Kohtuistungil 13.04.2023, istungil osalesid hageja ja hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X hagi Y vastu mittevaralise kahju ja viivise nõudes.
2.Välja mõista Yilt X (X) kasuks mittevaralise kahju hüvitis 600 (kuussada) eurot ja viivis kahju hüvitiselt (600 eurolt) alates 08.11.2021 (hagi esitamisest) kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Kohus määrab menetluskulud kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, hagi aluseks olevad asjaolud ja seisukohad
1.X esitas 08.11.2021 Yi vastu hagi ja 10.03.2022 hagi täpsustuse mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise väljamõistmiseks seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on soovinud lähtuda hagi täpsustusest, mis on esitatud kohtusse 10.03.2022 (dtl 79). Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on hageja kostja kinnistuga (XXX) piirneva CCC kinnistu kasutusvaldust omava äriühingu seaduslik esindaja. Kostja ja hageja vahel on erimeelsusi, mis on seotud naabrusõiguste ja kaasomanike õiguste teostamisega. Vaatamata sellele, et naabrusõiguste ja kaasomanike õiguste teostamiseks ja sellest tulenevate (väidetavate) nõuete esitamiseks on kostjal seadusest tulenevad võimalused, terroriseerib kostja hagejat ja alandab hagejat mh kolmandate isikute juuresolekul. Selline kostja käitumine on hagejale äärmiselt solvav ning tekitab moraalset kahju. Kostja rikkus hageja isiklikke õigusi alljärgnevalt. Kostja avaldas 21. juulil 2020 F ja Q juuresolekul hageja kohta järgmised väited: (1) „Võta endal kõht sisse, pontšik, vaata milline kõht sul on ette kasvanud. Mis sul käed värisevad, räägi nagu mees mehega, oled nagu naisterahvas, käed värisevad ja filmid“, ja (2) „Katsu oma häälemurre korda saada“. Hageja pöördus kostja poole läbi kostja lepingulise esindaja nõudekirjaga, milles pakkus kokkuvõtvalt kohtuvälist kompromissivõimalust. Kostja lepinguline esindaja vastas hageja nõudekirjale ehk kinnitas kättesaamist. Kostja ega kostja lepinguline esindaja ei võtnud seejärel hagejaga rohkem ühendust. Sellest järeldub, et kostja välistas kohtuvälise lahenduse. Eelviidatud väidetega avaldas kostja hageja kohta korduvalt ebakohaseid väärtushinnanguid ning laimas seeläbi hagejat. Hageja põhjendab enda nõudeid ja tekkinud kahju ulatust alljärgnevalt. Kostja avaldatud ning käesoleva hagi aluseks olevad tekstid kannavad endas negatiivset väärtusotsustust, mis on suunatud hageja alavääristamiseks ja solvamiseks. Kostja on avaldanud hinnangud, nagu oleks hageja pontšik suure kõhuga ja naisterahvas ning justkui oleks hagejal probleemid häälemurdega (st et hagejal pole justkui mehe häält arvestades kostja öeldu konteksti). Kostja avaldas, et hageja on pontšik, kellel on kõht ette kasvanud. Antud väitega naeruvääristas kostja hageja kehakuju. Antud väide on hagejale väga solvav. Kostja avaldas: räägi nagu mees mehega, oled nagu naisterahvas, käed värisevad ja filmib. Lisaks „soovitas“ kostja hagejal häälemurre korda saada. Esiteks naeruvääristas kostja hageja käitumist, et hageja filmis kostja inetut käitumist. Kostja väitis, justkui käituks hageja nagu naisterahvas ning justkui väriseksid hageja käed. Sisuliselt soovis kostja hagejat läbi selle naeruvääristada, justkui oleks hageja nõrk ja argpükslik. Hageja filmis toimunut, sest kostja järjepidevalt häirib hageja töö- ja pereelu. Teiseks avaldas kostja, et hagejal on häälemurdega probleemid ehk siit saab aru, justkui hagejal pole mehehäält. Antud väitega soovis kostja hagejat alandada ning väitis, et hagejal on probleem häälemurdega (ehk häälemurre oli vaja korda saada). Häälemurre on füsioloogiline nähtus, mis väljendub peamiselt poistel ja tähendab kõri suurenemisest tingitud hääle madaldumist. See algab tavaliselt 12.–13. eluaastal. Kostja sõnakasutusest on näha, et kostja eesmärk oli hagejat alandada, justkui hageja pole veel piisavalt „küps“ mees ning räägib kostjaga naise häälega. Mehena on hagejale selline võrdlus solvav, sest häälemurre on meheks saamise üks tunnuseid. Toodust nähtub, et kostja alandas hagejat enda avaldatud ebakohaste väärtushinnangutega. Enamgi, kostja tegi seda kolmandate isikute juuresolekul. Hageja ei ole andnud põhjust kostja avaldatud hinnanguteks ning avaldatud hinnangud on hagejale solvavad. Kostja avaldatud väited on õigusvastased (au teotavad). Seega kuulub hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele. Hageja leiab, et alternatiivselt on tegemist hageja maine kahjustamise ja väärikuse
