2-23-492/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Eesti Inkasso OÜ esitas 11.01.2023 Viru Maakohtule hagi I. A. vastu võlgnevuse nõudes ning 05.04.2023 ja 26.04.2023 hagiavalduse täiendused. Esitatud hagiavalduse ja täienduste kohaselt sõlmisid I. A. ja C AS 20.04.2020 väikelaenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja 14 000 eurot ning mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt 10.05.2026. Käibes vajaliku hoolsusega, kooskõlas VÕS §-i 4032 sätestatud põhimõttega, on hageja teostanud laenutaotluse ning kostja maksevõime analüüsi veendumaks, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostja poolt täidetud laenutaotluse ja hageja poolt läbiviidud taustauuringu ning kogutud informatsiooni analüüsi tulemusena tuvastas hageja, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning taotletav laen on kostjale jõukohane. Enne laenulepingu sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollis C AS kliendi andmeid kolmandatelt osapooltelt (sh rahvastikuregister, C AS, C AS-i grupi ettevõtted) vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise eesmärgil. Laenulepingu I sõlmimise hetkel oli kostja igakuine sissetulek 2500 eurot, igakuised kohustused 200 eurot. Ülalpeetavad kostjal puudusid. Kostja suhtes ei olnud tehtud kohtulahendid ning puudusid teated Ametlikes teadaannetes. Krediidiinfo AS andmete järgi puudusid kostjal maksehäired. Täiendavalt sellele kontrollis C AS xxxx (st Krediidipanga ja Krediidipank liisingu) nõudeid ning võlgnevusi, mis samuti puudusid. Hageja selgitab, et laenuandja on kostjale lepingu sõlmimise eelselt selgitanud lepingu olulisi tingimusi ja lepingu sõlmimisega seotud ohtusid ning lepingust tulenevate kohustuste

mittetäitmisest tulenevaid tagajärgi. Kostja on antud selgitustest aru saanud, tutvunud lepingu tingimustega, sh igakuise makse ning krediidikulukuse määra suurusega. Pärast seda kostja otsustas sõlmida leping selles toodud tingimustel. Vastavad kinnitused on antud kostja poolt lepingu punktis 17.1. Kostja on teinud lepingu kehtivuse ajal põhisumma katteks tasumisi summas 309,19 eurot. Seega põhisumma jääk oli 13690,81 eurot (14 000 eurot – 309,19 eurot = 13 690,81 eurot). Kuna kostja ei ole reageerinud C AS poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele, oli kostjale 29.12.2020 edastatud laenulepingu ülesütlemise hoiatus. Hoiatuses oli kostjale antud täiendav tähtaeg kuni 21.01.2021 oma kohustuste täitmiseks. Samas hoiatati kostjat, et võlgnevuse kustutamata jätmisel, ütleb esialgne võlausaldaja laenulepingu üles. Vaatamata sellele ei täitnud kostja oma kohustust täiendava tähtaja jooksul, millega seoses oli C AS sunnitud ütlema laenulepingu üles. Laenuleping on ülesöeldud alates 28.01.2021. Laenulepingute ülesütlemisel järgiti VÕS § 416 lg 1 sätestatud nõudeid, s.o. kostja jäi täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kostja poolt jäid tasumata (s.o kogu nõutud summas) järgmised laenulepingust tulenevad osamakseid: • osaliselt jäi tasumata osamakse nr 3 summas 106,84 eurot (osaline intress 106,84 eurot), mille tasumise tähtaeg oli 10.08.2020; • osaliselt jäi tasumata osamakse nr 4 summas 240,27 eurot (osaline intress 240,27 eurot), mille tasumise tähtaeg oli 10.09.2020; • osamakse nr 5 summas 346,62 eurot (põhiosa 106,67 eurot ja intress 238,45 eurot), mille tasumise tähtaeg oli 10.10.2020; • osamakse nr 6 summas 346,62 eurot (põhiosa 108,53 eurot ja intress 236,59 eurot), mille tasumise tähtaeg oli 10.11.2020; • osamakse nr 7 summas 346,62 eurot (põhiosa 110,42 eurot ja intress 234,70 eurot), mille tasumise tähtaeg oli 10.12.2020; • osamakse nr 8 summas 346,62 eurot (põhiosa 112,34 eurot ja intress 232,78 eurot), mille tasumise tähtaeg oli 10.01.2021; • osaliselt osamakse nr 9 laenulepingu ülesütlemiseni. Laenuleping on ülesöeldud alates 28.01.2021. 10.09.2021 loovutas C AS laenulepingust tuleneva võlanõude hagejale ning teavitas kostjat nõude loovutamisest (dtl 58). Vastavalt VÕS § 170 kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sellest tulenevalt tuleb VÕS § 170 alusel lugeda loovutus kostja jaoks kehtivaks. 05.10.2021 tasus kostja hagejale 350 eurot, mis olid arvestatud hageja poolt põhisumma katteks. Seega põhiosa jääk moodustab 13 340,81 eurot (13 690,81 eurot – 350 eurot = 13 340,81 eurot). Ülejäänud võlgnevus jäi kostja poolt tasumata, vaatamata hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele. Vastavalt laenulepingu punktile 4.1. maksab laenusaaja väljamakstud, kuid tagastamata laenusummalt (edaspidi: laenu jääk) laenuandjale intressi. Intressiarvestust peab laenuandja. Intressimäär on väljendatud 360-päevase aasta baasil. Laenulepingu p-s 2 on intressi määraks sätestatud 20,09% aastas. Intressi arvestamine toimub alates 11.07.2020 kuni laenulepingu ülesütlemise kuupäevani, so 27.01.2021 kokku summas 1413,45 eurot. Intresside arvestuskäik on järgmine: Intressiarvestuse periood 11.07.2020 – 10.08.2020

