Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-9431
Kohtuasi
Piiratud vastutusega ühingu
MORSKOJE
AGENTSTVO
GANGUT
avaldus Venemaa Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 06.12.2021 kohtuotsuse asjas nr A-5651042/2021 tunnustamiseks ja Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.10.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nordic Energy Partners OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja piiratud vastutusega ühing MORSKOJE AGENTSTVO GANGUT (registrikood 1037816008691), esindajad vandeadvokaadid Asko Pohla ja Martin Männik Puudutatud isik Nordic Energy Partners OÜ (registrikood 12350171), esindaja vandeadvokaat Kristel Viru
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 06.10.2022 määrus ja teha uus määrus, millega jätta Vene Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 06.12.2021 kohtuotsus asjas nr A-56-51042/2021 Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistamata.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud piiratud vastutusega ühingu MORSKOJE AGENTSTVO GANGUT kanda.
5.Mõista piiratud vastutusega ühingult MORSKOJE AGENTSTVO GANGUT Nordic Energy Partners OÜ kasuks välja maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 3 646 eurot 10 senti.
6.Avaldajal tuleb tasuda puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Piiratud vastutusega ühing MORSKOJE AGENTSTVO GANGUT (avaldaja) esitas 28.06.2022 Harju Maakohtule avalduse Vene Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 06.12.2021 otsuse nr A-56-51042/2021 (otsus) Eesti Vabariigi territooriumil tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Otsusega mõisteti Nordic Energy Partners OÜ-lt (puudutatud isik) avaldaja kasuks välja põhivõlgnevus 274 751 eurot 90 senti, intressid 754 eurot 28 senti ning kulud seoses riigilõivu tasumisega 145 272 rubla. 30.03.2022 parandati otsuses viga seoses puudutatud isiku ärinimega. Otsus jõustus ja sellest tulenevad kohustused jäid täitmata.
2.Avalduse kohaselt puudusid käesoleval juhul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 620 lg-s 1 loetletud asjaolud, mis välistaksid välisriigi kohtulahendi Eesti Vabariigis tunnustamise. Avaldaja lisas avaldusele otsuse originaali, selle notariaalselt kinnitatud tõlked eesti keelde ja 30.03.2022 otsuse paranduse (tl 5-9). Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohus kinnitas 29.04.2022, et puudutatud isikut teavitati õigeaegselt ja nõuetekohaselt kohtuistungi ajast ja kohast asjas nr A-56-51042/2021, millega täideti TsMS § 622 lg 1 p 2 nõuded (tl 11). Arbitraažikohus kinnitas, et otsus jõustus 11.01.2022 ja kuulus täitmisele, millega olid täidetud TsMS § 622 lg 1 p 3 nõuded (tl 20). Kuivõrd Vene Föderatsioonis ei saa lahend ilma teatavakstegemiseta jõustuda, oli TsMS § 622 lg 1 p 3 sätestatud eeldus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks täidetud. Samuti kinnitas arbitraažikohus, et otsust Vene Föderatsiooni territooriumil ei täidetud. Seega täideti TsMS § 622 lg 1 p 4-5 nõuded (tl 22). Kuivõrd avaldaja esitatud dokumendid tõlgiti eesti keelde vandetõlgi poolt, esitas avaldaja kohtule kõik dokumendid, mis olid otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise eelduseks. Maakohtu määrus
