 10000-6082,74=3 917,26). Samuti leiab kostja, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet ning viivis on ebamõistlikult suur.
7.Kostja leiab, et krediidiandja ei oleks tohtinud kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmida, kuna kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kostja finantsiline olukord oli väga nõrk. Kostja on üksikema väikese lapsega. Konto väljavõttest on näha, et kostjal on juba olemas kohustused Ferratum Bank ees summas 3000 eurot, Mogo OÜ ees summas 2000 eurot, Coop Finantsi ja Ipf Digital OÜ ees summas 3000 eurot. Seega oleks laenuandja pidanud kontrollima nõude jääke ja keelduma laenu väljastamisest. Samuti konto väljavõtet vaadates on väga lihtne näha, et kostja ei suuda toime tulla oma rahadega. Hageja pidi hoolikalt kontrollima, kuidas üksikema väikese lapsega suudab toime tulla suurte laenudega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
9.Kohus täitis 18.05.2023 määrusega selgitamiskohustuse ning selgitas käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (dtl 96-101).
10.Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel vaidluse lahendamise jaoks järgmised olulised asjaolud. Kostja ja Bigbank AS sõlmisid 09.08.2019 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXX, millega sai kostja hagejalt krediiti 10 000,00 eurot (dtl 12-17). Laenuandja edastas 13.07.2020 kostjale krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale tähtaja 30.07.2020 võlgnevuse tasumiseks (dtl 18). Laenuandja ütles 21.09.2020 laenulepingu üles, kuna kostja oli osaliselt või täielikult viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega ja laenuandja andis vähemalt 2-nädalase tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles (dtl 19). Kostja kohustus lepingu
ülesütlemise tõttu tasuma 10 396,54 eurot, mis koosnes põhivõlast, intressist, viivisest, lepingu haldustasust ja võla sissenõudmisega seotud kulust. Hageja edastas 04.10.2021 kostjale teavituse selle kohta, et Bigbank AS loovutas kõik pooltevahel sõlmitud lepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 32). Samas teates andis hageja kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 11.10.2021. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhivõlgnevuse katteks 863,06 eurot ja pärast lepingu lõppemist põhivõlgnevuse katteks 645,00 eurot, kokku 1508,06 eurot. Laekumiste arvestusest nähtuvalt tasus hageja tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXX katteks kokku 3436,02 eurot (dtl 21-22).
11.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
12.Esitatud asjaoludel vastab nõude aluseks olev leping tarbijakrediidilepingu tunnustele. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Kui krediidiandjaks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ning krediidi saajaks tarbija, on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1).
13.Hageja nõude rahuldamise üheks eelduseks on kohustuse sissenõutavaks muutumine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. Krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg 1). Tulenevalt VÕS §-st 421 on VÕS § 416 lg-s 1 sätestatust tarbijast krediidivõtja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Hageja edastas 13.07.2020 kostjale krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse, mille kohaselt on võlgnevus hageja ees 826,26 eurot ja andis võlgnevuse tasumiseks tähtaja kuni 30.07.2020 (dtl 18). Kostja nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasunud. Hageja esitas 21.09.2020 krediidilepingu ülesütlemise teate (dtl 19). Ülesütlemise teatest nähtuvalt esitas laenuandja laenulepingu ülesütlemise teate tulenevalt asjaolust, et kostja ei olnud täitnud krediidilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning kostja oli laenumaksete tasumisega osaliselt või täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kostja ei ole ka vaidlustanud nõude sissenõutavaks muutumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda tarbijakrediidileping kehtivalt ülesöelduks ning nõue on muutunud sissenõutavaks.
14.Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded.
15.Järgnevalt hindab kohus, kas hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja
leiab, et krediidiandja ei oleks tohtinud kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmida, kuna kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kohtul on ka endal kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (EKo C 679/18, p-d 20-23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama.
16.Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6).
17.Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust (VÕS § 4034 lg 2).
18.Krediidiandja või -vahendaja peab vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks siseeeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad (KAVS § 49 lg 1): 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus.