Hageja palub kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised arvestatuna 0,06% päevas tasumata põhisumma jäägilt alates 12.01.2023 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja nõuab kostjalt laenu haldamisega seotud kulusid kokku 40,50 eurot, millest: - 10,50 eurot, 1.50 eurot kuus (igakuine haldustasu mis sisaldub kuumakses). Tasumata periood 15.07.2020 kuni 10.01.2021. Vastavalt laenulepingu punktile 9.1. lepingu haldustasu kuulub tasumisele koos igakuise osamakse tasumisega, sisaldudes igakuise osamakse summas; - 30 eurot meeldetuletuskirja tasu. Esialgse võlausaldaja poolt edastatud andmete kohaselt saadetakse tasuline meeldetuletus 12-ndal võlapäeval, ehk kuna laenulepingu kohaselt oli maksepäev 10. kuupäeval, siis 22-ndal kuupäeval. Seega tasulised meeldetuletused olid edastatud kostjale 22.09.2020 (sellele eelnes tasuta meeldetuletus 15.09.2020), 22.10.2020 (sellele eelnes tasuta meeldetuletus 15.10.2020), 22.11.2020 (sellele eelnes tasuta meeldetuletus 15.11.2020), 22.12.2020 (sellele eelnes tasuta meeldetuletus 15.12.2020), 22.01.2021 (sellele eelnes tasuta meeldetuletus 15.01.2021) ning 08.02.2021 (sellele eelnes tasuta meeldetuletus 01.02.2021). Tasulise meeldetuletuse eest tasu summas 5 eurot lisandub järgmisele osamaksele, mis on 10. kuupäeval. Vastavalt laenulepingu punktile 9.1. on laenuandjal õigus kehtestada laenu haldamisega seotud kulutuste hüvitiste, laenusaajale osutatavate teenuste tasude, samuti võla või muu lepingurikkumisega seoses teatise saatmise tasude, võla sissenõudmiseks tehtavate kulutuste hüvitiste ja muude lepingurikkumiste korral kohaldatavate leppetrahvide hinnakiri. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 09.05.2023 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 09.05.2023, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 23.05.2023. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule 13.09.2021 kostjale edastatud teate nõude loovutamise kohta, mille kohaselt AS C loovutas 13.09.2021 lepingulise võlanõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Eesti Inkasso OÜ-le. Võlausaldaja on selgitanud, et: „Kuna eraldi programmiliselt meil loovutamise teadet ei ole, siis pidime kasutama “lepingu ülesütlemise teade” nimetust“. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja AS C vahel 20.04.2020 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata laenusumma 13 340,81 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Tasumata on intressi osamaksed perioodil 11.07.2020 kuni 27.01.2021 kokku summas 1413,45 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue kuulub samuti rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 tulenev lepingujärgne sissenõutavaks muutunud viivis 0,06% päevas põhinõudelt 13690,81 eurolt alates 28.01.2021 – 04.10.2021 250 päeva eest summas 2053,62 eurot ning põhinõudelt 13340,81 eurot alates 05.10.2021 – 11.01.2023

(hagiavalduse esitamiseni) 464 päeva eest summas 3714,08 eurot, kokku summas 5767,70 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise määraga 0,06% päevas põhinõudelt 13340,81 eurolt alates 12.01.2023 kuni otsuse tegemiseni 19.06.2023 (k.a) 159 päeva eest, mis moodustab 1272,71 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 19.06.2023 seisuga kokku summas 7040,41 eurot (5767,70 + 1272,71). Hageja on taotlenud ka peale lahendi tegemist tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 20.06.2023 edasiulatuv lepingujärgne viivis 0,06 päevas põhinõude jäägilt kuni põhinõude 13340,81 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 6300,40 eurot (13340,81 – 7040,41). Pooled on lepingu põhitingimustes kokku leppinud igakuises lepingu haldustasus summas 1,50 eurot. Hagiavalduse kohaselt on tasumata haldustasu perioodil 15.07.2021 kuni 10.01.2021 ehk 7 osamakset kokku 10,50 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Hageja taotleb kostjalt meeldetuletuskirjade tasu väljamõistmist summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja on saatnud kostjale tasulised meeldetuletused 22.09.2020, 22.10.2020, 22.11.2020, 22.12.2020, 22.01.2021 ning 08.02.2021. Kõigile meeldetuletustele on eelnenud tasuta meeldetuletused. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 30 eurot meeldetuletuskirjade tasu. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 1260 eurot, lepingulise esindaja kulud (õigusabi) summas 288 eurot (ilma käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast ja seega kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv summas 1260 eurot. Hageja on märkinud hagiavalduses, et kandis õigusabikulusid kokku summas 288 eurot (käibemaksuta), arvestusega 96 eurot/tund. Osutatud õigusabi 3 tunni ulatuses sisaldas

dokumentidega tutvumist, nende analüüsi 40 minutit, hagi koostamist 1 tund 20 minutit ning hagi aluse täpsustuse koostamist kohtu nõudmisel 1 tund. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja esindustasu suuruseks 96 eurot tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et nimetatud tunnitasu määr on mõistlikus suuruses. Samuti peab kohus märgitud ajakulu õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega on hageja õigusabikulud summas 288 eurot (käibemaksuta) põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 1548 eurot (1260 + 288). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik