X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.06.2023. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y 24.07.2023. a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson (e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 16.06.2023 otsus tühistada osaliselt, osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 150 eurot ületavas osas ja sellelt ületavalt osalt viivis. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.1.X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise väljamõistmiseks rahuldada.
3.2.Välja mõista Ylt X (Y) kasuks mittevaralise kahju hüvitis 150 eurot ja viivis kahju hüvitiselt 150 eurot alates 08.11.2021 (hagi esitamisest) kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
4.Poolte menetluskulud maakohtus jätta Y kanda.
1(8)
5.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta 2/3 ulatuses X kanda, ülejäänud ulatuses poolte endi kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.X esitas 08.11.2021 Y vastu hagi ja 10.03.2022 hagi täpsustuse mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise väljamõistmiseks seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on soovinud lähtuda hagi täpsustusest, mis on esitatud kohtusse 10.03.2022 (dtl 79). Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on hageja kostja kinnistuga (XXX) piirneva CCC kinnistu kasutusvaldust omava äriühingu seaduslik esindaja. Kostja ja hageja vahel on erimeelsusi, mis on seotud naabrusõiguste ja kaasomanike õiguste teostamisega. Vaatamata sellele, et naabrusõiguste ja kaasomanike õiguste teostamiseks ja sellest tulenevate (väidetavate) nõuete esitamiseks on kostjal seadusest tulenevad võimalused, terroriseerib kostja hagejat ja alandab hagejat mh kolmandate isikute juuresolekul. Selline kostja käitumine on hagejale äärmiselt solvav ning tekitab moraalset kahju. Kostja rikkus hageja isiklikke õigusi alljärgnevalt. Kostja avaldas 21. juulil 2020 F ja Q juuresolekul hageja kohta järgmised väited: (1) „Võta endal kõht sisse, pontšik, vaata milline kõht sul on ette kasvanud. Mis sul käed värisevad, räägi nagu mees mehega, oled nagu naisterahvas, käed värisevad ja filmid“, ja (2) „Katsu oma häälemurre korda saada“. Kostja avaldatud ning käesoleva hagi aluseks olevad tekstid kannavad endas negatiivset väärtusotsustust, mis on suunatud hageja alavääristamiseks ja solvamiseks. Sisuliselt soovis kostja hagejat naeruvääristada, justkui oleks hageja nõrk ja argpükslik. Hageja filmis toimunut, sest kostja järjepidevalt häirib hageja töö- ja pereelu. Teiseks avaldas kostja, et hagejal on häälemurdega probleemid ehk siit saab aru, justkui hagejal pole mehehäält. Antud väitega soovis kostja hagejat alandada ning väitis, et hagejal on probleem häälemurdega (ehk häälemurre oli vaja korda saada).. Toodust nähtub, et kostja alandas hagejat enda avaldatud ebakohaste väärtushinnangutega. Enamgi, kostja tegi seda kolmandate isikute juuresolekul. Hageja ei ole andnud põhjust kostja avaldatud hinnanguteks ning avaldatud hinnangud on hagejale solvavad. Kostja avaldatud väited on õigusvastased (au teotavad). Seega kuulub hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele. Kostja tegevus on antud olukorras õigusvastane igal juhul ning hageja põhjendab seda alljärgnevalt. Esimese alternatiivina on kostja tegevus õigusvastane, sest avaldas kostja teadvalt hageja kohta väärtushinnangud, mis on hagejale solvavad ja mille avaldamisel polnud muud eesmärki kui hageja alandamine. Teise alternatiivina võib avaldamine muutuda õigusvastaseks, kui avaldaja ei kõrvalda või lükka andmeid ümber mõistliku aja jooksul pärast tõeste andmete saamist, eelkõige pärast andmesubjekti vastava avalduse saamist. Kostja isegi ei vabandanud hageja ees ning eelistas hagejat ignoreerida.
