Hageja: B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ, registrikood 11542046); Hageja lepinguline esindaja: A V (e-post xxx) Kostja: D R (isikukood xxx, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi D Ri vastu võla nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).
1.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2104,11 eurot, intressi 31,51 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 283,96 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja ja Xxx AS sõlmisid 02.01.2023 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxx krediidilimiidiga 2000 eurot. 02.01.2023 lepingu aastane intressimäär oli 16% ja krediidikulukuse määr 27,03%. Kostja kasutas krediiti 3687,80 eurot. Tagasimakseid on kostja teinud 2014,44 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1983,69 eurot, intressi katteks 19,75 eurot ja kaardikasko katteks 11 eurot.
3.Kostja ja Xxx AS sõlmisid 20.01.2023 väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 400 eurot. 20.01.2023 lepingu aastane intressimäär oli 20,9% ja krediidikulukuse määr 45,93%. Krediidiandja poolt on lepingu katteks tagasimakseid debiteeritud kokku 20 eurot, mis on arvestatud lepingutasu katteks.
4.Xxx AS ütles lepingud 05.06.2023 üles ja loovutas 14.08.2023 nõuded hagejale. Kostja seisukoht
5.Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Kostja ja Xxx AS sõlmisid 02.01.2023 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxx (dtl 78-94) krediidilimiidiga 2000 eurot, mille alusel sai kostja kokku krediiti 3687,80 eurot. Lisaks sõlmisid kostja ja Xxx AS 20.01.2023 väikelaenulepingu nr xxx (dtl 111-126), mille alusel sai kostja laenu 400 eurot. 02.01.2023 lepingu kohaselt on krediidikulukuse määr 27,03% aastas ja 20.01.2023 lepingu kohaselt on krediidikulukuse määr 45,93% aastas, mis ei ületanud laenude väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.
8.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 2104,11 eurot, intressi 31,51 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 283,96 eurot.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja Xxx AS sõlmisid 02.01.2023 ja 20.01.2023 tarbijakrediidilepingud (dtl 78-94, 111-126). Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja kostjale väljastanud krediiti kokku 4087,80 eurot (3687,80+400).
10.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Xxx AS loovutas oma nõuded 14.08.2023 hagejale, millest teavitati kostjat 15.08.2023 e-kirjaga (dtl 108). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
11.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on 2/6
krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
12.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju 3/6
kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
13.Kohus kohustas hagejat 21.10.2025 määrusega (dtl 244-249) esitama kostja pangakonto väljavõtted tarbijakrediidilepingute sõlmimisele eelneva perioodi osas või muud tõendid, millest nähtub, et kostja kohta kogutud teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
14.Hageja on hagiavalduses ja 31.10.2025 menetlusdokumendis selgitanud, et krediidiandja on võtnud kostja maksevõime analüüsil arvesse, et krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul (analüüsitud väljavõtte periood 01.07.2022-01.01.2023) laekus kostja Xxx AS-i kontole keskmine sissetulek 818 eurot tööandjalt OÜ xxx. Xxx AS-is ja väljaspool Xxx AS-i krediidisaajal krediidikohustusi ei olnud (konto väljavõttelt ei nähtunud maksed teistele krediidiandjatele ega kohtutäituritele, krediidikohustuste puudumist märkis taotlusel ka krediidisaaja). Samuti puudusid krediidiandajale teadaolevalt muud varalised kohustused sh krediidiiseloomuga kohustused eraisikute ees. 02.01.2023 lepingu sõlmimisel teostatud krediidianalüüsil kasutas krediidiandja regulaarsete majapidamiskulude arvestamisel üldkohaldatavaid määrasid ning arvestas majapidamiskuluna 355,36 eurot. Creditinfos aktiivsed maksehäired krediidi väljastamise ajal puudusid. Sõlmitava krediitkaardi kasutamise lepingu igakuise maksimaalse intressimaksega 27 eurot (kui kasutuses on kogu krediidilimiit 2000 eurot) moodustas ca 3,3% krediidisaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest, mistõttu jäi krediidisaajal peale kõigi kohustuste tasumist vaba raha alles ca 435,64 eurot. Enne 20.01.2023 väikelaenulepingu sõlmimist võttis krediidiandja kostja maksevõime analüüsil arvesse, et krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul (analüüsitud väljavõtte periood 19.07.2022-19.01.2023) laekus krediidisaaja Xxx AS-i kontole keskmine sissetulek 818 eurot tööandjalt OÜ XXX. Kostjal puudusid krediidikohustused väljaspool Xxx AS-i ja kostjal oli krediidiandja ees varasem maksekohustust kuumaksega 27 eurot. Lepingu sõlmimisel teostatud krediidianalüüsil kasutas krediidiandja regulaarsete majapidamiskulude arvestamisel üldkohaldatavaid määrasid ning arvestas majapidamiskuluna 355,36 eurot. Creditinfo aktiivseid 4/6
maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Olemasoleva krediidikohustuse kuumakse koos sõlmitava väikelaenu kuumaksega (86,44 eurot) moodustas ca 14% laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest, mistõttu jäi laenusaajal peale kõigi kohustuste tasumist vaba raha alles ca 349,20 eurot.
