Välja mõista A Rilt Ecotrust OÜ (pankrotis) pankrotivarasse viivissummas 9 574,08 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta A Ri kanda.
2.Rahuldada Ecotrust OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kristjan Aava menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
3.Välja mõista A Rilt menetluskulud summas 1 260 eurot Ecotrust OÜ(pankrotis) pankrotihaldur Kristjan Aava kasuks.
4.Välja mõista A Rilt Ecotrust OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kristjan Aava kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o. 1 260 eurolt) käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Välja mõista A Rilt Eesti Vabariigi kasuks 1 400 eurot (s.o. riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud hagi esitamisel), mis tuleb tasuda vastavalt otsuse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.
6.Kohustada A Rit tasuma väljamõistetud menetluskulult summas 1 400 eurot riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni tasumiseni (TsMS § 179 lg 9). Kohtuotsuse ärakiri saata pärast jõustumist menetluskulude jaotuse resolutsiooni punktide 5 ja 6 täitmise korraldamiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 29.12.2022. a esitatud hagiavalduse kohaselt algatati Harju Maakohtu 18.09.2019.a. määrusega Ecotrust OÜ (edaspidi ka Võlgnik) pankrotimenetlus ja määrati ajutiseks halduriks Kristjan Aava. 28.10.2019.a. määrusega kuulutas kohus välja Võlgniku pankroti ja määras senise ajutise halduri pankrotihalduriks. Pankrotimenetluses antud selgituste kohaselt ei ole alates 28.08.2019. a võlgniku juhatuse liikmeks valitud L Til õnnestunud eelmiselt juhatuse liikmelt A Rilt (Kostja) saada ühingu tegevusega seotud dokumente ega raamatupidamisandmeid. Alates 28.08.2019. a alanud perioodil ei toimunud Võlgniku majandustegevust ning sellega seonduvaid tehinguid L T teinud ei ole. Vastavat asjaolu kinnitavad ühtlasi pankrotihalduri poolt krediidiasutustelt kogutud andmed. Ühingu pangakontol ei ole pärast 28.08.2019. a liikumisi toimunud. Sellele eelneval perioodil on kontol toimunud aga märkimisväärses mahus tehinguid. Sealhulgas on suures kogus välja võetud sularaha.
2.Haldur on püüdnud Võlgniku eelmiselt seaduslikult esindajalt (Kostjalt) saada teavet ja dokumente kuni 28.08.2019. a toimunud tehingute kohta, kuid vastavaid dokumente ei ole Kostja kuni käesoleva ajani haldurile esitanud. Võlgniku majandusaasta aruanded on esitamata alates 2018. a jaanuarist alanud majandusaasta kohta.
3.Seoses eelnevaga pöördus Hageja Põhja Ringkonnaprokuratuuri poole kriminaalmenetluse alustamiseks. 29.12.2021.a. alustas Põhja Ringkonnaprokuratuur Hageja kuriteokaebuse alusel Kostja suhtes kriminaalmenetlust (kriminaalasi nr xxx), mis ei ole käesolevaks ajaks veel lõppenud (vt Riigiprokuratuuri määrus Lisas 2).
4.Haldur on Võlgniku maksejõuetuse tekkimise aja tuvastamiseks analüüsinud Võlgniku pangakonto väljavõttelt, maksuhaldurilt ja muudest avalikest allikatest saadud andmeid ning jõudnud järeldusele, et Võlgniku maksejõuetus oli välja kujunenud juba 2019. a. juunis-juulis (ajutise halduri aruanne Lisas 3). Võlgniku maksejõuetusest pidi Kostja, kui toonane juhatuse liige, vältimatult teadlik olema. Sellele vaatamata ei esitanud Kostja avaldust võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, vaid täitis võlgniku vahenditest jooksvalt
valikuliselt erinevaid kohustusi, s.h. võttis Võlgniku pangakontolt välja rahalisi vahendeid, mida kasutas eelduslikult isiklike vajaduste tarbeks.
5.Kuivõrd Kostja ei ole kuni käesoleva ajani esitanud Hagejale Võlgniku raamatupidamisdokumente, ei ole võimalik sisuliselt hinnata Kostja poolt Võlgniku nimelt tehtud tehingute täpsemat majanduslikku sisu ja põhjendatust. Siinjuures lähtub Hageja esmajoones eeldusest, et vähemalt sularahas ühingu pangakontolt välja võetud vahendid on Kostja pööranud enda kasuks, kuivõrd on raske ette kujutada elulisi asjaolusid, mis tingiksid sedavõrd suures ulatuses sularaha kasutamise objektiivse vajaduse. Vastavalt Võlgniku pangakonto väljavõttele on ühingu pangakontolt nr xxx perioodil alates 17.01.2019 kuni 27.08.2019 sularahas välja võetud 39 965 eurot. Hageja lisab hagiavaldusele pangakonto väljavõtte vastava perioodi kohta, millel on sularahas välja võetud summad markeeritud (Lisa 4).