2(8)
Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle on tekitatud mainekahju kõrvaliste inimeste silmis, tema väärikus on alandatud ning kostja süü siinses asjas on suur. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleb arvesse võtta ka seda, et kostja näol on tegemist naabriga. Kostja alavääristab hagejat ning hageja on sunnitud kokku puutuma kostjaga väga tihedalt. Kostja tunneb „karistamatust“ ning jätkab hageja suunas laimavate väidete avaldamisega ka siiamaani. Sisuliselt puudub hagejal muu võimalus mõjutada kostja käitumist ehk lõpetada enda solvamist ja alavääristamist. Ükskõik missuguse õigusvastase teo korral tuleb analüüsida kostja tahtlust. Praegusel juhul oli kostja tegevus kantud täielikult tahtlusest ehk kostja soovis kaasa tuua õigusvastase tagajärje (VÕS § 104 lg 5), sest kostja teadis, et tema esitatud hinnangud on ebakohased ja hageja väärikust alandavad. Kostja süü suuruse puhul tuleb arvestada, et kostja pole midagi ette võtnud pärast talle õigusvastasusest teatamist. Kostja pole vabandanud ega saa tänase hetkeni enda õigusvastasest käitumisest arugi. See näitabki, et kostja eesmärk on kavatsetult ja tahtlikult (VÕS § 104 lg 5 tähenduses) hagejale kahju tekitada. Kostja majanduslik seis võimaldab hageja poolt mõistlikuks ja õiglaseks peetud kahjuhüvitise väljamõistmist. Samuti tuleb kostjat mõjutada rikkumistest edaspidi hoiduma läbi võimalikult kõrge kahju hüvitise väljamõistmise. Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu ning kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, taotleb hageja käesolevaga kostjalt mõistliku kahjuhüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel vastavalt VÕS § 127 lg-le 6, TsMS § 233 lg 1 ning TsMS § 366. Hageja hinnangul peaks hüvitise suurus olema minimaalselt kooskõlas temale põhjustatud mittevaralise kahjuga. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud hetkest alates. See tähendab, et kostja on kohustatud tasuma hagejale kohtu poolt kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
2.Hageja on avaldanud, et asjakohatud on ükskõik missugused kostja viited provotseerimisele. Kogu kostja vastuväide tugineb sellele, justkui oleks hageja kostjat provotseerinud – see ei vasta tõele ning provotseerija oli hoopis kostja ise. Kostjal ei olnud õigust viibida CCC kinnistul ning hageja pööras sellele kostja tähelepanu. Kuigi need asjaolud on praegusel juhul asjassepuutumatud, sest pooled ei vaidle antud menetluse raames CCC kinnistu kasutamise üle, siis põhjendab hageja ühtlasi ka seda, miks hageja on palunud kostjal CCC kinnistult lahkuda. Hageja on CCC kinnistu kasutusvaldaja - W OÜ - seaduslik esindaja. Kostjale kuulub XXX kinnistu (registriosa nr XXXXXX; katastritunnus XXXXXX). CCC kinnistu piirneb ühest küljest merega (AÕS 133 lg 1), mis tähendab, et CCC kinnistu merepoolsel küljel kulgeb kallasrada, mida igaühel on õigus kasutada. Kallasrada kasutab teiste hulgas ka kostja. Siinkohal on oluline see, et seadus võimaldab küll kasutada kallasrada ja kaldaomanik peab tagama juurdepääsu, kuid antud seaduse sätet ei tohi pahatahtlikult tõlgendada ning viibida kallasraja asemel võõral kinnistul niisama – täpselt nii juhtus praegusel juhul. Kostja seda antud juhul vähimalgi määral ei arvestanud ega järginud, kuigi hageja on ka varasemalt korduvalt kostjale ja tema lepingulisele esindajale nimetatud asjaolusid selgitanud. Kostja tuli CCC kinnistu laudisteele (hageja ning F ja Q selja taga). Tõenäoliselt märkas kostja, et hageja ja F ja Q arutavad seal midagi ja spontaanselt tuli rätikut ei olnud näiteks kaasas, tavapärased riided seljas ja tossud jalas. Enamgi, tavaliselt liigub kostja enda maja eest otse mere poole, aga nüüd liikus külgepidi CCC kinnistule ja alustas CCC kinnistu laudisteel jalutamist. Kui hageja märkas kostjat, siis palus hageja kostjal CCC kinnistult lahkuda. Selle peale astus kostja laudisteelt ära ja liikus mööda CCC/XXX kinnistu piiri KKK kinnistule ja siis astus sisse CCC kinnistule (merepoolse laudistee juurde). Hageja selgitas veelkord, et kostja võib liikuda mööda kallasrada ja otse mere äärde ning sealt kallasrajale ning antud palve on täiesti asjakohane – hageja ei takistanud kostjal kasutada kallasrada, vaid palus privaatsust ning põhjendas, mis viisil võiks kostja liikuda kallasrajale. 3(8)