19.Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja (VÕS § 4034 lg 13). Riigikohus on nr 2-14-21710 selgitanud, et asja lahendamisel tuleb tuvastada, milliseid andmeid kostja ise oma sissetuleku kohta hagejale enne laenulepingu sõlmimist esitas. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid,
mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo nr 2-14-21710). Kostjal oli VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja hageja võis krediidiandjana sellest lähtuda.
20.Hageja selgitas, et vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas Bigbank AS muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. Laenutaotluses märkis kostja, et tema igakuine sissetulek on 1100,00 eurot. Kostja sissetulekut tõendab kostja arvelduskonto väljavõte (dtl 72-85). Kostja sai palka XXX AS-lt. Hageja hinnangul olid kostjal tõepoolest kohustused teiste krediidiandjate ees, kuid hageja hinnangul ei saa üksnes konto väljavõtte alusel jõuda järeldusele, et kostja finantsolukord on halb. Krediidiandja juhindus eeskätt sellest, et kostjal on igakuine sissetulek ning kostja täitis oma kohustusi teiste krediidiandjate ees, seetõttu krediidiandjal tekkis põhjalik veendumus, et kostja suudab täita ka krediidiandja nõuet. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Arvelduskonto väljavõte on väga oluline tõend krediidivõimekuse hindamiseks.
21.Hageja esitas krediidivõimelisuse tõendamiseks kostja pangakonto väljavõtte (dtl 72-85. 06.06.2023 esitatud menetlusdokumendist nähtuvalt omandas krediidiandja teavet avalikest andmebaasidest, mh E- krediidiinfo andmebaasist ja Rahvastikuregistrist ning kostjal ei olnud ühtegi maksevõlga ega kehtivat maksehäiret (dtl 110-113). Taotluse analüüs teostati viimase 3 kuu alusel (mai 2019 - juuli 2019). Hageja on esile toonud, et krediidiandja arvestas sissetulekuna 3 kuu keskmist töötasu summas 1 127,00 eurot ja peretoetust summas 98,00 eurot. Sissetulek kokku moodustas keskmiselt 1 127,00 eurot kuus. Kostja kohustustena oli arvesse võetud 3 kuu keskmine: 103,00 eurot Ferratum Bank, 55,00 eurot Mogo, 53,00 eurot IPF Digital Estonia OÜ, 4,00 eurot Swedbank krediitkaardi intress, kokku 215,00 eurot. Coop Finants AS lepingu XXXXXXXX maksed ei ole kohustusena arvestatud, kuna tegemist on Säästukaart Pluss kaardiga, mida krediidiandja arvestab kui vabatagasimaksega krediitkaardina. Samuti kostjal oli ka Swedbank vabatagasimaksega krediitkaart, millel arvestab krediidiandja ainult intressi makseid kohusliku igakuiseks makseks. Laenu teenindusmäär Bigbank analüüsi põhjal (olemasolevad kohustused 215 eurot + võetav Bigbank AS laen 337,44 eurot) / 1 127,00 eurot (kliendi sissetulek) = 0,4902) ehk 49,02%. Kohus leiab, et avalikest andmebaasidest omandatud info kogumine on tõendamata. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et krediidiandja omandas muuhulgas teabe avalikest andmebaasidest. Nimetatut ei tõenda 06.06.2023 menetlusdokumenti lisatud andmed. Andmed ei ole ka loetavad.
22.Krediidivõimelisuse hindamine tähendab kohtu hinnangul veendumist, et tarbija on lepingut sõlmides seisundis, mis võimaldab tal tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused täielikult täita, ilma et kohustuste täitmine ohustaks tema toimetulekumiinimumi. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, vaid ta peab seda kontrollima. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärki. Kostja pangakonto väljavõtted on esitatud perioodi 01.01.2019 kuni 06.08.2019 kohta, so seitsme kuu kohta. Seega on tegemist piisavalt pika perioodiga hindamaks kostja krediidivõimekust. Pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on kostjal võlgnevused teiste laenuandjate ees. Arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt oli kostja väljamakstavaks töötasu suuruseks veebruaris 2019 963,44 eurot, märtsis 2019 1007,14 eurot, aprillis 984,23 eurot, mais 2019 1074,29 eurot, juunis 2019 1029,83 eurot. Kostjal olid laenud IPF Digital ees, COOP Finants AS ees, Estonian Ferratum Bank ja Mogo OÜ ees. Näiteks juulis 2019 tasus kostja krediidiasutustele laenu katteks kokku 566,45 eurot (dtl 82-84). Hageja ei ole tõendanud, et Coop Finants AS lepingu XXXXXXXX maksed ei ole kohustusena arvestatavad, kuna tegemist on Säästukaart Pluss kaardiga. Kostja on igakuiselt tasunud Coop Finants AS-ile 250 eurot. Seega tuleb arvestada nimetatud kohustust kohustusena krediidiasutuse ees. Käesoleva lepingu alusel oli igakuise makse suuruseks 337,44 eurot. Seega tuli pärast laenu saamist kostjal tasuda peaaegu kogu sissetulek laenude
katteks. Isegi kui kostja elas laenu taotlemise ajal vanematega, ei anna see alust asuda seisukohale, et kostjal ei peaks pärast igakuiste laenusummade tasumist jääma üle rahalisi vahendeid enda ja alaealise lapse elementaarseks toimetulekuks. Tarbija krediidivõime hindamisel peab krediidiandja veenduma, et tarbija suudaks krediiti tagasi maksta enda jooksvast sissetulekust. Asjaolu, et kostja ei olnud laenu andmise ajal maksetega võlgnevuses, ei oma tähtsust. Nimetatud pangakontot analüüsides oleks hageja pidanud jõudma järeldusele, et kostjal ei olnud krediidilepingu sõlmimise ajal piisavalt krediidivõimet ning ta langeb uut laenu võttes laenuorjusse, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma veel uusi laene ning muutuda lõpuks maksejõuetuks.
23.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine oli hageja kui krediidiandaja kohustus ja hageja pidi aktiivselt tegutsema selleks, et omandada teavet kostja krediidivõime kohta. Vastutustundliku laenamise printsiibi kohaselt peab krediidiasutus tundma oma klienti, mis tähendab kohustust hinnata enne krediidilepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi maksta. Samuti on krediidiasutusel kohustus enne lepingu sõlmimist klienti (kostjat) sõnaselgelt teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasimaksmisega. Seega on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
24.Kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti (VÕS § 4034 lg 7). Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule on tarbijal õigus kasutada muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, välja arvatud kahju hüvitamist osas, mis on kaetud intressimäära alanemisega (VÕS § 4034 lg 8).
25.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist, tuleb tuvastada kui suure summa on kostja hagejale tagasi maksnud. Hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud.
26.Hageja andis kostjale laenu 10 000,00 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on tasunud tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXX katteks kokku 3436,02 eurot (dtl 21-22). Kostjal ei olnud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu kohustust tasuda intresse, lepinguhaldustasu ja sissenõudmiskulu ning nimetatud nõuded jäävad rahuldamata. Seega tuleb kostja poolt tasutud summa arvestada põhivõlgnevuse katteks. Vastavalt on kostja hagejale võlgu põhivõlgnevuse summas 6563,98 eurot ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
27.Kohus analüüsib sissenõutavaks muutunud viivisenõuet. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest (VÕS § 113 lg 2).
28.Kohus on seisukohal, et viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist ning tarbija (kostja) satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Käesoleval juhul ei ole hageja kostjale uut tagasimaksegraafikut esitanud, seega ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Eeltoodust tulenevalt viivisenõue rahuldamisele ei kuulu.
29.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 6563,98
eurot.
MENETLUSKULUD
30.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
31.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus on seisukohal, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ja asjaolu, et kohus rahuldas hagi umbes pooles ulatuses, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Vastavalt ei ole vaja määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
32.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.