3.Maakohus võttis avalduse menetlusse, tunnustas otsust ja tunnistas selle Eesti Vabariigis täidetavaks. Menetluskulud jäid avaldaja kanda. Otsusest nähtus, et puudutatud isik ei ilmunud kohtuistungile, kuid arbitraažikohus kinnitas, et puudutatud isikut teavitati õigeaegselt ja nõuetekohaselt kohtuistungi ajast ja kohast ning määruse ärakiri saadeti kostjale. Lisatud postisaadetisest nähtus, et saadetis toimetati kätte 04.11.2021. TsMS § 623 lg-st 1 tulenevalt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Lahendi sisulist õigsust ei kontrollita. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on sõlmitud leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabi leping), mis reguleerib ka kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist (artiklid 50-58). Loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada täitmise loa taotluse juurde taotlust läbivaatavale kohtule hindamiseks, on esitatud sama lepingu artiklis 52. Kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused on sätestatud õigusabi lepingu artiklis 56. Kohus ei tuvastanud õigusabi lepingu artiklis 56 sätestatud tingimuste olemasolu, mis välistaksid Vene Föderatsiooni kohtulahendi tunnustamise ja täitmise Eesti Vabariigis. Kohtule esitati kõik õigusabi lepingu artiklis 52 nimetatud taotluse lahendamiseks vajalikud dokumendid. Kohtuotsus jõustus 11.01.2022, mistõttu kuulus avaldus õigusabi
lepingu artikkel 50 alusel ja juhindudes TsMS § 623 lg-st 1 rahuldamisele. Kuivõrd lahend tehti avaldaja huvides, jättis kohus tulenevalt TsMS § 172 lg-st 1 menetluskulud avaldaja kanda. Kohus märkis, et vastavalt TsMS § 623 lg-le 6 oli avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Määruskaebus
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel avaldajalt saadud eksitavatest tõenditest ja selgitustest, mille põhjal tegi kohus eksliku järelduse, et puudutatud isikule toimetati õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutse Vene Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu istungitel osalemiseks. Kohtul tuli keelduda kohtuotsuse tunnustamisest õigusabi lepingu artikli 56 p 1 alusel, mis sätestab, et kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest võib keelduda kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Käesoleval juhul ei toimetatud puudutatud isikule õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kutseid arbitraažikohtu 24.10.2021 ja 24.11.2021 istungitel osalemiseks, mistõttu ei saanud puudutatud isik istungitel osaleda. Arbitraažikohus ei järginud kohtu reglemendis ja õigusabilepingus sätestatud protseduuri kohtukutse kättetoimetamiseks. Ei rikutud üksnes formaalset protseduurireeglit, vaid puudutatud isik ei olnud teadlik tema suhtes läbiviidava kohtumenetluse istungiaegadest. Järelikult ei toimetatud kohtukutseid nõuetekohaselt ega õigeaegselt kätte. Samuti rikuti Haagi 1965 dokumentide kättetoimetamise konventsiooni nõudeid. Kuivõrd kohtukutseid ei toimetatud kätte tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooni artikli 15 kohaselt, ei olnud arbitraažikohtu 06.12.2021 otsuse tegemine käesoleval juhul lubatud. Arbitraažikohtu otsuses märgiti, et kohtuistungid toimusid 27.10.2021 ja 24.11.2021 ja kohus kinnitas, et puudutatud isikut teavitati õigeaegselt ja nõuetekohaselt kohtuistungi ajast ja kohast, mida avaldaja tõendas avalduse lisaga 3 (tl 11-18). Käesoleval juhul ei tõendanud lisa 3 kohtuistungi kutse kättetoimetamist. Kohus kinnitas, et kutse saadeti, kuid puudus kinnitus selle kohta, et puudutatud isik sai kutse kätte. Väljavõte postisaadetise saatmisest kinnitas, et saadetist ei toimetatud kätte. Saadetis jõudis Eestisse 05.09.2021. 08.09.2021 ei õnnestunud saadetist adressaadile kätte toimetada ja 30.09.2021 jõudis postisaadetis Moskvasse, misjärel ei liikunud see enam Venemaalt välja. Puudutatud isik lisas foto kohtutoimikust (tl 53). Ümbrikule märgiti postisaadetise number ja tehti märge, et postisaadetis oli saaja poolt sisse nõudmata, mis tähendas, et ümbrik ei jõudnud saajani ja kohtukutset ei toimetatud kätte. Vastasel juhul ei oleks puudutatud isikule saadetud ümbrik saanud olla kohtutoimikus. Lisaks nähtus, et 29.10.2021 saadeti puudutatud isikule dokument avaldaja lepingulise esindaja Remedy Law Firm LLC poolt. Dokumendi põhjal ei olnud aru saada, mis dokument puudutatud isikule saadeti, kuid saatjaks ei olnud arbitraažikohus ja tegemist ei olnud kohtukutsega. Maakohus märkis kaevatavas määruses, et puudutatud isikut teavitati õigeaegselt ja nõuetekohaselt kohtuistungi ajast ja kohast ning määruse ärakiri saadeti kostjale. Kohus ei viidanud, millisest postisaadetisest selline järeldus tehti. 