Vaatamata sellele tuli kostja seisma hageja ning F ja Q ette (seisid laudisteel) ning hakkas avaldama siinse hagi aluseks olevaid solvanguid. Rõhutamist väärib seegi, et lõpuks läks kostja ujuma ja ujus alla minuti aja (mis tõendab seda, et „ujumine“ oli vaid otsitud põhjus selleks, et viibida CCC kinnistul ja häirida hagejat). Siis kui kostja naasis, jätkas ta solvangute avaldamisega. Kostja läks teadlikult uuesti laudisteele ja selle peale hõikas hageja kostjale uuesti, et kostja lahkuks CCC kinnistult. Kostja vastas selle peale „Katsu oma häälemurre korda saada. Selge on see, et kostja eesmärk oli vaid hageja solvamine ja halvustamine ning kostja mõistis, et ta teeb seda kolmandate isikute juuresolekul. Eraldi rõhutab hageja, et kostja väidete näol on tegemist au teotavate väidetega, mida kostja avaldas kolmandate isikute juuresolekul. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega selles, et justkui ei viibinud kostja CCC kinnistul ning justkui hageja oli see kes tekitas konflikti. Näitlikkuse huvides esitab hageja kostja liikumistrajektoori päeval, mil hagi aluseks olevad asjaolud aset leidsid. Selguse huvides esitab hageja ka kostja nn tavapärast liikumistrajektoori, st viisi kuidas kostja tavapäraselt XXX kinnistult rannaalale liikunud (see on ühtlasi ka mõistlik viis rannaala poole liikumiseks, sest sel juhul on kostjal otse tee rannaalale ning see ei läbi CCC kinnistut). Kostja vastuväited
3.Kostja ei võta hagi õigeks, vaidleb hagile täies ulatuses vastu ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja on jätnud teadlikult välja olulised elulised asjaolud. Kostja soovib rõhutada, et hagiavalduse lisaks 2 olevate dokumentide allkirjastajateks on hageja kolleegid, mida kaudselt kinnitavad ka nende kirjalikud selgitused. F on kirjeldanud, et “Viibisin koos X (X’e) ja Q (Q’iga) 21. juuli lõuna paiku CCC kinnistul merepoolsel laudisteel kui Y (Y) tuli kiirel sammul meie poole, tulles CCC kinnistule ja seal asuvale laudisteele”. Tegelikkuses soovis kostja tol päeval CCC kinnistu lähistelt minna ujuma. Läheduses viibisid hageja, Q ja F. Kui kostja oli piisavalt lähedal, lausus hageja kostjale: “jookse treener! Vut, vut!”, mille peale kostja lausus: “pontšik, võta kõht sisse”. Seega on hageja ise oma provotseeriva käitumisega tekitanud konfliktid ning kostja eesmärgiks ei olnud tekitada kahju hagejale. Hageja hinnangul on tal kostja vastu mittevaraline kahjuhüvitamise nõue kuna kostja on tema isiklikke õigusi rikkunud ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega. Juhul kui kohus on tuvastanud hagiesemeks olevate väärtushinnangute avaldamise kostja poolt, ei ole need kostja hinnangul olnud õigusvastased. 