alandamisega. Siinses asjas on ilmne, et tegemist on hageja väärikuse alandamisega, sest kostja avaldas hageja suunas mitmeid inetuid ja solvavaid väiteid ning ükski isik ei pea taluma olukorda, kus teda halvustatakse avalikult ilma, et selleks oleks objektiivne põhjus/alus. Praegusel juhul sellist põhjust või alust ei esine. Eeltoodud ebakohaste väärtushinnangute põhjendatuse tõendamise koormis lasub kostjal kui väidete avaldajal. Kui kostja ei suuda enda väiteid põhjendada ning hageja suhtes esitatud väited on au teotavad ehk nendega rikutakse õigusvastaselt hageja au, kuulub mittevaralise kahju nõue rahuldamisele. Kostja tegevus on antud olukorras õigusvastane igal juhul ning hageja põhjendab seda alljärgnevalt. Esimese alternatiivina on kostja tegevus õigusvastane, sest avaldas kostja teadvalt hageja kohta väärtushinnangud, mis on hagejale solvavad ja mille avaldamisel polnud muud eesmärki kui hageja alandamine. Teise alternatiivina võib avaldamine muutuda õigusvastaseks, kui avaldaja ei kõrvalda või lükka andmeid ümber mõistliku aja jooksul pärast tõeste andmete saamist, eelkõige pärast andmesubjekti vastava avalduse saamist. Kostja isegi ei vabandanud hageja ees ning eelistas hagejat ignoreerida. Kostja tegevus on igal juhul õigusvastane ning kui kostja tekitab õigusvastaselt kahju, siis peab kostja õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju hüvitama. Igal juhul viib praeguse kaasuse analüüs selleni, et kostja rikkus hageja isiklikke õigusi ning vastutab õigusvastase kahju tekitamise eest. See tähendab, et kui kohus peaks tsiviilasjas otsuse tegemisel olema hagejaga eriarvamusel avaldatud teksti täpse kvalifitseerimise osas, ei saa see mõjutada hageja nõudeõigust mittevaralise kahju osas. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle on tekitatud mainekahju kõrvaliste inimeste silmis, tema väärikus on alandatud ning kostja süü siinses asjas on suur. Hageja põhjendab seda alljärgnevalt. Seoses kostja poolt avaldatud ebakohaste väärtushinnangutega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma häbitunnet. Hageja tundis end alandatuna ja kostja soovis hageja mainet teise isikute silmis rikkuda ning hagejat alavääristada. Lõppkokkuvõttes on hagejal tema au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu, kuivõrd kostja alandas hagejat kui meest. Eeltoodust tuleneb kogumis, et kostja tegevuse tõttu on hagejale tekkinud mittevaraline kahju. Seega tuleb kostjalt välja mõista tekitatud kahju eest hüvitis. Hageja põhjendab hüvitise suurust alljärgnevalt. Käesoleval juhul leiab hageja, et talle tekitatud mainekahju ning kostja süü siinses asjas on suur, mistõttu peab hageja mittevaralise kahju hüvitama õiglases ulatuses. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleb arvesse võtta ka seda, et kostja näol on tegemist naabriga. Kostja alavääristab hagejat ning hageja on sunnitud kokku puutuma kostjaga väga tihedalt. Kostja tunneb „karistamatust“ ning jätkab hageja suunas laimavate väidete avaldamisega ka siiamaani. Sisuliselt puudub hagejal muu võimalus mõjutada kostja käitumist ehk lõpetada enda solvamist ja alavääristamist. Ükskõik missuguse õigusvastase teo korral tuleb analüüsida kostja tahtlust. Praegusel juhul oli kostja tegevus kantud täielikult tahtlusest ehk kostja soovis kaasa tuua õigusvastase tagajärje (VÕS § 104 lg 5), sest kostja teadis, et tema esitatud hinnangud on ebakohased ja hageja väärikust alandavad. Kostja süü suuruse puhul tuleb arvestada, et kostja pole midagi ette võtnud pärast talle õigusvastasusest teatamist. Kostja pole vabandanud ega saa tänase hetkeni enda õigusvastasest käitumisest arugi. See näitabki, et kostja eesmärk on kavatsetult ja tahtlikult (VÕS § 104 lg 5 tähenduses) hagejale kahju tekitada. Kostja majanduslik seis võimaldab hageja poolt mõistlikuks ja õiglaseks peetud kahjuhüvitise väljamõistmist. Samuti tuleb kostjat mõjutada rikkumistest edaspidi hoiduma läbi võimalikult kõrge kahju hüvitise väljamõistmise. Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu ning kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, taotleb hageja käesolevaga kostjalt mõistliku kahjuhüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel vastavalt VÕS § 127 lg-le 6, TsMS § 233 lg 1 ning TsMS § 366. Hageja hinnangul peaks hüvitise suurus olema minimaalselt kooskõlas temale põhjustatud mittevaralise kahjuga. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud hetkest alates. See tähendab, et kostja on kohustatud tasuma hagejale kohtu poolt kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt viivist alates hagi esitamisest kuni
põhinõude rahuldamiseni.
