Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja 27. juuni 2023, Tallinn koht Kohtuasja number
2-22-141016
Kohtuasi
Osaühingu
EUROPARK
ESTONIA
hagi LINNAINVESTEERINGUD OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. aprilli 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
LINNAINVESTEERINGUD OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood esindajad ringkonnakohtus 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja LINNAINVESTEERINGUD OÜ (registrikood 10990860), seaduslik esindaja LT Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28. aprilli 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-141016 muutmata.
2.Jätta LINNAINVESTEERINGUD OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud LINNAINVESTEERINGUD OÜ kanda.
4.Määrata kindlaks Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulud. Mõista LINNAINVESTEERINGUD OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 220 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 28. oktoobril 2022 Pärnu Maakohtule
maksekäsu kiirmenetluse avalduse LINNAINVESTEERINGUD OÜ (kostja) vastu 70 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 1. detsembril 2022 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista võlgnevuse 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 40 eurot sissenõudmiskulud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hageja esitas 29. märtsil 2023 kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja tõi esile, et
23.märtsil 2023 on võlgnevuse katteks tasutud 30 eurot, mistõttu loobub ta hagist ja taotleb asjas menetluse lõpetamist. Hageja palus jätta menetluskulud 845 eurot kostja kanda ning mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude kostja kanda jätmisel tugines hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-le 5, mille kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
4.Kostja leidis, et hageja taotlus hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks tuleb vastu võtta, kui loobumise aluseks on TsMS § 428 lg 1 p 3. Kostja ei ole hagi tunnistanud ega hageja nõuet rahuldanud. Kostja ei ole väidetava parkimislepingu pool. Seega puuduvad hagejal nõuded kostja vastu. Seejuures on hageja nõude rahuldanud JB, kes on ka tegelikult hagejaga parkimislepingu sõlminud. Samas palub kostja ka asja sisulist lahendamist ning jätta hagi rahuldamata, teha hagejale ettepanek menetluse jätkamiseks vastavalt TsMS § 208 lg-le 1, lõpetades menetluse kostja vastu. Kostja arvates tuleb menetluskulud tuleb jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja nõustaja kulud 550 eurot ning neilt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Hageja esitas 24. märtsil 2023 seisukoha, milles leidis, et kostja väited, et sõidukit on kasutanud keegi teine, on jätkuvalt tõendamata. Kostja endine juhatuse liige on üksnes e-kirjas välja toonud, et nii tema, kui ka tema abikaasa kasutasid sõidukit. Seejuures on praeguses menetluses kostjaks olnud LINNAINVESTEERINGUD OÜ, mitte LT ega JB. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus võttis 28. aprilli 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) vastu hagist loobumise ja lõpetas asjas menetluse. Maakohus jättis menetluskulud 57% ulatuses hageja kanda ja 43% ulatuses kostja kanda. Maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 323,58 eurot ning neilt seadusjärgses määras viivise. Maakohus jättis rahuldamata hageja menetluskulude hüvitamise taotluse 538,92 euro ulatuses ning kostja taotluse 550 euro ulatuses. Samuti jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse menetluse jätkamiseks ja hagejale ettepaneku tegemiseks kostja asendamiseks. Maakohus tagastas hagejale riigilõivust 17,50 eurot.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei esine asjaolusid hagist loobumise vastu võtmata jätmiseks. Seega tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada. Isegi, kui asjas esineb võimalus teha veel muid toiminguid, siis ei saa kohus neid enam teha pärast hagist loobumise avalduse saamist. Maakohus märkis, et kostja asendamine ei mõjutaks seniste, st hageja ja kostja vaheliste menetluskulude jaotust. Hageja loobus leppetrahvi nõudest selle tasumise tõttu. Hageja loobus ka sissenõudmiskuludest, kuid selle põhjuseks ei ole see, et kostja oleks nõude rahuldanud. 2 (6)
Maakohus asus seisukohale, et menetluskuludest 43% tuleb jätta kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel, kuna kostja on leppetrahvi nõude rahuldanud ja 57% menetluskuludest tuleb jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 4 alusel, kuna hageja loobub ülejäänud nõude väljamõistmisest.