15.Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija krediidivõime kontrollimisel. Kostja arvelduskonto väljavõttest (dtl 263-264) nähtub, et enne tarbijakrediidilepingute sõlmimist sai kostja OÜ-lt XXX tasu 2022. aasta juulis 594,20 eurot, millest avanss oli 100 eurot, augustis 490,99 eurot, millest avanss oli 300 eurot, septembris 580 eurot, millest avanss oli 200 eurot, oktoobris 1180 eurot, millest avanss oli 750 eurot, novembris ainult avanssi 800 eurot ning detsembris tasu 938,32 eurot, millest avanss oli 600 eurot. Kohtu hinnangul viitab asjaolu, et kostja vajas tööandjalt igakuiselt avanssi, et kostja ei olnud võimeline enda kohustusi täitma regulaarse töötasu arvelt. Lisaks märgib kohus, et kuigi kostja arvelduskonto väljavõtetest (dtl 263-267) nähtuvalt sai kostja igakuiselt töötasu hiljemalt kuu 5. kuupäeval, siis ajavahemikul 01.01.2023-19.01.2023 ei teinud tööandja kostjale ühtegi makset. Lisaks nähtub kostja arvelduskonto väljavõtetest (dtl 263-267), et kostjale tehti 2022. aasta oktoobris ja novembris ülekandeid eraisikute poolt selgitusega „laen“, millest viimase krediidikohustuse tasus kostja tagasi 02.01.2023 lepingu alusel saadud krediidi arvelt. Kohus leiab, et eeltoodu viitab, et kostja oli enne 02.01.2023 ja 20.01.2023 lepingute sõlmimist võtnud krediiti eraisikute käest ning kostja püsivast sissetulekust ei piisanud kostja kohustuste katmiseks. Lisaks nähtub kostja arvelduskonto väljavõtetest (dtl 263-267), et kostja tegi 2022. aasta septembris makse kohtutäitur xxx seoses täitemenetlusega nr 008/2022/451, mis viitab, et kostjal võis olla täitmata sundtäidetav kohustus. Hageja selgitustest nähtuvalt ei teinud krediidiandja kindlaks ka kostja tegelike majapidamiskulude suurust. Kostja arvelduskonto väljavõttelt ei nähtu üüri- ja/või kommunaalmakseid ning kohtule esitatud laenutaotlustelt (dtl 73-74, 109-110) ei nähtu, et krediidiandja oleks majapidamiskulude suuruse kohta küsinud ka kostjalt. Kohus märgib, et kostja arvelduskonto väljavõtetest nähtuvalt ei piisanud kostja töötasust kostja väljaminekute katmiseks. Lisaks märgib kohus, et hageja on 31.10.2025 menetlusdokumendi lisana esitanud Creditinfo Eesti AS-i 30.10.2025 e-kirja (dtl 268-269), mille kohaselt kostjal ei olnud 02.01.2023 ja 20.01.2023 seisuga kehtivaid maksehäireid. Seejuures ei ole hageja esitanud tõendeid, mille kohaselt oleks krediidiandja kontrollinud kostjal maksehäirete puudumist 02.01.2023 ja 20.01.2023 krediidilepingute sõlmimise ajal. Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes ei olnud kostja 02.01.2023 ja 20.01.2023 krediidilepinguid sõlmides krediidivõimeline VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Seega on krediidiandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Krediidiandja on eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et krediidiandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.
16.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja 5/6
oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
17.Kohus andis hagejale 21.10.2025 määrusega (dtl 244-249) võimaluse esitada teave kõigi kostja poolt teostatud tagasimaksete kohta (summa, kuupäev) ning VÕS § 403 4 lg 7 järgsed ümberarvestused, s.o määrata tagasimaksed uuesti 14 päeva jooksul alates 21.10.2025 kohtumääruse kättesaamisest. 21.10.2025 määrus toimetati hagejale kätte 29.10.2025 avaliku etoimiku kaudu. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja kohtu määratud tähtajaks VÕS § 4034 lg 7 järgseid ümberarvestusi.
18.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-22-147995 p-s 12.2 selgitanud, et kui krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Kohus saab piisava teabe puudumisel jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
19.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-141-13 p-s 17 rõhutanud, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb.
20.Kohus on seisukohal, et kuna krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hageja ei ole esitanud VÕS § 403 4 lg-ga 7 kooskõlas olevaid tagasimaksete ümberarvestusi, ei ole hageja hagiavalduses esitatud nõuded õiguslikult põhjendatud ja hageja hagi tuleb lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu seisukohast tsiviilasjas nr 2-22-147995 jätta tervikuna rahuldamata.
21.Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata.
22.TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 2454,58 eurot. Menetluskulud
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
24.Kostja pole käesolevas menetluses sisulisi seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
25.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.