2.Hageja on avaldanud, et asjakohatud on ükskõik missugused kostja viited provotseerimisele. Kogu kostja vastuväide tugineb sellele, justkui oleks hageja kostjat provotseerinud – see ei vasta tõele ning provotseerija oli hoopis kostja ise. Hageja ei avaldanud kunagi väidet “jookse treener! Vut, vut!”. Hageja ütles kostjale, et kostja liiguks mööda kallasrada: „sa oled sportlane, 10 meetrit on kallasrada, sa tead ja oskad samme teha küll“. Sisuliselt palus hageja kostjal lahkuda CCC kinnistult (kinnistult, kus seisis hageja ja F ja Q sel hetkel). Kostjal ei olnud õigust viibida CCC kinnistul ning hageja pööras sellele kostja tähelepanu. Praegusel juhul on ilmne, et hageja pöördumise kostja poole ei ole tegemist mitte mingisuguse provokatsiooniga – hageja pööras vaid rahulikult kostja tähelepanu sellele, kus kohas hageja arvates võib kostja liikuda. Kuigi need asjaolud on praegusel juhul asjassepuutumatud, sest pooled ei vaidle antud menetluse raames CCC kinnistu kasutamise üle, siis põhjendab hageja ühtlasi ka seda, miks hageja on palunud kostjal CCC kinnistult lahkuda. Hageja on CCC kinnistu kasutusvaldaja - W OÜ - seaduslik esindaja. Kostjale kuulub XXX kinnistu (registriosa nr XXXXXX; katastritunnus XXXXXXXXXX). CCC kinnistu piirneb ühest küljest merega (AÕS 133 lg 1), mis tähendab, et CCC kinnistu merepoolsel küljel kulgeb kallasrada, mida igaühel on õigus kasutada. Kallasrada kasutab teiste hulgas ka kostja. Siinkohal on oluline see, et seadus võimaldab küll kasutada kallasrada ja kaldaomanik peab tagama juurdepääsu, kuid antud seaduse sätet ei tohi pahatahtlikult tõlgendada ning viibida kallasraja asemel võõral kinnistul niisama – täpselt nii juhtus praegusel juhul. Kostja seda antud juhul vähimalgi määral ei arvestanud ega järginud, kuigi hageja on ka varasemalt korduvalt kostjale ja tema lepingulisele esindajale nimetatud asjaolusid selgitanud. Kostja tuli CCC kinnistu laudisteele (hageja ning F ja Q selja taga). Tõenäoliselt märkas kostja, et hageja ja F ja Q arutavad seal midagi ja spontaanselt tuli - rätikut ei olnud näiteks kaasas, tavapärased riided seljas ja tossud jalas. Enamgi, tavaliselt liigub kostja enda maja eest otse mere poole, aga nüüd liikus külgepidi CCC kinnistule ja alustas CCC kinnistu laudisteel jalutamist. Kui hageja märkas kostjat, siis palus hageja kostjal CCC kinnistult lahkuda. Selle peale astus kostja laudisteelt ära ja liikus mööda CCC/XXX kinnistu piiri KKK kinnistule ja siis astus sisse CCC kinnistule (merepoolse laudistee juurde). Hageja selgitas veelkord, et kostja võib liikuda mööda kallasrada ja otse mere äärde ning sealt kallasrajale ning antud palve on täiesti asjakohane – hageja ei takistanud kostjal kasutada kallasrada, vaid palus privaatsust ning põhjendas, mis viisil võiks kostja liikuda kallasrajale. Vaatamata sellele tuli kostja seisma hageja ning F ja Q ette (seisid laudisteel) ning hakkas avaldama siinse hagi aluseks olevaid solvanguid („Võta endal kõht sisse, pontšik, vaata milline kõht sul on ette kasvanud. Mis sul käed värisevad, räägi nagu mees mehega, oled nagu naisterahvas, käed värisevad ja filmid“). Rõhutamist väärib seegi, et lõpuks läks kostja ujuma ja ujus alla minuti aja (mis tõendab seda, et „ujumine“ oli vaid otsitud põhjus selleks, et viibida CCC kinnistul ja häirida hagejat). Siis kui kostja naasis, jätkas ta solvangute avaldamisega. Kostja läks teadlikult uuesti laudisteele ja selle peale hõikas hageja kostjale uuesti, et kostja lahkuks CCC kinnistult. Kostja vastas selle peale „Katsu oma häälemurre korda saada“. Eespool toodust nähtub ja oluline on vaid see, et hageja märkuse näol ei olnud tegemist provokatsiooniga ning tegemist on hoopis kostja provokatiivse käitumisega ja ülereageerimisega hageja täiesti asjakohasele palvele – kostja solvas ja sõimas hagejat kolmandate isikute juuresolekul olukorras, kus selleks puudus alus ning hageja ei tinginud sellist kostja käitumist enda käitumisega. Lisaks, kostja täiesti vastamata hageja nõuetele, mis puudutavad kostja väiteid: „Mis sul käed värisevad, räägi nagu mees mehega, oled nagu naisterahvas, käed värisevad ja filmid“, ja „Katsu oma häälemurre korda saada“. Kostja keskendus vastuses hagiavaldusele vaid väitele „Pontšik, kellel on kõht ette kasvanud“. Sellest järeldub, et isegi kostja ei leia adekvaatset põhjendust enda avaldatud solvangutele. Selge on see, et kostja eesmärk oli vaid hageja solvamine ja halvustamine ning kostja mõistis, et ta teeb seda kolmandate isikute juuresolekul. Eraldi rõhutab hageja, et kostja väidete näol on tegemist au teotavate väidetega, mida kostja avaldas kolmandate isikute juuresolekul. Kostja vastuargument, et F ja Q on hageja töötajad ja justkui mõjutaks see asjaolu nende ütlusi ja/või kinnituskirjade ehtsust (sh kostja asjakohatu oletus, et kinnituskirjade autor on hageja), on
täiesti põhjendamatu. F ja Q puhul ei ole tegemist hageja sugulastega või lähedaste inimestega – need on hageja jaoks kolmandad isikud ning hageja tundis häbi kostja avaldatu eest, sest laimu tunnistajaks said ka F ja Q. Arusaadavalt tekkib igaühel inimesel häbitunne siis, kui teda halvustatakse erinevate väidetega ja seda eriti teiste inimeste juuresolekul. Seega tekkis hagejale mittevaraline kahju seoses kostja avaldatuga. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega selles, et justkui ei viibinud kostja CCC kinnistul ning justkui hageja oli see kes tekitas konflikti. Näitlikkuse huvides esitab hageja kostja liikumistrajektoori päeval, mil hagi aluseks olevad asjaolud aset leidsid. Selguse huvides esitab hageja ka kostja nn tavapärast liikumistrajektoori, st viisi kuidas kostja tavapäraselt XXX kinnistult rannaalale liikunud (see on ühtlasi ka mõistlik viis rannaala poole liikumiseks, sest sel juhul on kostjal otse tee rannaalale ning see ei läbi CCC kinnistut). Kostja vastuväited