6.2.Maakohus hindas hageja menetluskulusid ning määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus pidas põhjendatud menetluskuluks riigilõivu (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud 20 eurot). Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja kulusid, pidades põhjendatuks esindaja toiminguid 6,5 tunni ulatuses (vähendades neid 1 tunni ulatuses). Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 110 eurot on põhjendatud ja ei ületa keskmisi turuhindasid. Seega pidas maakohus hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 752,50 (715+20+17,50) eurot. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 323,58 eurot.
6.3.Kostja menetluskulude osas märkis maakohus, et asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluses olnud lepinguline esindaja. Kohtule esitatud menetlusdokumendid on kostja juhatuse liige ise allkirjastanud. Kuna TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata, jättis maakohus nõustaja kulud 550 eurot hagejalt välja mõistmata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega muudetakse hageja poolt hagist loobumise alust ja jäetakse menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse rahuldamisel palub kostja tagastada riigilõiv 70 eurot. Alternatiivselt palub kostja lahendada hagiavaldus sisuliselt.
7.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus menetluse lõpetamisel kohaldanud ebaõiget sätet, sest kohaldada tulnuks TsMS § 168 lg-t 4. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud, vaid nõude rahuldas kostja endine juhatuse liige JB. Kuna hageja nõude rahuldas JB, siis ei saanud maakohus väita, et kostja on nõude rahuldanud. JB pole kostjaga seotud isik.
7.2.Kostja on tõendanud, et vaidlusalusel ajal kasutas sõidukit kostja endine juhatuse liige JB, mistõttu ei olnud kostja parkimislepingu pooleks. Seega saab hagist loobumise põhjuseks olla asjaolu, et kostja on tõendanud, et tema ei olnud parkimislepingu pooleks. Seejuures sai hagejale juba maksekäsu kiirmenetluses (määruskaebuses märgitud kui eelmenetlus) teatavaks, et kostja ei olnud parkimislepingu pooleks. Seega puudus hagejal vajadus hagi esitamiseks kostja vastu.
7.3.Ka ei ole maakohus vaidlustatud määruses hinnanud hageja menetluskulusid nõuetekohaselt. Arvestades, et hageja esindaja EFTA Legal OÜ on hagejale kuuluv äriühing, ei ole usutav, et teenust osutati sama hinnakirja alusel nagu teistele ettevõtetele.
8.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
9.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
11.Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlusta kostja menetluse lõpetamist hagist loobumise tõttu, vaid kostja hinnangul tulnuks maakohtul leppetrahvi nõude osas menetluse lõpetamisel 3 (6)
kohaldada TsMS § 168 lg-t 4, sest kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Kolleegium märgib, et TsMS § 168 lg-s 2 sätestatud üldise põhimõtte järgi kannab menetluse lõpetamise korral hageja menetluskulud, kui TsMS § 168 lg-test 3–5 ei tulene teisiti. Seda põhimõtet rakendades on maakohus õigesti kohaldanud viidatud paragrahvi lõikeid 4 ja 5 ning jätnud menetluskulud 57% ulatuses hageja kanda ja 43% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata.
12.Apellatsioonimenetluses on vaidluse all menetluskulude jaotamine olukorras, kus hageja loobus hagist seetõttu, et kolmas isik tasus hagejale leppetrahvi nõude. Kostja hinnangul ei ole sellisel juhul tegemist nõude rahuldamisega kostja poolt ning menetluskulud tulnuks ka selle nõude osas jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 28. oktoobril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 70 euro saamiseks. Kostja esitas sellele 15. novembril 2022 vastuväite, milles muuhulgas avaldas, et vaidlusaluse parkimislepingu sõlmimine ei saanud aset leida kostja uue juhatuse liikme poolt ja seetõttu ei saanud kostja olla parkimislepingu pool. Kolleegium kostjaga ei nõustu.