04.11.2021 kätte toimetatud dokument, millest lähtus maakohus kaevatava kohtumääruse tegemisel, oli avaldaja lepingulise esindaja Remedy Law Firm LLC poolt saadetud menetlusdokument. Saatjaks ei olnud arbitraažikohus ja tegemist ei olnud kohtukutsega. See ei olnud tõend, mis kinnitaks kohtukutse kättesaamist puudutatud isiku poolt. Samuti ei oleks saanud 04.11.2021 nõuetekohaselt toimetada kätte kohtukutset istungile, mis toimus 27.10.2021. Kuivõrd kostjat 27.10.2021 istungil ei olnud, määras arbitraažikohus uue istungi 24.11.2021, millest samuti puudutatud
isikut ei teavitatud ja kohtukutset ei saadetud. Eelnevast tulenevalt ei toimetatud puudutatud isikule kutseid kohtuistungitele kätte ja maakohus lähtus ekslikult vastupidisest eeldusest, kuivõrd arbitraažikohtu poolt saadetud kinnitus kohtukutse kättetoimetamise kohta ei vastanud tõele. Vastus määruskaebusele
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isik leidis ebaõigesti, et maakohus oleks pidanud keelduma kohtuotsuse tunnustamisest õigusabi lepingu artikli 56 p 1 alusel. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus Vene Föderatsioonist pärit kohtulahendi tunnustamise või täidetavaks tunnistamise menetluse raames hindama, kas kohtulahendi tunnustamise või täidetavaks tunnistamise formaalsed eeldused on õigusabilepingu kohaselt täidetud ja kas esineb alus keeldumaks kohtulahendi tunnustamisest või täidetavaks tunnistamisest. Tulenevalt õigusabi lepingu artikkel 56 p-st 1 võib Eesti kohus vene kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest keelduda kui kostja ei võtnud menetlusest osa seetõttu, et talle ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Õigusabilepingust ei tulene kohustust toimetada kohtukutse puudutatud isikule kätte isiklikult allkirja vastu. Maakohus tuvastas lähtudes Vene Föderatsiooni kohtu kinnitusest õigesti, et käesoleval juhul teavitati puudutatud isikut õigeaegselt ja nõuetekohaselt kohtuistungi ajast ja kohast ja määruse ärakiri saadeti puudutatud isikule. Seega ei omanud tähtsust, kas puudutatud isik sai kohtukutse isiklikult allkirja vastu kätte või mitte. Kohtukutse kättetoimetamise viisi nõuetekohasuse üle otsustamisel tuleks lähtuda välisriigis kehtivast dokumentide kättetoimetamise korrast. Oluline on, kas isik sai välisriigis oma õigusi mõistlikult kaitsta, mitte see, kas dokumentide kättetoimetamisel rikuti kättetoimetamise reegleid. Vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 165.1 lõikele 1 avaldused või muud õiguslikult olulised teated toovad õiguslikke tagajärgi isikule või esindajale kättetoimetamisest alates. Edastatuks loetakse sõnum ka siis, kui adressaat sai teate kätte, kuid temast sõltuvate asjaolude tõttu ei antud saadetist talle üle või adressaat ei ole sellega tutvunud. Teate saatmise fakti ja adressaadile kättetoimetamise kohustus lasub teate saatjal. Näiteks loetakse teade kättetoimetatuks, kui adressaat vältis kirjade saamist postkontoris ja see saadeti pärast hoiutähtaja möödumist tagasi. Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 165.1 kohaldatakse ka kohtukutsete suhtes. Puudus vaidlus selles, et puudutatud isiku äriregistrisse kantud aadress oli Paljassaare tee 28e, 10313, Tallinn ja kohtukutse toimetati nimetatud aadressile. Saadetis registreeriti Eestis 05.09.2021, anti kullerile üle 08.09.2021 kell 9.45 ning kuna samal päeval saadetise kättetoimetamine kulleri poolt ebaõnnestus (fikseeritud kell 17.40), jäeti puudutatud isikule kulleri poolt teade, et saadetisele saab järgi tulla Eesti postkontorisse. Kuivõrd puudutatud isik saadetisele järgi ei tulnud, siis tagastati see 27.09.2021 ja saadetis jõudis 30.09.2021 Moskva sorteerimiskeskusesse. Kuigi kohtukutse tuleb Vene Föderatsiooni seaduste järgi lugeda kättetoimetatuks hetkest, kui kuller ei saanud seda üle anda äriregistrisse kantud aadressil, siis oli puudutatud isikul võimalus tulla kohtukutsele järgi postkontorisse, mida ta ei teinud. Vaidlustatud kohtumääruses märgiti ekslikult, et kohtukutse toimetati kätte 04.11.2021, mitte 08.09.2021, kuid see ei muutnud kohtumäärust sisuliselt ebaõigeks. Käesoleval juhul ei saanud väita, et puudutatud isik ei teadnud vaidlusalusest kohtuasjast ega saanud enda õigusi kaitsta. Avaldaja edastas mh puudutatud isiku e-posti kaudu hagiavalduse, kohtumääruse, informatsiooni esimese kohtuistungi toimumise kohta ning viite asja elektroonilisele toimikule. Kuivõrd TsMS § 3111 lg 51 kohaselt loetakse äriühingule saadetud menetlusdokument kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressile saatmisest, ei saanud puudutatud isik ka Eestis kehtiva menetlusseaduse alusel väita, et ta ei
võtnud protsessist osa seetõttu, et kohtukutset ei toimetatud õigel ajal või nõuetekohaselt kätte. Kuivõrd puudutatud isikule toimetati õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kõik menetlusdokumendid, sh kohtukutse, kuid puudutatud isik loobus oma õiguste kaitsmisest, tuli määruskaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja kohtuasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja teha esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega jätta Venemaa Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 06.12.2021 otsus nr A-5651042/2021 Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistamata. Määruskaebus tuleb rahuldada.
7.TsMS § 620 lg 3 esimese lause kohaselt tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis ilma, et selleks oleks vaja läbi viia eraldi kohtumenetlus. TsMS § 621 järgi kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariik tunnustab TsMS § 620 lg 1 järgi üldjuhul tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendit, v.a samas sättes nimetatud erandlikel asjaoludel. Käesolevas asjas tuleb kohtuotsuse tunnustamisel ja täidetavaks tunnistamisel võtta lisaks arvesse asjaolu, et Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon on sõlminud välislepingu ja selle juurde kuuluva protokolli, milles on mh kokku lepitud vastastikuse kohtulahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise kord.
8.Õigusabilepingu artikli 50 kohaselt koosmõjus 03.10.2001 protokolliga tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas. Tulenevalt artikkel 51 lg-st 1 kuulub täitmise loa taotluste läbivaatamine selle lepingupoole kohtute pädevusse, kelle territooriumil tuleb otsus täita, kuid lg 2 kohaselt esitatakse täitmise loa taotlus kohtusse, kes tegi asjas otsuse esimeses astmes. Artiklist 52 tulenevalt tuleb täitmise loa taotlusele lisada 1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri ja ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda täideti varem lepingupoole territooriumil; 2) dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis antud kätte kohtukutse. Käesolevas asjas esitas avaldaja koos avaldusega otsuse originaali ja selle notariaalselt kinnitatud tõlked eesti keelde (tl 5-7), arbitraažikohtu kinnituse, et puudutatud isikut teavitati õigeaegselt ja nõuetekohaselt kohtuistungi ajast ja kohast (tl 11), arbitraažikohtu kinnituse otsuse jõustumise ja täidetavuse kohta (tl 20) ja kinnituse, et otsust Vene Föderatsioonis ei täidetud (tl 22). Eelnevast tulenevalt olid kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise formaalsed eeldused täidetud.