3.Kostja ei võta hagi õigeks, vaidleb hagile täies ulatuses vastu ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on vastuses esitanud seisukohad ka algselt, so 08.11.2021 hagis esitatud asjaoludele, kuid kuna hageja on avaldanud, et lähtub asjaolude osas 10.03.2022 esitatust (vt hageja teavitusi 11.03.2022, dtl 79 ja hageja seisukoht kostja vastusele, dtl 191-195, mis on kostjale teada; kohtuistungi protokoll, dtl 240), siis avaldab kohus siinkohal kostja vastuväidetest selle, mis puudutab hageja poolt 10.03.2022 esitatud asjaolusid. Kostja on seisukohal, et hageja on jätnud teadlikult välja olulised elulised asjaolud. Kostja soovib rõhutada, et hagiavalduse lisaks 2 olevate dokumentide allkirjastajateks on hageja kolleegid, mida kaudselt kinnitavad ka nende kirjalikud selgitused. F on kirjeldanud, et “Viibisin koos X (X’e) ja Q (Q’iga) 21. juuli lõuna paiku CCC kinnistul merepoolsel laudisteel kui Y (Y) tuli kiirel sammul meie poole, tulles CCC kinnistule ja seal asuvale laudisteele”. Tegelikkuses soovis kostja tol päeval CCC kinnistu lähistelt minna ujuma. Läheduses viibisid hageja, Q ja F. Kui kostja oli piisavalt lähedal, lausus hageja kostjale: “jookse treener! Vut, vut!”, mille peale kostja lausus: “pontšik, võta kõht sisse”. Seega on hageja ise oma provotseeriva käitumisega tekitanud konfliktid ning kostja eesmärgiks ei olnud tekitada kahju hagejale. Hageja hinnangul on tal kostja vastu mittevaraline kahjuhüvitamise nõue kuna kostja on tema isiklikke õigusi rikkunud ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega. Juhul kui kohus on tuvastanud hagiesemeks olevate väärtushinnangute avaldamise kostja poolt, ei ole need kostja hinnangul olnud õigusvastased. 21.07.2020 kirjeldatud sündumused on provokatiivse loomuga. Vastupidiselt, on hageja kostjat, kui tema soovis ujuma minna, õigusvastaselt provotseerinud lausudes: “jookse treener, vut, vut!.” Kui hageja tahab tugineda kostja tahtlikule õigusvastasele teole, peab ta tahtluse olemasolu eraldi tõendama. Hageja ei ole seda teinud. Kostja on samuti seisukohal, arvestades hageja enda provokatiivset käitumist, tuleb mittevaraline kahjuhüvitise nõue vähendada 0-ni. Kuna mittevaralise kahju korral ei ole VÕS § 139 kohaldatav, tuleb kohaldada VÕS § 134 lg 5. Nagu kostja varasemalt märkis, on Q ja F hageja poolt mõjutatavad töölised. Hinnates ka kinnituskirjade detailset sisu ja vormi ja asjaolu, et kinnituskirjad koostati ligi 1,5. aasta taguste sündmuste osas, kahtlustab kostja, et need on koostatud hageja enda poolt. Kokkuvõtvalt, soovib kostja rõhutada, arvestades kuidas 21.07.20 konflikt tekkis ning hageja enda käitumist, ei ole eluliselt usutav, et hagiavalduses märgitud väärtushinnangud oleksid hageja au ja väärikust riivanud vm viisil talle alandust tekitanud. Kostja soovib ka rõhutada, et varasemalt olid kostja suhted hagejaga head. Pooled käisid koos reisimas ning võistlustel ning aeg-ajalt pooled ikka aasisid teineteist. Kostja soovib märkida, et hageja oli eelnevalt suhtes ka kostja tütrega ning kostjal on alust arvata, et hageja põhjendamatu vaen kostja vastu võib mh olla tingitud hageja lahkuminekust kostja tütrest.
4.Kostja leiab täiendavalt, et kostja ei viibinud CCC kinnistul. Seega tekitas hageja alusetult
kostjaga konflikti heites viimasele ette, et ta viibib võõral kinnistul, samaaegselt teda alandvalt filmides ja kohatuid märkusi tehes. Hageja endapoolne provokatiivne käitumine tekitas poolte vahel konfliktse sõneluse. Kostja soovib veelkord rõhutada, et varasemalt olid kostja suhted hagejaga head. Pooled käisid koos reisimas ning spordivõistlustel. Kostja soovib esmalt rõhutada, et ei võta omaks hageja poolt esitatud käsitlust kostja liikumistrajektoorist (20.03.23 hageja menetlusdokumendi lisad 1 ja 3). Sisuliselt on tegemist hageja väitega. Hageja on väitnud, et on kostjal korduvalt palunud minna mööda kallasrada mitte CCC kinnistult - kostjal ei ole õigust viibida võõral kinnistul ehk CCC kinnistul. Kostja ei võta hageja poolt etteheidetut omaks. Vastupidi, tol päeval kui vastav intsident toimus palus kostja hagejal selgitada kuidas ja mil viisil võib kostja siis kallasrajale pääseda. Kostjal ei olnud pahatahtlikku eesmärki teadlikult läbi CCC kinnistu kallasrajale jõuda. Kostja soovib rõhutada, et ka mõned päevad hiljem filmis hageja kostjat ajal, kui viimane soovis avalikult kasutatavalt kallasrajalt minna ujuma. Tegemist on ilmselge provotseeriva tegevusega millel puudub igasugune valduse kaitsmise tahe kuna alandav filmimine toimus avalikult kasutatavalt kallasrajal. Fotolt on näha, nagu ka esimesel korral 21.07.2020, on hageja lisaks filmimisele, kaasanud filmimise akti jäädvustamiseks ka kõrvalise isiku. Hageja poolne kostja filmimine on paraku korduv ja süstemaatiline tegevus. Hageja, ka läbi äriühingute, kahjuks ignoreerib jõustunud kohtulahendit. Kostja on teinud vastava märgukirja ka hagejale varem, mis kahjuks, on jäetud tähelepanuta. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 363 lg-s 1 on sätestatud, et hagejal tuleb hagiavalduses lisaks nõudele (hagi ese) märkida ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi aluse moodustab selliste eluliste asjaolude ja suhete kogum, millega hageja oma nõuet põhjendab. Hagimenetluses on asjaolude kohtu ette toomise kohustus pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata kindlaks asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb ning pooled vastutavad lahendi tegemiseks vajalike asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest. Kohus ei ole küll seotud TsMS § 436 lg 7 alusel otsust tehes poolte esitatud õiguslike väidetega, kuid hagimenetluses tuleb poolel esile tuua need asjaolud, esitada tõendid ja taotlused, mis peaks viima tema nõude rahuldamisele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Hageja esitas kostja vastu au teotamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kostja on seisukohal, et hageja õigusi rikutud ei ole ja seetõttu ei ole nõudel alust. Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isikliku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga. Eeltoodust tulenevalt on isikliku õiguse rikkumise korral avaldajal kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Seega peab kohus tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (käesoleval juhul ebakohaste
väärtushinnangute avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1).
8.Kostja ei vaidlusta hagi aluseks olevat asjaolu, so seda, et kostja ütles ehk avaldas 21. juulil 2020 F ja Q juuresolekul hagejale: „Võta endal kõht sisse, pontšik, vaata milline kõht sul on ette kasvanud. Mis sul käed värisevad, räägi nagu mees mehega, oled nagu naisterahvas, käed värisevad ja filmid“, ja (2) „Katsu oma häälemurre korda saada.“ Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kogumis on tegemist väärtushinnangutega ja avaldatu käis hageja kohta. Vaidlus on selles, kas tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega, kas kostja avaldatu on õigusvastane ja kas kostja on kahju tekitamises süüdi ning seeläbi kas mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja millises ulatuses.
8.1.Kohus asub kõiki tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et kostja avaldatud väärtushinnangud hageja kohta on ebakohased. Väärtushinnang seisneb isikule antud hinnangus. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest ehk sellest, kui avaldaja on kujundanud oma negatiivse hinnangu kas ebaõigete faktide alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt. Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 3-2-1-67-10, p 20; 3-2-1-161-05, p 12; 3-2-1-159-14, p 17). Ebakohane on väärtushinnang, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (RKTKo 3-2-1-152-09, p 15). Kohtu hinnangul on kostja poolt avaldatu hagejat halvustav, väljendusviis ehk sõnakasutus on hagejat kui meest alandav ja hageja au teotav ning mainet kahjustav. Tõenditest nähtub, et kõrvalseisjad on nimetanud kostja avaldatut hageja mõnitamiseks ja halvustamiseks, millele mõistlikku seletust ei ole (Q seletus, dtl 72-74), mida on Q kinnitanud ka tunnistajana ülekuulamisel (dtl 423-424) ning F seletus (dtl 93-94), mida F on samuti kinnitanud tunnistajana ülekuulamisel (dtl 428). Tunnistajate ütlustega haakuvad ka hageja vande all antud ütlused (dtl 408-409, 415), kuid mitte kostja vande all antud ütlused (dtl 417). Kohtu hinnangul on kostja andnud ütlusi ajendatuna vastutusest vabaneda, mistõttu tuleb usaldusväärseteks lugeda hageja vande all antud ütlused, mis haakuvad asjas esitatud kirjalike tõenditega ja tunnistajate ütlustega. Kohus ei pea Q ja F seletusi ja ütlusi ebausaldusväärseteks ning ei tuvastanud tunnistajate vaenulikkust kostja vastu ja soosivat meelestatust hageja suhtes. Kohtu hinnangul ei sisalda tunnistajate ütlused selliseid vasturääkivusi, mille alusel lugeda need ebausaldusväärseteks. Tunnistajad viibisid vahetult insidendi juures, mida tõendavad nende seletused ja ütlused kohtuistungil, lisaks ka videosalvestus (dtl 379) ja fotod (dtl 188, 286, 287, 288). Seega tajusid tunnistajad vahetult hageja ja kostja vahel 21.07.2020 toimunut. Seega on eeltooduga kohtu hinnangul tuvastatud ka, et keskmiselt mõistliku isiku seisukohast on kostja poolt avaldatul halvustav ja alandav tähendus. Seega on kostja poolt avaldatu eelduslikult õigusvastane.