6.Vastavalt ÄS § 187 lg-le 1 on osaühingu juhatuse liige kohustatud oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme kohustuste hulka kuulub nii ühingu raamatupidamise korraldamine kui ühingu vara säilitamine ning hoidmine. Käesoleval juhul 3 nähtub ühingu pangakonto väljavõttelt, et ainuüksi perioodil 17.01.2019 kuni 27.08.2019.a. on Kostja ühingu juhatuse liikmena võtnud ühingu pangakontolt sularahas välja 39 965 eurot. Samas ei ole toonane juhatuse liige esitanud vastavate summade kasutamise kohta mingisuguseid kuludokumente ega selgitusi. Kulutuste eesmärki ei ole võimalik olemasolevate dokumentide põhjal tuvastada ka muul viisil.
7.Eelnevast tulenevalt järeldab Hageja, et Kostja, kes tegutses vastaval perioodil ainukese Võlgniku juhatuse liikmena, on kontolt välja võetud rahalised vahendid omastanud. Sellega on Kostja tekitanud Hagejale vastava summa ulatuses kahju, mille hüvitamist Hageja ÄS § 187 lg 2 alusel Kostjalt nõuab. Kuivõrd Kostja pidi Hageja juhatuse liikmena vältimatult olema teadlik käesoleva hagi esemeks oleva kahju tekkimisest, on kahjunõue Kostja suhtes sissenõutavaks muutunud alates kahju tekkimisest, s.o. sularahas välja võetud rahaliste vahendite omastamisest.
8.Vastavalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatule võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivisintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuivõrd käesoleva hagi esemeks olev kahjunõue on tekkinud perioodiliselt väljavõetud summade arvelt, nõuab Hageja selguse huvides Kostjalt viivisintressi alates 1. jaanuarist 2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o. kuni 29.12.2022.a. Kokku nõuab Hageja Kostjalt vastava perioodi lõikes viivisintressi summas 9574,08 eurot (viivisearvestus Lisas 5). Kostja vastus
9.Kohtule 24.03.2023. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. L T võttis kostja ettevõtte omandi üle 22.08.2019. a. Hagi alusena toodud sularahakassast tehtud väljamaksete dokumendid, samuti teised kuludokumendid ning kogu senine raamatupidamise hetkeseis, sh alltöövõtu lepingud, lepingud koostööpartneritega, liisinglepingud jt ettevõtte majandamisega seotud dokumendid andis kostja hageja omanikule ja tegelikule kasusaajale L T’le üle kohtumisel, mis toimus 27.08.2019 xxx elamukvartali ehitusplatsil olevas ehitussoojakus. Kohtumisel osales tunnistajana ka J D, hilisem hageja prokurist.
10.Kostja andis ettevõtte üle heas seisus ning kehtivate allhanke lepingutega, mis võimaldasid ettevõttel teenida tulu. Kuivõrd hageja teadis juba ettevõte omandamisel väga selgelt ja täpselt ettevõtte majandusseisu, üleval olevaid nõudeid ja kohustusi ning kontrollis
dokumentide ülevõtmisel kõik üle, on seda kummalisem Kostjal mõista, kuidas ettevõte üleöö rahatuks muutus. Samuti ei nõustu Kostja väitega, et on omastanud sularaha kassa vahendid. Väikeehitaja opereerib igapäevaselt väga paljude erinevate alltöövõtjatega, kes töötavad ühekordse ja lühiajalise käsunduslepingu alusel, mille peamine tasumise viis on sularaha. See tingib ka pideva sularaha käitlemise ettevõttes. Kõik asjasse puutuvad sularahamaksed olid dokumenteeritud ja Hageja andis ka käesoleva hagi aluseks oleva sularahakassa dokumentatsiooni üle ülalnimetatud kohtumisel uuele omanikule ja hilisemale juhatuse liikmele L T’le. Eluliselt ei ole usutav, et hageja oleks võtnud kostjalt üle ettevõtte, millel on üleval kohustused mahus, millele pankrotihaldur oma kirjas viitab. Kohtu põhjendused
11.Kohus, kuulanud ära hageja ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
12.Käesolevas tsiviilasjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle: • Harju Maakohtu 28.10.2019. a kohtumäärusega kuulutati välja Ecotrust OÜ (pankrotis) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Kristjan Aava (tl 7). • Kuni 28.08.2019. a oli Ecotrust OÜ (pankrotis) juhatuse liige A R (tl10). • Ecotrust OÜ (pankrotis) pangakontolt nr XXX on perioodil17.01.2019. a kuni 27.08.2019. a sularahas välja võetud 39 965 eurot (tl 17-27).
