Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 19. juuni 2023
Tsiviilasja number
2-22-10662
Tsiviilasi
Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti KELA taotlus Helsingi Sotsiaalameti 12. mai 2008. a otsuse nr 2008/1182 tunnustamiseks ning Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. septembri 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.P. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse
esindajad
esitaja:
R.P.
(isikukood
Puudutatud isikud:
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
koostatud ametlike juriidiliste dokumentide suhtes, kui lõigetes 2 ja 3 ei ole sätestatud teisiti. Sama artikli lõike 2 kohaselt kohaldatakse IV peatüki 2. ja 3. jagu: a) ka enne määruse kohaldamiskuupäeva liikmesriikides tehtud kohtuotsuste suhtes, mille tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist taotleti pärast kõnealust kuupäeva; b) pärast määruse kohaldamiskuupäeva tehtud kohtuotsuste suhtes, kui menetlused algatati enne kõnealust kuupäeva, niivõrd, kuivõrd nimetatud kohtuotsused kuuluvad tunnustamise ja täitmise eesmärgil määruse (EÜ) nr 44/2001 reguleerimisalasse. Määrus (EÜ) nr 44/2001 jääb kehtima määruse kohaldamiskuupäeval pooleliolevate tunnustamis- ja täitemenetluste suhtes. Esimest ja teist lõiku kohaldatakse mutatis mutandis kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete ja liikmesriikides koostatud ametlike juriidiliste dokumentide suhtes. Avaldaja taotleb 12. mai 2008. a Helsingi Sotsiaalameti otsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist. Seega kuulub kohaldamisele nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009. Määruse (EÜ) nr 4/2009 artikkel 46 lg 1 kohaselt annab taotluse saanud liikmesriik tasuta õigusabi seoses artikli 56 alusel esitatud õigustatud isiku taotlustega, mis käsitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi alla 21-aastase isiku suhtes. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 371 lg 1 kohaselt riigi õigusabi andmisel nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes alusel toimuvas menetluses kohaldatakse riigi õigusabi seadust üksnes ulatuses, milles nimetatud määruses ei ole ette nähtud teisiti. Määruse (EÜ) nr 4/2009 artikkel 45 p-de b, c ja f kohaselt hõlmab õigusabi asutuses või kohtus menetluse algatamiseks ja kohtus esindamiseks; menetluskuludest ja menetluse ajal toiminguid sooritama määratud isikute tasudest vabastamist või abistamist nende kulude katmisel; ning õigusabi saaja esitatavate asja lahendamiseks vajalike dokumentide tõlkimist. Lähtudes eeltoodust, andis maakohus avaldajale menetlusabi ja vabastas avaldaja menetluskulude tasumisest. Määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 48 lg 1 kohaselt tunnustatakse päritoluliikmesriigis täidetavaid kohtulikke kokkuleppeid ja ametlikke juriidilisi dokumente teises liikmesriigis ja need on täidetavad teises liikmesriigis samamoodi kui kohtuotsused vastavalt IV peatükile. Sama artikli teise lõike järgi kohaldatakse määruse sätteid vajaduse korral kohtulike kokkulepete ja ametlike juriidiliste dokumentide suhtes. Määruse artikli 30 kohaselt tunnistatakse kohtuotsus ilma artikli 24 kohase läbivaatamiseta täidetavaks pärast artiklis 28 ettenähtud nõuete täitmist ja hiljemalt 30 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui see on võimatu erakorraliste asjaolude tõttu. Poolel, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi. Määruse artikkel 64 lg 1 kohaselt hõlmab mõiste “õigustatud isik“ avalik-õiguslikku asutust, kes tegutseb ülalpidamist saama õigustatud isiku asemel või asutust, kellele tuleb tagasi maksta elatise asemel makstud toetused. Käesolevas asjas on taotlejaks avalik-õiguslik asutus, kes on esitanud vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et tal on õigus artikkel 64 lg 2 alusel tegutseda ja et õigustatud isikutele on makstud toetusi. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja esitanud Justiitsministeeriumi vahendusel kohtule Helsingi Sotsiaalameti 12. mai 2008. a otsuse nr 2008/1182, 046865, millega kohustatakse R.P.t maksma elatist oma alaealisele lapsele A.A. 129 eurot 91 senti kuus alates 1. aprillist 2008 kuni
Maakohus leidis, et tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotlus vastab määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklites 28 ja 57 sätestatud nõuetele ning Sotsiaalameti otsus kuulub tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Vastavalt määruse (EÜ) nr 4/2009 artikkel 32 lg-le 1 võib kumbki pool täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud määruse edasi kaevata. Sama artikli lg 5 kohaselt esitatakse edasikaebus täidetavaks tunnistamise otsuse peale 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui poole alaline elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis kui selles, kus kohtuotsus täidetavaks tunnistati, on kaebuse esitamise tähtaeg 45 päeva alates kuupäevast, mil otsus toimetati isikule kätte või saadeti tema asukohta. Tähtaega ei saa asukoha kauguse tõttu pikendada. Määruse (EÜ) nr 4/2009 artikkel 36 lg 3 kohaselt ei tohi edasikaebamise tähtaja jooksul teha muid täitetoiminguid kui kohaldada kaitsemeetmeid selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse.
võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud korraldada enda kaitset, välja arvatud juhul, kui kostja ei kaevanud otsust edasi siis, kui tal oli selleks võimalus; c) tunnustamine on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud samade poolte vahelises asjas liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse; d) tunnustamine on vastuolus kohtuotsusega, mis on varem tehtud samade poolte vahelises, sama eseme ja sama alusega vaidluses teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui varasem otsus vastab tunnustamise tingimustele liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse. Kohtuotsust, millel on ülalpidamiskohustuse küsimuses tehtud varasemale kohtuotsusele muutunud asjaolude tõttu muutev mõju, ei käsitata punktide c ja d tähenduses vastuolus oleva otsusena. R.P. peamiseks vastuväiteks otsuse tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele, et ta on elatist lapse emale tasunud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et praegusel juhul esineks mõni määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklis 24 nimetatud asjaoludest. R.P.lt on elatis lapse ülalpidamiseks kehtivalt välja mõistetud. Otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise seisukohast ei oma praegusel juhul tähtsust see, kas R. P. on lapse emale elatist tasunud või mitte. Tegemist on otsuse täitmise küsimusega, mida ei lahendata otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluses.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Margit Vutt
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.