9.Kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused tulenevad õigusabilepingu artiklist 56, mille p-i 1 järgi võib kohus kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keelduda mh juhul, kui taotluse algatanud isik või kostja ei võtnud protsessist osa seetõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Kuigi tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kohtulahendi tunnustamist reguleerib ka TsMS § 620, ei kuulu see antud juhul kohaldamisele, sest Vene Föderatsiooni kohtulahendite tunnustamisel tuleb lähtuda õigusabilepingus sätestatust. Õigusabilepingu kui Riigikogus ratifitseeritud välislepingu prioriteet Eesti seaduste või muude aktide suhtes tuleneb põhiseaduse § 123 lg-st 2 (RKTKm 20.10.2021, 2-20-715, p 10 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Eelnevast tulenevalt leidis maakohus õigesti, et käesolevas asjas ei kohaldu TsMS-i sätteid välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmisest keeldumise aluste kohta, sh TsMS § 620 lg 1 p 1.
10.Antud asjas seisneb vaidlus selles, kas puudutatud isikule toimetati kohtuistungi kutse õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte. Riigikohtu praktikast tulenevalt peab kättetoimetamine vastama nii Vene kui Eesti kohtumenetluse nõuetele (RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-62-17, p 9). Ringkonnakohus leiab, et kuigi käesoleval juhul võis kohtudokument olla juriidilisele isikule kohaselt kättetoimetatud Vene seaduste mõttes, ei saanud seda lugeda kättetoimetatuks Eesti seaduste kohaselt.
11.Dokumendi kättetoimetamist tõendab selle tähitult saatmise korral TsMS § 313 lg 1 järgi väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. TsMS § 326 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluvõi äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. TsMS § 326 lg 2 kohaselt on kättetoimetamine paragrahvi lg-s 1 nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt.
12.Arbitraažikohus kinnitas 29.04.2022, et puudutatud isikut teavitati õigeaegselt ja nõuetekohaselt kohtuistungi ajast ja kohast, mida avaldaja tõendas lisaga 3 (tl 11-18). Ringkonnakohus leiab, et avalduse lisa 3 all olevad dokumendid ei tõenda käesoleval juhul kohtukutse kättetoimetamist. Avalduse kohaselt pidi kohtukutse kättetoimetamine nähtuma väljastusteatest nr RB308265775RU. Puudus vaidlus selle üle, et saadetist prooviti 08.09.2021 puudutatud isikule kulleri poolt kätte toimetada, kuid see ebaõnnestus. Avaldaja sõnul jättis kuller puudutatud isikule teate, et saadetisele on võimalik järgi tulla postkontorisse ning kuivõrd puudutatud isik saadetisele postkontorisse järgi ei tulnud, saadeti see tagasi. Puudutatud isiku väitel oli kl 17.40, kui kuller üritas saadetist kätte toimetada, tööväline aeg ja puudutatud isiku kontoris ei viibinud kedagi. Samuti ei olnud puudutatud isik teadlik, et kirja kohta oleks jäetud postkasti väljastusteade või kohtukutse. Postisaadetise RB308265775RU jälgimise aruandest nähtus, et saadetist ei toimetatud Eestis adressaadile kätte ja see saadeti tagasi Venemaale (tl 47-52). Nõustuda ei saa avaldaja määruskaebuse vastuses väidetuga, et saadetis viidi Eestis postkontorisse ja kaebuse esitaja lihtsalt ei läinud sellele järgi. Asja materjalidest seda ei nähtu, kuivõrd saatmisinfost postkontoris hoidmise kohta mingeid märke ei olnud. Nõustuda ei saa avaldaja väitega, et märkus „sisse nõudmata“ tõendab, et puudutatud isikule jäeti postkasti väljastusteated, kuid ta ei läinud postkontorisse kirjale järgi. Lisaks on dokumendi kättetoimetamine selle panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta TsMS § 326 lg 2 kohaselt lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule. Kuivõrd asja materjalidest ei nähtunud, et kohtukutset prooviti puudutatud isikule üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel ja vähemalt kolmepäevase vahega, ei saanud kohtukutset käesoleval juhul lugeda kättetoimetatuks.
13.Avaldaja lisas avaldusele ka teise numbriga saadetise info (105853388), millest nähtus, et see saadetis toimetati kätte 04.11.2021. Ringkonnakohus märgib, et 04.11.2021 kättetoimetatud saadetis saadeti Remedy Law Firm LLC poolt ja dokumendi infoks märgiti „selgitused asjas A56-51042/2021“. Kuivõrd saatjaks ei olnud arbitraažikohus, siis ei saanud 04.11.2021 kättetoimetatud saadetis sisaldada kohtukutset. Maakohus lähtus asja lahendamisel ebaõigest saadetise infost ja jõudis seetõttu väärale järeldusele, et kohtukutse toimetati kätte 04.11.2021.
