2-22-141016/13 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Tagastada riigilõiv 17,50 eurot (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr xxx (LHV Pank) viitenumbriga xxx selgitusega „Tsiviilasi nr 2-22-141016, riigilõivu osaline tagastamine“. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi LINNAINVESTEERINGUD OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi on menetlusse võetud 3.01.2023 määrusega. Hageja esitas 29.03.2023 kohtule loobumise avalduse, mille kohaselt 23.03.2023 on tasutud võlgnevuse katteks 30 eurot ning hageja loobub sissenõudmiskulude (kõrvalnõuete) nõudest. Hageja palub võtta vastu hageja avaldus hagist loobumiseks, lõpetada tsiviilasja edasine menetlus, rahuldada hageja taotlus ning tagastada tasutud riigilõivust (17,50 eurot) hageja esindaja arveldusarvele, mõista kostjalt hageja kasuks välja pool tasumata riigilõivust summas 17,50 eurot; jätta tekkinud menetluskulud summas 845 eurot (825+20) täielikult kostja kanda ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastuseks kostja 13.04.2023 seisukohale toob hageja esile, et kostja väited, et sõidukit on kasutanud keegi teine, on jätkuvalt tõendamata. Kostja endine juhatuse liige on üksnes ekirjas välja toonud, et nii tema kasutas sõidukit, kui ka tema abikaasa, aga tehti ka palju töösõite. Kostjaks on olnud menetluse kestel Linnainvesteeringud OÜ, mitte L T ega J B. Kostja on oma vastuses välja toonud, et hageja ei ole kasutanud võimalust kostja asendamiseks. Hageja märgib, et antud juhul ei esine üheselt mõistetavalt ja tõendatud asjaolusid, mille alusel saaks väita, et sõidukit kasutas kostja endine juhatuse liige. Hageja on seisukohal, et kostja oleks saanud mõistlikult vältida tema vastu hagi esitamist ja menetluskulude tekkimist, kui oleks edastanud leppetrahvide tegemise ajal sõiduki omaniku või kasutaja andmed või hageja e-kirjale vastates. Hageja ei nõustu kostja poolt esitatud menetluskulude maksumusega. Kostja ei ole välja toonud, kuidas nimetatud summa kujuneb, veelgi vähem – kostjat ei esinda menetluses lepinguline esindaja TsMS § 218 mõttes. Kostja on esindanud ennast menetluses ise. Kostja seisukoht Kostja leiab, et hageja taotlus hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks tuleb vastu võtta, kui loobumise aluseks märgitakse TsMS § 428 lg 1 p 3. Samas palub kostja lahendada asi sisuliselt ja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, teha hagejale ettepanek menetluse jätkamiseks vastavalt TsMS § 208 lg 1 lõpetades menetluse kostja vastu, jätta menetluskulud hageja kanda, mõista kostjalt hageja kasuks välja nõustaja kulud summas 550 eurot ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi

lg 4 järgi ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hagist loobumine on hageja õigus ja selle vastuvõtmisest keeldumise alused nimetab TsMS § 429 lg 4 ammendavalt. Neile takistustele kostja ei tugine. Kohus leiab, et tsiviilasjas ei ole asjaolusid, mis TsMS § 429 lg 4 järgi võiksid anda alust jätta hagist loobumine vastu võtmata. Seega tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Isegi kui asjas esineb võimalus teha veel muid toiminguid, siis ei saa kohus neid enam teha pärast hagist loobumise avalduse saamist. Kohus selgitab, et kostja asendamine ei mõjutaks seniste, st hageja ja kostja vaheliste menetluskulude jaotust. TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Hageja esitas kostja vastu nõude 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 40 eurot sissenõudmiskulu. Hageja loobub leppetrahvi nõudest, kuna see on tasutud. Hageja loobub ka sissenõudmiskuludest, kuid selle põhjuseks ei ole see, et kostja oleks nõude rahuldanud. Kohus leiab, et menetluskuludest 43% tuleb jätta kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel, kuna kostja on leppetrahvi nõude rahuldanud ja 57% menetluskuludest tuleb jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 4 alusel, kuna hageja loobus ülejäänud nõude sissenõudmisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosalise lepingulise esindaja kulud). TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS 4842 alusel on maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude suuruseks 20 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot/h, mis on kohtu hinnangul põhjendatud ja ei ületa keskmisi turuhindasid. Hageja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud ja ajakulu on lahti kirjutatud hageja 21.02.2023 menetlusdokumendis. Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning seda, et hageja on esitanud tavapärase masshagi, on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega seotud toimingute tegemiseks ja hagi esitamiseks on 1 tund ning kostja vastusega tutvumiseks, analüüsiks, hageja seisukoha ja taotluse koostamiseks ning esitamiseks on 5,5 tundi, kokku 6,5 tundi summas 715 eurot (6,5*110). Kokku on põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 752,50 (715+20+17,50) eurot. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 323,58 eurot. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui

seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 445 lõike 1 alusel võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostjal tuleb tasuda riigilõiv vastavalt menetluskulu proportsioonile 7,53 eurot hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele XXX (Swedbank), märkides selgituseks sõiduki ja tsiviilasja numbri ning kasutades viitenumbrit XXX. Kostja on esile toonud, et tema menetluskulud on nõustaja kulud. E-toimikust ei nähtu, et kostjal oleks menetluses olnud lepinguline esindaja. Kõik kohtule esitatud menetlusdokumendid on kostja juhatuse liige ise allkirjastanud ning kohtu ja kostja vaheline suhtlus on toimunud kostja ja tema juhatuse liikme e-posti aadressi kaudu. Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja õigusnõustamine ei muuda esindajaks TsMS § 218 ja 217 lg 4-6 mõttes. Kuna TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata, jätab kohus kostjalt välja nõudmata menetluskulusid tõendavad dokumendid, ning nõustaja kulud 550 eurot hagejalt välja mõistmata. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldaja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 35 eurot, kokku 100 eurot. Tulenevalt eeltoodust tagastatakse hagejale 17,50 eurot (35/2). Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)