Osaühing EUROPARK ESTONIA hagiavaldus R R vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
15 eurot Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA, registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10143 Lepinguline esindaja Elari Arjakas, e-post [email protected]
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja R R, isikukood XXX, elukoht XXX Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagiavaldus R R vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt R R hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvist nr 1410 1111 9193 8242 tulenevalt sissenõudekulud summas 15 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja R R kanda.
4.Välja mõista kostjalt R R hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 450,00 eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud summas 330 eurot.
Menetluskuludelt tuleb kostjal R R tasuda hagejale Osaühing EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
6.Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Menetluse käik, hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostjale R R kuuluv sõiduk numbrimärgiga xxx pargitud Europark Estonia OÜ poolt opereeritavale parkimisalale 01.11.2019 (Tartu mnt 1, Tallinn, leppetrahvinumber 1410 1111 9193 8242, maksetähtaeg 15.11.2019). Hageja on kostjale saatnud meeldetuletuskirja leppetrahvi tasumise osas 10.06.2022, kostja rahvastikuregistris olevale postiaadressile. Hageja palub kostjalt välja mõista 45 eurot, mis koosneb leppetrahvinõudest 30 eurot ja sissenõudmiskuludest 15 eurot.
2.13.03.2023 määrusega võttis kohus menetlusse hagi põhinõude osas ja keeldus menetlusse võtmast hagi sissenõudmiskulude osas. Menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud 13.03.2023 Kättetoimetamisportaalis KÄPO, kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile vastust ei esitanud. Kohus mõistis kostjalt leppetrahvi võlgnevuse välja 21.04.2023 tagaseljaotsusega.
3.Hageja esitas 28.03.2023 määruskaebuse, milles taotles maakohtu 13.03.2023 määruse tühistamist osas, millega kohus jättis hageja nõude sissenõudmiskulude osas menetlusse võtmata ja teha uus määrus, millega hageja nõue sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kostjalt summas 15 eurot võetakse menetlusse. 21.04.2023 määrusega rahuldas Pärnu Maakohus hageja esitatud määruskaebuse, tühistas hageja sissenõudmiskulude osas summas 15 eurot 13.03.2023 maakohtu määruse ning jättis kõnealuses osas hageja nõude käiguta.
4.05.05.2023 esitas hageja sissnõude kulude kostjalt väljamõistmiseks hagi. Hageja palub kostjalt välja mõista 15 eurot sissenõudmiskulusid, alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtueelsed õigusabikulud. Hageja palub kostjalt välja mõista hagejale tekkinud kahju. Osaühing Europark Estonia palub kostjalt välja mõista hagejale kohtueelses menetluses tekkinud kahju, so. sissenõudmiskulud 15,00 eurot (VÕS § 127 lg 1). Sissenõudmiskulude suurus vastab VÕS § 1132 lg 2 p-s 1 sätestatud piirmäärale. Hagejale tekkinud kahju seisneb selles, et hageja, tegi päringud Transpordiametile ja Rahvastikuregistrile, millest lähtuvalt saatis hageja kostjale päringutest nähtuvatele andmetele tuginedes
meeldetuletuskirja võlgnevuse kohta (VÕS § 128 lg 3). Hagejale tekkinud kahju päringute ja meeldetuletuskirja saatmise puhul on põhjuslikus seoses kostja poolt parkimislepingu tingimuste rikkumise ja seejärel leppetrahvi tasumata jätmisega (VÕS § 127 lg 4).
5.29.03.2022 määrusega võttis kohus hageja nõude sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kostjalt menetlusse. Kostja vastus hagiavaldusele
6.Kostja esitas 01.06.2023 hageja nõudele vastuväite. Kostja selgitab vastuväites, et ei ole 01.11.2019 leppetrahvi kätte saanud ega ka näinud ning seetõttu ei olnud kostja sellest ka siiani teadlik. Mis põhjusel leppetrahvi kojamehe all autol ei olnud, seda ei oska öelda. Kostja sõnul auto ei parkinud, vaid peatud veose laadimise tõttu parklas ning autol võisid põleda sel hetkel ka ohutuled. Kostja leiab, et 10.06.2022 hageja poolt saadetud meeldetuletus ei ole hageja poolt mõistlikust ajaprintsiibist kinnipidamine. Kostja avaldab, et ei ole eelnimetatud meeldetuletust kätte saanud ega olnud sellest teadlik. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.1.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lgs 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
7.2.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.3.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjale kuuluv sõiduk registreerimisnumbriga xxx oli 01.11.2019 pargitud hageja opereeritavale Tartu mnt 1, Tallinn parklasse.