13.Hagiavalduse kohaselt on kostja tekitanud Ecotrust OÜ (pankrotis) kahju sellega, et on muutnud Ecotrust OÜ (pankrotis) varatuks. Kostja on rikkunud seadusest tulenevat juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, pöörates äriühingule kuuluvaid rahalisi vahendeid enda või kolmandate isikute kasuks. Hageja on seisukohal, et Ecotrust OÜ-le (pankrotis) on tekkinud varaline kahju kokku summas 39 965 eurot. Kahju on tekitanud kostja ÄS § 187 lg 1 järgse hoolsuskohustuse rikkumisega. Kostja oli juhatuse liikmena kohustatud arvestamata võlausaldajate huvidega ning vältima võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid.
14.Kostja vastuväite kohaselt andis ta Ecotrust OÜ (pankrotis) raamatupidamisdokumendid L T üle 27.08.2019. a. Sularaha kasutamise on ehitussektoris tavaline. Hageja väitel on vaidlusalune sularaha kasutamine dokumenteeritud ja üle antud L T (tl 41).
15.Riigikohus on oma praktikas leidnud, et kahju hüvitamise nõude esitamisel äriühingu juhatuse liikme vastu tuleb arvestada ka seda, kas hageja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada. Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-09, p 11; 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 55).
16.Kohtule on esitatud riigiprokurör Kadri Välingu 28.11.2022. a määrus, millest nähtub, et Ecotrust OÜ (pankrotis) pankrotihaldur on teinud kõik endast oleneva, et tuvastada Ecotrust OÜ (pankrotis) raamatupidamisdokumentide asukoht. Käesolevaks hetkeks ei ole A R ega ka L T raamatupidamisdokumente haldurile üle andnud (tl 10).
17.Hageja on esitanud kostja vastu osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline (vt ka nt Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 18), kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Nõude õiguslik alus on äriseadustik (ÄS) § 187 lg 2, mille järgi oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 alusel juhatuse liikme vastu esitatava nõude eeldused on: juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumine (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35), osaühingule kahju tekkimine (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4).
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt Ecotrust OÜ (pankrotis) pangakontolt nr XXX perioodil 17.01.2019. a kuni 27.08.2019. a sularaha väljavõtmine summas 39 965 eurot kahjustas Ecotrust OÜ (pankrotis) majanduslikku seisu. Hageja pidi käesolevas menetluses tõendama, et kostja on Ecotrust OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju. Kostja pidi tõendama, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 2).
19.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja juhatuse liikme kohustusi sellega, et võttis Ecotrust OÜ (pankrotis) pangakontolt sularaha 39 965 eurot ning ei kasutanud seda Ecotrust OÜ (pankrotis) huvides. Hageja leiab, et kostja on Ecotrust OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena rikkunud ÄS §§ 187 lg 1, 306 lg 2, TsÜS § 4 ja TsÜS § 35 sätestatud kohustusi ja nende rikkumiste tõttu on tekkinud Ecotrust OÜ-le (pankrotis) kahju. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud Ecotrust OÜ (pankrotis) pangakonto väljavõtte.
20.Äriühingu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühingu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte sõlmitud kokkulepetest. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjas tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele (vt Riigikohtu 6. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 14). Riigikohus on selgitanud, et „kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil“ ei ole juhatuse liikme eraldiseisev kohustus, vaid see on hõlmatud üldise hoolsuskohustusega, mille järgimine tehakse kindlaks nii, et hinnatakse, kas juhatuse liige täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1). Tegu on ärilise kaalutluse reegli abil kindlaks tehtava käitumisstandardiga, mida on järgitud siis, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, ei ole juhatuse liige oma hoolsuskohustust rikkunud sõltumata sellest, milline on tema tegevuse tegelik tagajärg (vt ka Riigikohtu 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 17).
21.Selleks, et lojaalsuskohustuse rikkumist juhatuse liikmele ette heita, peaks juhatuse liige olema tehingu tegemisel mingil viisil eelistanud isiklikke (või endaga seotud kolmanda isiku) huve osaühingu huvidele. Riigikohus on 19.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11316 asunud seisukohale, et olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt võtnud
välja sularaha ning ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust.