12.1.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja pöördus kohtusse põhjendatult ning kostja rahuldas hageja leppetrahvi nõude pärast hagi esitamist. Seega on maakohus menetluskulude jaotamisel õigesti lähtunud sellest, et kostja on pärast hagi esitamist nõude osaliselt rahuldanud. Hageja sai hagi esitades lähtuda sellest, et parkimisleping on sõlmitud kostja kui sõiduki omanikuga/vastutava kasutajaga. Parkimislepingu tingimuste rikkumise ajal oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja (dtl 42). Riigikohus on leidnud, et sõiduki kasutaja ja parkimisalale parkija kohta asjaolude väljaselgitamine on sõiduki omaniku kontrolli all ning hagejal on objektiivselt võimatu selle kohta tõendeid esitada (vt RKTKo 23.03.2016 3-2-1-316 p 11). Kostja kui sõiduki omaniku kohustuseks on järgida liiklusseaduses (LS) sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. LS § 72 lg 3 kohaselt laienevad vastutavale kasutajale LS § 72 lg-s 2 sätestatud kohustused seoses tema kasutuses oleva mootorsõidukiga.
12.2.Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki kasutaja ja parkimisalale parkija ei olnud kostja oma seadusliku või volitatud esindaja vahendusel. Kuna parkimislepingu tingimuste rikkumise ajal oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja juriidiline isik, sai hageja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 5 järgi eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis kostja (oma seadusliku esindaja vahendusel). Osaühingu kui juriidilise isiku vastutuse puhul ei oma praeguses asjas tähtsust, et osaühingu osanik või juhatuse liige on vahetunud või et sõidukit enam osaühingu bilansis ei ole. Selleks, et pidada JB parkimislepingu pooleks, oleks kostja pidanud tõendama, et JB ei tegutsenud sõidukit kasutades ja parkides juriidilise isiku nimel.
12.3.Õiguskirjanduses on selgitatud, et nõude rahuldamise hindamisel saab lähtuda peamiselt sellest, kas hagejale tehtud sooritus vastas eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada (TsMS I komm (2017), § 168, p 3.5 alap b). Kolleegiumi hinnangul vastas hagejale tehtud sooritus – sissenõutavaks muutunud leppetrahvinõude katteks tasutud 30 eurot – eesmärgile, mida hageja soovis saavutada. Hagejale on 23. märtsil 2023 makstud kolmanda isiku (JB) poolt 30 eurot selgitusega „leppetrahvi nr 1771803211741528/1771803211741528“ (dtl 162). Kolleegium märgib, et menetluskulude kostja kanda jätmisel ei pea nõue olema täidetud kostja poolt. Näiteks on Riigikohus varasemalt leidnud, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda siis, kui vaidluse ajal täidab hagetava kohustuse teine solidaarvõlgnik, kelle vastu hagi ei olnud esitatud (vt RKTKo 09.03.2005 3-2-1-5-05, p-d 18–20). 4 (6)
Kolleegium leiab, et TsMS § 168 lg 4 sätte tähenduses saab nõude rahuldamiseks lugeda täitmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 1 alusel (kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt). Seega saab kostja poolt nõude rahuldamiseks lugeda ka seda, kui kohustuse täidab kolmas isik. VÕS § 78 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb sellele vastu, et kohustuse täidaks kolmas isik. See on võlausaldaja õigus, mitte kohustus. Praegusel juhul ei ole hageja kohustuse täitmise vastuvõtmisest keeldunud.
12.4.Kolleegiumi arvates ei saa maakohtu menetluskulude jaotust pidada kõiki menetluse asjaolusid arvestades kostja suhtes ebaõiglaseks (TsMS § 162 lg 4). Kostja on alates maksekäsu kiirmenetlusest vaidlustanud parkimislepingu sõlmimist ja tingimuste rikkumist. Seega pidi hageja lisaks väitele, et tegemist on vale kostjaga, tõendama ka nõude aluseks olevaid asjaolusid. Esitatud asjaolude pinnalt ei olnud hagejal võimalust nõude rahuldamiseks kohtuvaidluseta.