21.07.2020 kirjeldatud sündumused on provokatiivse loomuga. Vastupidiselt, on hageja kostjat, kui tema soovis ujuma minna, õigusvastaselt provotseerinud lausudes: “jookse treener, vut, vut!.” Kui hageja tahab tugineda kostja tahtlikule õigusvastasele teole, peab ta tahtluse olemasolu eraldi tõendama. Hageja ei ole seda teinud. Kostja on samuti seisukohal, arvestades hageja enda provokatiivset käitumist, tuleb mittevaraline kahjuhüvitise nõue vähendada 0-ni. Kuna mittevaralise kahju korral ei ole VÕS § 139 kohaldatav, tuleb kohaldada VÕS § 134 lg 5. Nagu kostja varasemalt märkis, on Q ja F hageja poolt mõjutatavad töölised. Hinnates ka kinnituskirjade detailset sisu ja vormi ja asjaolu, et kinnituskirjad koostati ligi 1,5. aasta taguste sündmuste osas, kahtlustab kostja, et need on koostatud hageja enda poolt. Kokkuvõtvalt, soovib kostja rõhutada, arvestades kuidas 21.07.20 konflikt tekkis ning hageja enda käitumist, ei ole eluliselt usutav, et hagiavalduses märgitud väärtushinnangud oleksid hageja au ja väärikust riivanud vm viisil talle alandust tekitanud. Kostja soovib ka rõhutada, et varasemalt olid kostja suhted hagejaga head. Pooled käisid koos reisimas ning võistlustel ning aeg-ajalt pooled ikka aasisid teineteist. Kostja soovib märkida, et hageja oli eelnevalt suhtes 4(8)
ka kostja tütrega ning kostjal on alust arvata, et hageja põhjendamatu vaen kostja vastu võib mh olla tingitud hageja lahkuminekust kostja tütrest.
4.Kostja leiab täiendavalt, et kostja ei viibinud CCC kinnistul. Seega tekitas hageja alusetult kostjaga konflikti heites viimasele ette, et ta viibib võõral kinnistul, samaaegselt teda alandvalt filmides ja kohatuid märkusi tehes. Hageja endapoolne provokatiivne käitumine tekitas poolte vahel konfliktse sõneluse. Kostja soovib veelkord rõhutada, et varasemalt olid kostja suhted hagejaga head. Pooled käisid koos reisimas ning spordivõistlustel. Esimese astme kohtu otsus 5.Maakohus rahuldas hagi, mõistis Ylt X (X) kasuks mittevaralise kahju hüvitis 600 (kuussada) eurot ja viivis kahju hüvitiselt (600 eurolt) alates 08.11.2021 (hagi esitamisest) kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis kostja kanda. 6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kostja ei vaidlusta hagi aluseks olevat asjaolu, so seda, et kostja ütles ehk avaldas 21. juulil 2020 F ja Q juuresolekul hagejale: „Võta endal kõht sisse, pontšik, vaata milline kõht sul on ette kasvanud. Mis sul käed värisevad, räägi nagu mees mehega, oled nagu naisterahvas, käed värisevad ja filmid“, ja (2) „Katsu oma häälemurre korda saada.“ Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kogumis on tegemist väärtushinnangutega ja avaldatu käis hageja kohta. Vaidlus on selles, kas tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega, kas kostja avaldatu on õigusvastane ja kas kostja on kahju tekitamises süüdi ning seeläbi kas mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja millises ulatuses. 7.Kohus asub kõiki tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et kostja avaldatud väärtushinnangud hageja kohta on ebakohased. Kohtu hinnangul on kostja poolt avaldatu hagejat halvustav, väljendusviis ehk sõnakasutus on hagejat kui meest alandav ja hageja au teotav ning mainet kahjustav. Tõenditest nähtub, et kõrvalseisjad on nimetanud kostja avaldatut hageja mõnitamiseks ja halvustamiseks, millele mõistlikku seletust ei ole (Q seletus, dtl 72-74), mida on Q kinnitanud ka tunnistajana ülekuulamisel (dtl 423-424) ning F seletus (dtl 93-94), mida F on samuti kinnitanud tunnistajana ülekuulamisel (dtl 428). Tunnistajate ütlustega haakuvad ka hageja vande all antud ütlused (dtl 408-409, 415), kuid mitte kostja vande all antud ütlused (dtl 417). Kohtu hinnangul on kostja andnud ütlusi ajendatuna vastutusest vabaneda, mistõttu tuleb usaldusväärseteks lugeda hageja vande all antud ütlused, mis haakuvad asjas esitatud kirjalike tõenditega ja tunnistajate ütlustega. Kohus ei pea Q ja F seletusi ja ütlusi ebausaldusväärseteks ning ei tuvastanud tunnistajate vaenulikkust kostja vastu ja soosivat meelestatust hageja suhtes. Kohtu hinnangul ei sisalda tunnistajate ütlused selliseid vasturääkivusi, mille alusel lugeda need ebausaldusväärseteks. Seega on eeltooduga kohtu hinnangul tuvastatud ka, et keskmiselt mõistliku isiku seisukohast on kostja poolt avaldatul halvustav ja alandav tähendus. Seega on kostja poolt avaldatu eelduslikult õigusvastane. 