22.Kostja on käesolevas menetluses kinnitanud, et kasutas pangakontolt väljavõetud raha äriühingu huvides, ehitussektoris on see tavaline, et makseid tehakse sularahas. Kostja oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud ei ole. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kostja, Ecotrust OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena rikkunud juhatuse liikme lojaalsus- ning hoolsuskohustust. Ecotrust OÜ (pankrotis) pangakontolt väljavõetud sularaha äriühingu huvides kasutamise kohta ei ole kostja kohtule ühtegi tõendit esitanud, kostja ei ole isegi maininud ühtegi isikut või äriühingut, kellele ta väidetavaid sularaha makseid tegi. Ecotrust OÜ (pankrotis) ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgnikult seisuga 22.07.2019. a täitmata kohustus Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti ees summas 14 519,66 eurot (tl 14). Lisaks oli Ecotrust OÜ (pankrotis) suhtes käimas kaks täitemenetlust võlgnevuste osas kogusummas 6 129,89 eurot, lisaks kohustus OÜ R OÜ ees summas 44 160,81 eurot ja liisinglepingust tulenev kohustus 18 404,77 eurot. Samal ajal oli võlgniku ainsaks varaks, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada arvelduskonto jääk summas 4,98 eurot (tl 1415). Ajutise haldur on tuvastanud, et Ecotrust OÜ (pankrotis) muutus püsivalt maksejõuetuks 2019. a augustikuus. Registripidajale on Ecotrust OÜ (pankrotis) majandusaasta aruanded esitamata alates 2018. aastast. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust. Sularaha väljavõtmisega muutis kostja Ecotrust OÜ (pankrotis) varatuks ning tekitanud Ecotrust OÜle (pankroti) kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 tähenduses.
23.Riigikohus ei arva, et selline käitumine oleks kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, mida nõuab juhatuse liikmetelt ÄS § 187 lg 1. Sellist tegevust võib hinnata hoopis äriühingu maksejõuetuse tahtliku põhjustamisena karistusseadustiku § 384 mõttes. Samuti võivad juhatuse liikmed niimoodi käitudes muutuda isiklikult vastutavaks äriühingu võlausaldajate ees (vt Riigikohtu 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, p 11 ja otsus tsiviilasjas 3-2-1-33-10).
24.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1110-13, p 16).
25.Ajutise halduri aruande kohaselt on Ecotrust OÜ-l (pankrotis) täitmata kohustusi summas 83 215,14 eurot, vara väärtus on 4,98 eurot (tl 14). Ecotrust OÜ (pankrotis) vara vähenemine on kohtu hinnangul põhjuslikus seoses kostja poolt 39 965 euro Ecotrust OÜ (pankrotis) pangakontolt raha väljavõtmisega.
26.ÄS § 183 järgi on raamatupidamise korraldamine juhatuse ülesanne. ÄS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab raamatupidamise korraldamisel toimima kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega juhatuse liikme hoolsuskohustus on muuhulgas hõlmatud ka raamatupidamise korraldamisega. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded on reguleeritud raamatupidamise seaduse (RPS) §-s 4, mille p-de 1-5 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest, dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid, kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites, koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras ja säilitama raamatupidamise dokumente. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-191-12 leidnud, et äriseadustiku sätted, mis kohustavad juhatust korraldama äriühingu raamatupidamist, on iseenesest võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätted. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et registripidajale on esitamata Ecotrust OÜ (pankrotis) 2018 majandusaasta aruanne. Pankrotihaldurile ei ole ühtegi raamatupidamisdokumenti üle antud. Kohtu hinnangul on kostja eeltoodust tulenevalt rikkunud ÄS § 183 ja § 187 lg 1 sätestatud juhatuse liikme kohustusi ning jätnud raamatupidamise korraldamata.
27.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue A Ri vastu õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Ecotrust OÜ (pankrotis) pangakontolt kostja poolt äravõetud 39 965 eurot tuleb kostjalt välja mõista Ecotrust OÜ (pankrotis) pankrotivarasse.
28.Kostja on teinud 24.03.2023. a menetlusliku tasaarvestusavalduse, milles teeb ettepaneku lugeda hagi aluseks toodud laenuleping täies ulatuses tasutuks tasaarvestuse teel (tl 41). VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, s.t. kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu.
29.Kuivõrd kostja peab täitma hagejale rahalise kohustuse, kuid ei ole seda siiamaani teinud, siis VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja hagiga väljamõistetavalt summalt ka seadusjärgset viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja palub välja mõista viivise alates 01.01.2020. a kuni hagiavalduse esitamiseni, so 29.12.2022. a. Hageja palub välja mõista viivise seadusjärgses määras 1 093 viivitatud päeva eest summas 9 574,08 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis Ecotrust OÜ (pankrotis) pankrotivarasse summas 9 574,08 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib
kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
32.Hageja oli vabastatud Harju Maakohtu 02.02.2023. a määruse alusel riigilõivu tasumisest hagi esitamisel (tl 30). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga kuni 49 539,08 eurot tasumisele riigilõiv 1 400 eurot. Kostjalt kuulub TsMS § 179 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1 400 eurot.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1 260 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust 7 h. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele vastamiseks, kohtuistungil osalemiseks (tl 48).
34.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 150 eurot. Kohus on seisukohal, et tasu õigusteenuse eest summas 150 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
35.Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.