8.2.Kohus analüüsib kostja vastuväitest tulenevalt ka rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 teine lause) ja annab hinnangu sellele, kas esineb õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kostja on seisukohal, et tema poolt avaldatu oli ajendatud hageja enda provotseerivast käitumisest, mis välistab teo õigusvastasuse. Kohus kostjaga ei nõustu. Käesolevas vaidluses on tuvastatud, et kostja avaldas hageja kohta kolmandate isikute juuresolekul ebakohaseid väärtushinnanguid. Pooltel on erimeelsused rikkumise põhjuses ja ajendis. Tuvastatult toimus 21.07.2020 insident laudisteel (dtl 188, 286, 287, 288, 379). Kostja on seisukohal, et hageja hakkas kostjat teadlikult provotseerima ja üheks provokatsiooni ilminguks oli ka etteheide, et kostja viibis CCC kinnistul. Hageja on seisukohal, et kostja viibis õigustamatult CCC kinnistul. Vaidlust ei ole, et hageja on CCC kinnistu kasutusvaldaja - W OÜ - seaduslik esindaja. CCC kinnistu piirneb ühest küljest
merega. Kostjale kuulub XXX kinnistu (registriosa nr XXXXXX; katastritunnus XXXXXXXXXX). Kinnistud on naaberkinnistud. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõsikindlalt tuvastamist leidnud asjaolu, millised olid 21.07.2020 CCC kinnistu piirid. Selle asjaolu kohta on antud erinevaid ütlusi (vrdl hageja vande all ütlused dtl 407- 408, 412, 414; kostja vande all ütlused, dtl 416-417, 421-422; tunnistajate ütlused, dtl 424-426, 429-431). Esitatud dokumentaalsetest tõenditest nimetatud asjaolu kindlaks teha ei ole võimalik (dtl 188, 201, 286, 287, 288, 289, 290, 291, 371, 373, 374). Seega võib asuda seisukohale, et kostja võis viibida talle mittekuuluval kinnistul tahtmatult. Samas on kohus seisukohal, et see asjaolu ei ole piisavaks, et välistada kostja teo õigusvastasus. Käesolevas asjas ei ole kohtu kohustus tuvastada poolte õigusi seonduvalt kinnisasjade kasutamisega. Kostja ja hageja vahelised erimeelsused, mis on seotud naabrusõiguste ja kaasomanike õiguste teostamisega, on vaidlusesemeks teistes tsiviilasjades. Kostja on ka seisukohal, et hageja provotseeris kostjat nii verbaalselt kui ka žestidega teiste kõrvaliste isikute (tunnistajate) juuresolekul (fotod, dtl 286, 287, 288; video, dtl 379). Kostja on avaldanud, et hageja provotseeris kostjat, kui ütles „jookse treener vutt vutt“. See kostja väide on menetluses jäänud tõendamata. Hageja vande all antud ütlustega (dtl 408), mis haakuvad tunnistajate ütlustega (dtl 424, 429) on kindlaks tehtud, et hageja sellist lauset ei öelnud. Ka kostja ise vande all antud ütlustega tunnistas, et ei mäleta täpselt mida hageja ütles (dtl 418). Järgnevalt on kostja leidnud, et hageja provotseeris kostjat, kui ütles „sportlasena peaks Y teadma kui palju on 10 meetrit.“ Hageja seda ei vaidlusta, et sel viisil ta ennast väljendas ja/või kostjale ütles (dtl 407). Samas on avaldatud ka, et hageja ütles kostjale: „sa oled sportlane, 10 meetrit on kallasrada, sa tead ja oskad samme teha küll“. Kohtu hinnangul ei ole hageja öeldu ükskõik kummal viisil provotseeriv ja/või kostjat halvustav, millele oli kostjal põhjendatud vastata ebakohase väärtushinnanguga. Kostja on leidnud ka seda, et hageja provotseeris kostjat filmimisega (fotod, dtl 286, 287, 288; video, dtl 379; kostja ütlused, dtl 418). Hageja ei vaidlusta seda, et ta kostjat filmis, kuid selgitas, et: „Kui kostja tuli sealt enda kinnistult, seda teed kust ta tavapäraselt randa ei lähe. Astus meie laudisteele... Neid häirivaid tegevusi on olnud mitmeid ja tegelikult politsei palus, et kui selline sündmus on, siis tuleb mul selle kohta mingisuguseid tõendeid koguda, et on see siis pilt või videosalvestis või midagi. See oli ka põhjus siis, miks kohe kui ma teda märkasin seal laudisteel võtsin telefoni ja filmisin „(dtl 410). Ka fotodelt nähtub asjaolu, et hagejal on käes telefon ja ta osutab vasaku käega, hageja kõrval on asjas üle kuulatud tunnistajad F ja Q, kuid kohtu hinnangul ei näita eeltoodu seda, et hageja oleks käitunud provotseerivalt ja/või teinud midagi sellist, mis oleks olnud aluseks kostja teo õiguspärasusele. Ka videolt on kuulda üksnes see, et hageja ütleb kostjale, et kostja läheks mere äärde kaugemalt kui CCC kinnistu kaudu. Hageja hääletoon on rahulik, pigem on kostja hääletoon ärritunud. Hageja ütlustest tuleneb ja on kooskõlas eelolevate tõenditega, et hageja osutamine käega, oli selleks, et näidata kostjale millist teed kostja võib mere äärde minekuks kasutada (dtl 407). Seega hageja käitumine ei õigusta kostja tegu. Siinkohal märgib kohus, et õiguspärane ei ole see, kui isik kelle au teotatakse, vastab sellisele tegevusele omalt poolt tema au teotanud isiku au teotamisega. Seetõttu ei saa selle asjaoluga, et hageja teotas esmalt kostja au, põhjendada ka kostja teo õiguspäraseks lugemist VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi (vt Riigikohtu 16.11.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-8673, p 12-14). Asjaolu, et varasemalt olid kostja suhted hagejaga head, pooled käisid koos reisimas ning spordivõistlustel (fotod, dtl 292, 293, 294) ei anna õigustust kostja väljaütlemistele hageja kohta ning ei muuda tegu õiguspäraseks. Kohus ei loe kostja tegu ka vähetähtsaks ja seeläbi õiguspäraseks, vaatamata sellele, et kostja avaldas ebakohaseid väärtshinnanguid üksnes kitsale ringile isikutele. Eeltoodu alusel, asub kohus seisukohale, et tuvastamist ei ole leidnud asjaolud, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse. See, et kostja tema poolt avaldatut teistmoodi tajub või tõlgendab, ei muuda avaldatut õiguspäraseks. Kostja ei ole tõendanud, et hinnangu andmine oli põhjendatud või õiguspärane. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kohtu hinnangul oli kostja vähemalt hooletu VÕS § 1050 lg 2 järgi. Kohtu ette toodud andmetest ei nähtu asjaolud, mis välistaksid
kostja hooletuse. Kohtule ei ole esitatud andmed, mis välistaksid kostja süüd VÕS § 1052 alusel.