7.Kostja on seisukohal, et tema poolt avaldatu oli ajendatud hageja enda provotseerivast käitumisest, mis välistab teo õigusvastasuse. Kohus kostjaga ei nõustu, kostja väited ei ole tõendatud. Kohus ei loe kostja tegu ka vähetähtsaks ja seeläbi õiguspäraseks, vaatamata sellele, et kostja avaldas ebakohaseid väärtushinnanguid üksnes kitsale ringile isikutele. 8.Eeltoodu alusel, asub kohus seisukohale, et tuvastamist ei ole leidnud asjaolud, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse. See, et kostja tema poolt avaldatut teistmoodi tajub või tõlgendab, ei muuda avaldatut õiguspäraseks. Kostja ei ole tõendanud, et hinnangu andmine oli põhjendatud või õiguspärane. 9.Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kohtu hinnangul oli kostja vähemalt hooletu VÕS § 1050 lg 2 järgi. Kohtu ette toodud andmetest ei nähtu asjaolud, mis välistaksid 5(8)
kostja hooletuse. Kohtule ei ole esitatud andmed, mis välistaksid kostja süüd VÕS § 1052 alusel. 10.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul on hageja indikatiivne hüvitis summas 3000 eurot kostja rikkumist arvestades ebaproportsionaalselt suur. Samas ei ole põhjendatud ka kostja seisukoht, et hüvitist tuleks vähendada 0-ni. 11.Kohtu hinnangul, arvestades käesolevas asjas poolte poolt esitatud asjaolusid, mh kostja poolt avaldamise viisi, kõrvalseisjate vähesust, analoogsetes asjades väljakujunenud kohtupraktikat ja kohtupraktika analüüsi aega, on mõistlik ja õiglane hüvitis 600 eurot. Kohtute praktikas on ühekordse isikuõiguste rikkumise korral mõistetud mittevaraline kahju välja vahemikus 100-2000 eurot. Kostja apellatsioonkaebus 12.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse, milles rahuldati ja menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu järeldus ebaõige, et hageja eelnev õigusvastane tegevus (sh ka sõnelusele eelnev hageja poolne kostja filmimine, mis iseenesest on õigusvastane kuna kostja ei andnud selleks nõusolekut) ei olnud provokatiivne. Arvestades kuidas 21.07.20 konflikt tekkis ning hageja enda poolset käitumist selles, ei ole eluliselt usutav, et hagiavalduses märgitud väärtushinnangud oleksid hageja au ja väärikust riivanud vm viisil talle alandust tekitanud. Kostja hinnangul ei olnud ka rikkumine raske. Kuna hageja provotseeris kostjat, pidi ta möönma ka võimalikku kostja negatiivset reaktsiooni sellele. Sellest tulenevalt, ka hageja “hingelise valu ja erutusseisundi” võib kahtluse alla ning kostja ei pea usutavaks hageja poolt kirjeldatut mida ta väidetavalt tundis. Kostja hinnangul on tema vastu esitatud pahatahtlik nõue. Arvestades ka varasemaid hageja poolt esitatud analoogseid mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid ja nende aluseks olevaid asjaolusid (nt ts.asi 2-2012134) siis kostja hinnangul ei ole nõude sisuks hüvitise nõue, mis kompenseeriks "hingevalu", vaid nõudega, mida on rakendatud kui potentsiaalset hõlptulu teenimise vahendit. Hageja on esitanud kostja vastu veel hulgaliselt teisi kiuslike ja küsitava perspektiiviga hagisid mistõttu kostja on seisukohal, et hageja eesmärgiks on kostjat sundida lahkuma ZZZ külast. Kostja soovib täiendavalt rõhutada, et seesugune süstemaatiline hagidega ründamine viitab kostja hinnangul isiksusehäirele milles on tuntavad nartsissistlikud jooned. Seda kinnitab kostja hinnangul hageja kriminaalne minevik ja hulk temaga seotud kiuslike hagisid erinevate isikute ja organisatsioonide vastu Vastus apellatsioonkaebusele 13.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 150 eurot ületavas osas, sellelt ületavalt osalt viivis. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vastuseks kaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist.
15.Asja materjalidest nähtub: -Hageja on kostja kinnistuga (XXX) piirneva CCC kinnistu kasutusvaldust omava äriühingu seaduslik esindaja. -Kostja ja hageja vahel on olnud erimeelsusi, mis on seotud mh naabrusõiguste ja kaasomanike õiguste teostamisega. Nende erimeelsuste lahendamiseks on toimunud kohtumenetlused. Hoolimata sellest erimeelsused ja kohtumenetlused jätkuvad.
6(8)
-Hageja koos F ja Qga viibisid 21.juulil 2020 CCC kinnistul, et arutada seal teostatavaid töid. -Hageja filmis kostja juurdetulekut hageja, F ja Q poole. Hageja ütles kostjale ja andis käega ka märku, et kostja läheks mere äärde kaugemalt kui CCC kinnistu kaudu. -Kostja hakkas olukorda fotografeerima. -Kostja avaldas 21. juulil 2020 F ja Q juuresolekul hageja kohta järgmise: (1) „Võta endal kõht sisse, pontšik, vaata milline kõht sul on ette kasvanud. Mis sul käed värisevad, räägi nagu mees mehega, oled nagu naisterahvas, käed värisevad ja filmid“. -Kostja avaldas selle, minnes XXX ja CCC kinnistutega piirnevasse veekogusse ujuma. -Tulles ujumast avaldas kostja hagejale (2) „Katsu oma häälemurre korda saada“ peale seda kui hageja ütles, et kostja ei tuleks CCC kinnistule.
16.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja poolt avaldatu on õigusvastane ja kas ning, kui siis millises ulatuses peab kostja hagejale mittevaralise kahju hüvitama.
17.Apellatsioonimenetluses puudub vaidlus selles, et kostja poolt avaldatud on väärtushinnangud ning need väärtushinnangud on hagejat halvustavad. Apellandi hinnangul ei saa avaldatut pidada õigusvastaseks, kuivõrd hageja ise põhjustas oma provokatsioonidega õigusvastase teo. Kostja väidete järgi seisnes hageja provotseerimine asja materjalidest nähtuvalt selles, et nii verbaalselt kui ka käega žestikuleerides keelas hageja kostjal teiste kõrvaliste isikute (tunnistajate) juuresolekul hageja ja tunnistajate poole liikuda ning filmis kostja liikumist. Maakohus, analüüsides asjas esitatud tõendeid leidis, et hageja poolne provotseerimine ei ole tõendamist leidnud. 18.Analüüsides sündmuste kulgu ning poolte suhteid, leiab ringkonnakohus nõustudes maakohtu järeldusega, et hagejapoolne provotseerimine, mis õigustaks mingil määral kostja avaldatut, ei ole tõendamist leidnud. Sündmuste jada, mis päädis kostja avaldatuga algas selliselt, et hageja koos kahe töömehe F ja Qga viibisid 21.juulil 2020 CCC kinnistul, et arutada seal teostatavaid töid. Hageja on kostja kinnistuga (XXX) piirneva CCC kinnistu kasutusvaldust omava äriühingu seaduslik esindaja. Hageja ja kostja on pikaaegsed tuttavad, eeltoodu alusel võib neid pidada ka naabriteks. Hageja ja kostja vahel on tõsised erimeelsused, sh seonduvalt naabrusõiguse teostamisega, need erimeelsused jätkuvad. Erimeelsuste lahendamiseks on toimunud ja toimuvad jätkuvalt kohtumenetlused. Kostja on ise vande all avaldanud, et poolte vahel on kümneid vaidlusi (II kd, tlk 41). Kostja on avaldanud, et ta soovis 21.07.2020 liikudes hageja poole ujuma minna, samas on ta avaldanud ka seda, et ujuma minekut ajendas seda see, et ta soovis hagejale teatada, et laudistee, mis on mere äärde minekuks ehitatud paikneb vales kohas, st kostja kinnistul, lisaks soovis kostja seletada midagi paiknenud tiigi kohta (II kd, tlk 39 pöördel). Hageja on kostja enda kinnituse järgi varasemalt avaldanud, et ei soovi temaga suhelda (II kd, tlk 42). Samas on kostja avaldanud, et ta on ka ise hagejale öelnud, et ei soovi temaga suhelda. Kui kostja liikus 21.07.2020 hageja poole hakkas hageja kostjat filmima, hageja keelas nii verbaalselt kui ka käega žestikuleerides kostja lähenemise. Seejärel avaldas kostja hagejale halvustavad väärushinnangud. 19.Nagu eeltoodust nähtub soovis kostja hagejale teatada naabrusõiguste rikkumisest hageja poolt ning sellest saigi alguse hilisem poolte vaidluse tekitanud suhtlus. Ringkonnakohus osutab, et kuna kostja teadis poolte pingelistest suhetest, sellest, et hageja ei soovi temaga suhelda, ei saanud kostja pidada provokatsiooniks hageja poolt sisuliselt väljendatut, et ei soovi temaga kokku saada. Maakohus asus õigesti seisukohale, et asja lahendamist ei mõjuta
7(8)
see, kas kostja oli CCC kinnistul, kui hageja keelas kostjal lähenemise. Halvustavate ja solvavate väärtushinnangute avaldamist ei õigusta ka nende avaldamine avaldaja enda kinnistult. 20.Maakohus asus seisukohale, et mõistlik ja õiglane mittevaralise kahju hüvitis on 600 eurot. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Õige on maakohtu osutatu selles, et kohtupraktikas on ühekordse isikuõiguste rikkumise korral mõistetud mittevaraline kahju välja vahemikus 100-2000 eurot. Kuigi mittevaralise kahju hüvitise suuruse arvestamine on kohtu diskretsiooniotsus, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on maakohus diskretsioonipiire ületanud. Arvestades seda, et kostja avaldatut saab pidada õigustamata solvamiseks, mille eesmärgiks oli hagejat alavääristada ja naeruvääristada on mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine põhjendatud, kuid hüvitise mõistlikuks suuruseks tuleb pidada ringkonnakohtu arvates 150 eurot. Sellise suurusega hüvitise väljamõistmisel arvestab ringkonnakohus sellega, et kostja avaldatu ei ole mõistliku isiku jaoks suure kaaluga ega niivõrd intensiivselt isiku au riivav, millega kaasneks hagejale mainekahju või millega võiks kaasneda meelerahu pikaajaline kaotus. Arvestada tuleb ka asjaolu, et avaldatu väljendati piiratud isikute ringile, st pealtkuulajaid olid 2 kõrvalseisjat.
21.Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et hüvitise suurust ei ole võimalik vähendada, kuna kostja soovis apellatsioonkaebuses vaid hüvitise vähendamist nullini. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitades taotluse hüvitise vähendamiseks nullini, taotles kostja hüvitise suuruse korrigeerimist. Hageja taotles ka hüvitiselt viivise väljamõistmist, mille maakohus põhjendatult rahuldas, eeltoodu alusel tuleb muuta vaid hüvitise summat, millelt viivist arvestatakse.
22.Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega, osas, milles need jäävad muutmata ja TsMS § 654 lg- st 6 tulenevalt neid ei korda. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu põhjenduste muutmiseks va osas, mis puudutab hüvitise suurust. Asjaolu, et kostja maakohtu seisukohtadega ei nõustu ei anna alust otsuse täiendavaks muutmiseks. Menetluskulude jaotus
23.Kuna hagi lõpptulemusena rahuldatakse, sest hageja nõudeks oli mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine kohtu õiglasel äranägemisel ja kahju hüvitiselt välja mõista viivis, siis jäävad maakohtus kantud poolte menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, apellatsioonkaebuse rahuldatud ja rahuldamata ulatust, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jaotada selliselt, et 2/3 kostja menetluskuludest jäävad hageja kanda ja ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.