7.4.VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et talle kuuluv sõiduk oli hagis nimetatud ajal ja kohas pargitud, kostja vaidleb vastu hageja poolt saadetud nõudekirjale, kuna kostja sõnul ei ole kostja hageja poolt tõendina esitatud kirja kätte saanud.
7.5.Kohus leiab, et sõiduki parklasse sisenemisega saab lugeda sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel leping sõlmituks, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustes. Esitatud fotodega (hagiavalduse lisa 2 ja 04.05.2022 hagivastuse lisad) on tõendatud, et parkla sissesõitude juurde olid paigaldatud infotahvlid koos parkimistingimustega, mille kohaselt sõiduki parkimisega loeti sõiduki juhi poolt parkimistingimused aktsepteerituks. Lisaks parkimistingimustele olid parkla sissesõidu juurde paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis andisid parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on hageja ning seal on parkimiseks kehtestatud tingimused. Sõidukijuhile pidid olema liiklus- ja
teavitusmärgid nähtavad ja sõidukijuhil oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimise näol.
7.6.Hagiavaldusele on lisatud fotod, millest nähtub, et sõiduki registreerimismärgiga xxx kojamehe vahele on 01.11.2019 kell 19.39 asetatud leppetrahvinõue /dtl 32-35/. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Hageja on kostjale esitanud 01.11.2019 leppetrahvi nõude. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja valis leppetrahvinõuetest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Lisaks on hageja esitanud tõendid kostjale leppetrahvi võlgnevusest meeldetuletuskirjade saatmisest posti teel /dtl 48, 127-135/. Kostjale saadeti tõenditest nähtuvalt posti teel meeldetuletuskiri tähituna (nr RR605241282EE) 07.06.2021, mis on posti teel hagejale tagasi saadetud 08.07.2021 ja kiri (nr RL058640095EE) välja saatmise kuupäevaga 10.06.2022. Mõlemad kirjad on saadetud kostja registreeritud elukoha aadressile, mille on kostja oma elukohana esitanud ka kohtule esitatud menetlusdokumendis /dtl 145/.
7.7.Seega on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud talle kohtueelsete meeldetuletuskirjade saatmisega tekkinud kahju. Sissenõudmiskulude suurus vastab VÕS § 1132 lg 2 p-s 1 sätestatud piirmäärale. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot.
7.8.Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja teinud järelepärimise sõiduki omaniku/vastutava kasutaja ja tema kontaktandmete väljaselgitamiseks Transpordiametist /dtl 126/ ning saatnud kohtueelsed nõudekirjad. Tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Kostjale määratud leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 15.11.2019, mida kostja ei tasunud tähtaegselt. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse nõuetele vastavalt õigeaegselt täitnud.
8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale tekkinud kahju sissenõudmiskulude nõudena summas 15 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
9.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
9.1.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust. Kohus rahuldas hageja põhinõude 21.04.2023 tagaseljaotsusega ning käesoleva otsusega rahuldab hageja nõude sissenõudmiskulude kostjalt väljamõistmise osas.
9.2.Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 330 eurot, mille kohaselt on vastuväitega tutvumisele, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisele ja dokumentide esitamisele kulunud 3 tundi. Esindaja tunnitasu on 110 eurot. Hageja ei ole palunud menetluskulusid välja mõista koos käibemaksuga. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 330 eurot on käesolevas menetluses põhjendatud. Arvestades esitatud menetlusdokumente ning vaidluse sisu peab kohus hagiavalduste koostamisega ja esitamisega seotud tegevuste osas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud. Kohus peab hageja esinduskulusid põhjendatuks ja mõistlikuks.
9.3.Hageja on taotlenud menetluskulude kostjalt väljamõistmist, milleks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud menetluskulu 20 eurot ja riigilõiv 100 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
9.4.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja lepingulise esindaja kulud summas 330 eurot ning tasutud menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses ja riigilõiv kokku summas 120 eurot. Kokku põhjendatud menetluskulusid summas 450 eurot.
9.5.Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.