8.3.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle on tekitatud mainekahju kõrvaliste inimeste silmis, tema väärikus on alandatud ning kostja süü siinses asjas on suur. Hagejal on tema au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu, kuivõrd kostja alandas hagejat kui meest. Hageja leiab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleb arvesse võtta seda, et kostja näol on tegemist naabriga. Kostja alavääristab hagejat ning hageja on sunnitud kokku puutuma kostjaga väga tihedalt. Kostja tunneb „karistamatust“ ning jätkab hageja suunas laimavate väidete avaldamisega ka siiamaani. Sisuliselt puudub hagejal muu võimalus mõjutada kostja käitumist ehk lõpetada enda solvamist ja alavääristamist. Kostja majanduslik seis võimaldab hageja poolt mõistlikuks ja õiglaseks peetud kahjuhüvitise väljamõistmist. Samuti tuleb kostjat mõjutada rikkumistest edaspidi hoiduma läbi võimalikult kõrge kahju hüvitise väljamõistmise. Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu ning kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, taotleb hageja käesolevaga kostjalt mõistliku kahjuhüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja on enda seisukohti selgitanud ka kohtuistungil. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks 3000 eurot (kohtueelne nõudekiri, dtl 91-92; selgitused istungil, dtl 432-432). Kostja leiab, et hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue tuleb vähendada 0-ni kuna hageja eelnev käitumine oli selgelt provotseeriva loomuga. Kuna mittevaralise kahju korral ei ole VÕS § 139 kohaldatav, tuleb kohaldada VÕS § 134 lg 5. Kostja soovib rõhutada, arvestades kuidas 21.07.20 konflikt tekkis ning hageja enda käitumist, ei ole eluliselt usutav, et hagiavalduses märgitud väärtushinnangud oleksid hageja au ja väärikust riivanud vm viisil talle alandust tekitanud. Kostja soovib ka rõhutada, et varasemalt olid kostja suhted hagejaga head. Pooled käisid koos reisimas ning võistlustel ning aeg-ajalt pooled ikka aasisid teineteist. Kostja soovib märkida, et hageja oli eelnevalt suhtes ka kostja tütrega ning kostjal on alust arvata, et hageja põhjendamatu vaen kostja vastu võib mh olla tingitud hageja lahkuminekust kostja tütrest. Kostja on samuti enda seisukohti selgitanud kohtuistungil (dtl 433-435). Riigikohus on korduvalt märkinud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RKTKo 32-1-19-08, p 13). Senisest Eesti kohtupraktikast tuleneb, et mittevaralise kahjuna tuleb võtta arvesse kõiki kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (RKTKo 3-2-1-85-08, p 11). Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada kostja rikkumise intensiivsust ja mõju (RKTKo 3-2-1-412, p 14). Hüvitise määratlemisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ja selle astet, poolte majanduslikku olukorda ja kannatanu enda osa (RKTKo 3-2-1-152-09, p 16). Samuti on Riigikohus leidnud, et igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas alati tõrjuvat eesmärki ning väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole (RKTKo 3-2-1-18-13, p-d 21, 28 ja 29). Riigikohus on ka 13.01.2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09 märkinud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Riigikohus on sedastanud, et kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (vt Riigikohtu 9. märtsi 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-2032/63, p 13). Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus rahalise hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise
intensiivsust, kestust jms asjaolusid (vt nt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-80-13, p-d 19 ja 20). Kui hageja on taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel, siis sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 22 ja 23). Kolleegium ei nõustu ka kohtute seisukohaga, et kohtumenetlus ise ja kohtulahend on piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Kolleegium leiab, et kohtumenetluse pidamine, mille tulemusel hagi jäetakse rahuldamata, ei saa muuta olematuks ega heastada hagejale tekitatud mittevaralist kahju. Vastupidi - see, et kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ning on sellega põhjustanud kohtuvaidluse, kahjustab hagejat mittevaraliselt veelgi rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks hageja nõude vabatahtlikult täitnud. Kohtud on hagi rahuldamata jätmist ebaõigesti põhjendanud ka sellega, et kostja on hageja ees vabandanud ja et see oli piisav kompenseerimaks hagejale tema au ja väärikust riivava kommentaari avaldamise tagajärgi. Kolleegium selgitab, et vabandamine võib olla tähtis mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse määramisel (VÕS § 134 lg-d 2, 5 ja 6), seda eelkõige olukorras, kus kostja on siiralt tunnistanud oma eksimust ja teinud kõik mõistliku oma rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks (RKTKo 2-21-5449, p 15). Kohtu hinnagul kohalduvad eelolevad seisukohad ka käesolevas asjas. Seega, isiklike õiguste rikkumise, sh ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega au teotamise ja maine kahjustamise korral tuleb mittevaralise kahju olemasolu eeldada. Hageja ei pea ega saagi temal mittevaralise kahju tekkimist tõendada. Eelnevaga on tuvastatud, et kostja on hageja isikuõigusi rikkunud, so kostja avaldas hageja suhtes tema au teotavaid ja mainet kahjustavaid ebakohaseid väärtushinnanguid, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks mittevaraline kahju välja mõista. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Seega, mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Hageja on leidnud et arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja maine hävitamist pikema aja jooksul, on õiglaseks hüvitiseks vähemalt 3000 eurot. Samas on hageja esitanud nõude kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel. Kohus märgib siinkohal, et olukorras, kus hageja on palunud mõista välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel ja väljamõistetud hüvitis ei ole sümboolse suurusega, ei saa hageja kohtuotsuse vaidlustamisel nõuda hüvitise suurendamist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-16 p 15). Kohtu hinnangul on hageja indikatiivne hüvitis summas 3000 eurot kostja rikkumist arvestades ebaproportsionaalselt suur. Samas ei ole põhjendatud ka kostja seisukoht, et hüvitist tuleks vähendada 0-ni. Kohtu hinnangul, arvestades käesolevas asjas poolte poolt esitatud asjaolusid, mh kostja poolt avaldamise viisi, kõrvalseisjate vähesust, analoogsetes asjades väljakujunenud kohtupraktikat ja
kohtupraktika analüüsi aega, on mõistlik ja õiglane hüvitis 600 eurot. Kohtute praktikas on ühekordse isikuõiguste rikkumise korral mõistetud mittevaraline kahju välja vahemikus 100-2000 eurot. Kohus peab kahju suuruse määramisel oluliseks asjaoluks, et nimetatud ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ei saanud kohtu hinnangul tekitada hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi, kuigi kostja poolt avaldatud ebakohased väärtushinnangud tekitasid hagejale hageja poolt avaldatud hingelisi üleelamisi. Kohus märgib, et peab hageja poolt avaldatut usutavaks. Seega on mõistatav ja arusaadav hageja emotsionaalsed üleelamised, kui ebakohaste väärtushinnangutega tema au teotati. Riigikohus on lahendis 3-2-1-105-01 olnud seisukohal, et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Ka saab arvestada, et kostja on ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud kitsale ringile isikutele. Arvestada saab ka asjaoluga, et kostja oli vähemalt hooletu. Kohus hindab ka kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kostja on leidnud, et hageja nõue ei ole põhjendatud, seda nii kohtueelselt kui ka kohtumenetluses, hageja provotseeriv käitumine kostja teo õigustamiseks tuvastamist ei leidnud. Poolte varasemad head (sõprus)suhted ei ole samuti sellise tähtsusega, mille alusel kahjuhüvitist 0-ni vähendada. Kostja poolt väidetu, et hageja vaen kostja vastu võib olla tingitud lahkuminekust, ei oma kohtu hinnangul samuti tähtsust. Kohus ei ole käesolevas menetluse tuvastanud selliseid asjaolusid, mille alusel teha ettheiteid hagejale. Tuvastatult ei ole kostja hagejaga erimeelsust, mis puudutab käesoleva asja vaidlust, lahendanud, ei ole hageja ees vabandanud, on ka kohtuistungil veel avaldanud, et hagejal võib olla haiguslik isiksusehäire (dtl 432, 434). Kohus analüüsib ka kostja varalist seisundit. Selles osas saab kohus lähtuda kostja selgitustest, kuna muid tõendeid asjas esitatud ei ole. Kostja on kohtuistungil selgitanud, et ta on xxx xxx, annab tunde lastele, noortekoondisele. Ettevõtja ei ole. Sissetulek puudub, on sisuliselt töötu.. Suvila on ehitatud 20 aastat tagasi, seal elab. Tallinnas on ka korter. On lahutatud. Ülalpeetavaid ei ole (dtl 433-434). Kohtu hinnangul on vaatamata kostja selgitustele, kostjalt võimalik olemasolevate või säästetavate rahaliste vahendite arvelt hüvitis kohtu kaalutletud suuruses välja mõista. Etteruttavalt märgib kohus ka seda, et väljamõistetavale summale lisanduvad ka viivised täitmisega viivitamise korral. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et kostja peab hagejale maksma mittevaralise kahju hüvitise katteks 600 eurot.
8.4.Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud hetkest alates. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Kuivõrd hageja põhinõue on põhjendatud kohtu kaalutlusotsustuse tulemusena summas 600 eurot, siis tuleb kostjalt välja mõista ka viivis kahju hüvitiselt (600 eurolt) alates 08.11.2021 (hagi esitamisest) kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 600 eurot ja viivise kahju hüvitiselt (600 eurolt) alates 08.11.2021 (hagi esitamisest) kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi hageja on oma seisukohtades viidanud mittevaralise kahju hüvitise mõistlikule suurusele summas 3000 eurot, ei ole tegemist hagi osalisele rahuldamisele sarnase olukorraga. Hageja seisukohtades arvamuse avaldamine ei ole samane hageja poolt nõude esitamisega ning hageja isiklik arvamus mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas ei ole kohtule siduv. Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, paludes selle hüvitise suuruse määrata kohtu äranägemisel. Seega kohus mõistes kostjalt hageja kasuks välja kohtu äranägemisel mittevaralise kahju hüvitise 600 eurot, rahuldab hagi täielikult.
9.Kohus ei arvestanud asja lahendamisel poolte poolt loobutud ja kohtu poolt tagastatud tõendeid (vt kohtuistungi protokoll, dtl 243-244) ning tõendeid, millel ei ole asja lahendamisel tähtsust (dtl 380, 382-395, 397, 398-399, 400) ja tõendeid, mis on esitatud hilinenult, so koos repliigiga (dtl 507-510).
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulud TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
11.Hagihind käesolevas asjas on 3500 eurot (vt Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2022 otsus tsiviilasjas 2-20-17805, p 22). Seega tuli hagi esitamisel tasuda hagilt riigilõivu 300 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 325 eurot. Hagejal on võimalik taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist, kuivõrd ületavas osas ei mõisteta seda hiljem kostjalt välja.