13.Kostja toob määruskaebuses välja, et ta on korduvalt palunud maakohtu menetluse kestel kostja asendamist. Kolleegiumi hinnangul ei oma see väide määruskaebuse lahendamisel tähtsust. Kolleegium märgib, et kostja asendamist ja kaasamist reguleerib TsMS § 208 lg 1, mille esimese lause kohaselt võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga, kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja. Seega saab kohus kostja kaasata või asendada üksnes hageja taotlusel, mitte aga omal algatusel. Lisaks sellele on kohane maakohtu põhjendus, et kostja asendamine ei saanuks mõjutada seniste, st hageja ja kostja vaheliste menetluskulude jaotust.
14.Kostja alternatiivse taotluse osas, s.o lahendada tsiviilasi sisuliselt, märgib kolleegium järgmist.
14.1.TsMS § 4 lg-st 3 ja § 206 lg-st 1 tulenevalt on pooltel lai õigus enda menetlusõigusi käsutada, muuhulgas on hagejal õigus hagist loobuda. TsMS § 429 lg 1 esimese lause järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võib jätta hagist loobumise põhjendatud määrusega vastu võtmata üksnes TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud juhtudel. Viidatud sätte kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
14.2.13. aprilli 2023. a seisukohas (s.o vastus hageja hagist loobumise avaldusele) ega ka määruskaebuses ei ole kostja tuginenud TsMS § 429 lg-s 4 toodud asjaoludele. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei tuvastanud maakohus asjaolusid, mis võinuks viidatud sätte järgi anda aluse jätta hagist loobumine vastu võtmata. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Eelnevast tulenevalt on maakohus menetluse õigesti lõpetanud ning ringkonnakohus ei pea asja uueks lahendamiseks tagasi saatma.
15.Kostja on määruskaebuses esitanud üldsõnalise väite kindlaksmääratud menetluskulude suuruse vaidlustamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Asjaolu, et kostja arvates kuulub praeguses asjas hagejale õigusteenust osutav äriühing hagejale, ei tähenda, et lepinguline esindaja peaks hagejale õigusteenust osutama turuhinnast madalamalt. Samuti märgib ringkonnakohus, et äriregistri andmetel ei ole hageja EFTA Legal OÜ osanikuks. 5 (6)
Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes hageja lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning kolleegiumil ei ole alust ümber hinnata maakohtu diskretsiooniotsust. Maakohus on pidanud hagi koostamisega seonduvate toimingute põhjendatud ajakuluks 1 tund (vähendades ajakulu 1 tunni võrra). Arvestades kostja hagi vastuse sisu ja mahtu ning sellele lisatud tõendite mahtu (10 lk teksti ja 13 tõendit), ei ole kostja hagivastusega tutvumise, analüüsimise ja sellele vastuse koostamise seotud maakohtu määratud ajakulu 5,5 tundi ülemäärane.
16.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitanud kostja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul puudub menetluskulude jaotamisel alus TsMS § 178 lg 4 kohaldamiseks, sest hageja seisukoht määruskaebusele ei sisalda väiteid menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise kohta.
17.Kuna maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.
17.1.Hageja 16. juuni 2023. a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja määruskaebemenetluses kantud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu. Menetluskulude nimekirja järgi tegi esindaja hagejat esindades tunnitasuga 110 eurot kokku toiminguid 2 tunni ulatuses, sh määruskaebusega tutvumine 35 minutit, sellele vastuse koostamine 1 tund ja 15 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamine 10 minutit. Hageja on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).
17.2.Arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, leiab kolleegium, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada. Seejuures ei ületa hageja esindaja tunnitasu määr 110 eurot keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 220 eurot (2 x 110). Hageja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Samuti ei ole hageja palunud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista viivist.
18.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.