14.Asjakohatud on avaldaja väited selle kohta, et kuivõrd avaldaja lepinguline esindaja edastas mh puudutatud isiku e-posti kaudu hagiavalduse, kohtumääruse, informatsiooni esimese kohtuistungi toimumise kohta ning viite asja elektroonilisele toimikule, siis ei saanud puudutatud isik väita, et ta ei võtnud kohtuprotsessist osa seetõttu, et talle ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Ringkonnakohus märgib, et kohtukutset ei saa lugeda puudutatud isikule kättetoimetatuks seeläbi, et avaldaja lepinguline esitaja saatis puudutatud isikule e-kirju. TsMS § 442 lg 5 esimene lause näeb mh ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. TsMS § 463 lg 2 ja § 477 lg 1 kaudu kohaldub see reegel ka hagita menetlust lõpetava kohtumääruse puhul. Ringkonnakohus võttis tuginedes TsMS § 662 lg-le 3 määruskaebemenetluses menetlusosaliste esitatud dokumendid asja materjalide juurde ja hindas neid kogumis asjas olevate tõenditega kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1. Menetlusosaliste esitatud kohtulahendite seisukohad ole praeguse vaidluse asjaolusid arvestades kohaldatavad, mistõttu kohus neid eraldi ei käsitle.
15.Kuivõrd puudutatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset, esines õigusabilepingu artikkel 56 p-st 1 tulenev eeldus kohtuotsuse tunnustamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha uus lahend, millega jätta Vene Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 06.12.2021 otsus nr A-5651042/2021 Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistamata.
16.Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Avaldaja maakohtus kantud kulud jäävad tema enda kanda ja kuivõrd maakohus puudutatud isikut kui võlgnikku TsMS § 623 lg 3 korras ära ei kuulanud, siis maakohtu menetluses tal menetluskulusid ei tekkinud. Seega tuleb ringkonnakohtul kindlaks määrata praeguses menetluses puudutatud isiku põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus ja need avaldajalt välja mõista.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulude nimekirja alusel moodustasid puudutatud isiku poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud kokku 4059,85 eurot, millest 3543,75 eurot olid kulud seoses õigusteenusega ja muud kulud 516,10 eurot. Puudutatud isikule osutati õigusabi 20 tunni ja 15 minuti eest tunnihinnaga 175 eurot (käibemaksuta).
18.Ringkonnakohus leiab, et täiel määral ei ole põhjendatud puudutatud isiku määruskaebuse koostamise ajakulu 10 tundi ja 30 minutit. Arvestades määruskaebuse sisu ja selle mahtu oli põhjendatud ajakulu 9 tundi. Kuivõrd avaldaja esitas 13.01.2023 täiendava seisukoha ja tõendid, olid asjakohased puudutatud isiku 18.01.2023 esitatud vastus ja tõendid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole täielikult põhjendatud esindaja ajakulu 18.01.2023 menetlusdokumendi koostamiseks 2 tundi ja 45 minutit. Arvestades dokumendi sisu ja mahtu saab põhjendatud ajakuluks lugeda 2 tundi. Põhjendatuks ei saa ka pidada X-law andmebaasi kasutamise kulu 20 eurot, kuivõrd kulu tekkimine üksnes käesoleva kohtuvaidlusega ei ole tõendatud. Ülejäänud osas on puudutatud isiku menetluskulud põhjendatud. Samuti on vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud puudutatud isiku esindaja tunnitasumäär 175 eurot (käibemaksuta). Esindaja põhjendatud õigusabi ajakulu oli kokku 18 tundi, mis tunnihinda 175 eurot arvestades moodustas 3 150 eurot (18 h x 175 eurot). Õigusabikuludele lisandusid riigilõiv 70 eurot ja tõlkekulud 426,10 eurot. Seega olid puudutatud isiku põhjendatud menetluskulud kokku 3 646 eurot 10 senti.
19.Vastavalt puudutatud isiku taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb avaldajal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.