lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2528/2

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 30.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2528/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
790
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 30. november 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2528

Haldusasi

X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 31.10.2022 otsuse tühistamise nõudes.

Menetlusosalised

Kaebaja: X Esindaja: Robert Sarv

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

SELGITUSED

Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale. Määruse vaidlustamiseks võib kaebaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kätte saamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, § 203-204).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1.X esitas 29.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Eesti Advokatuuri aukohtu 31.10.2022 otsuse, millega aukohus otsustas mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat Stig Hendriksoni tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Vaidlustatud otsuse tegemise ajendas kaebaja poolt aukohtule esitatud taotlus vandeadvokaat S. Hendriksoni distsiplinaarkorras karistamiseks seoses viimase tegevusega oma kliendi (kaebaja vastaspoole) esindamisel tsiviilasja 2-21-17513 menetluses.
2.Leian, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi „HkMS“) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Advokatuuriseaduse (edaspidi „AdvS“) § 18 lõikes 1 on küll sätestatud, et huvitatud isikul on aukohtu otsuse peale õigus esitada kaebus halduskohtule, ent seda sätet ei saa kohaldada eraldiseisvalt kaebeõigust reguleerivatest HkMS-i sätetest. Eelkõige HkMS § 44 lõikest 1 tuleneb, et isik saab halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. See tähendab, et isikul on haldusorgani otsust või tegevust õigus

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

halduskohtus vaidlustada juhul kui kõnealune tegevus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Vaidlustatud otsus kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku. Kohtpraktikas on asutud seisukohale, et advokatuuri aukohtumenetluse eesmärk ei ole taotluse esitanud isiku subjektiivsete õiguste kaitse, vaid tegemist on advokatuuri organisatsiooni-sisese kontrolliga oma liikmete tegevuse üle. (vt. Tallinna Ringkonnakohtu määrus kohtuasjas 3-14-51432, Tallinna Halduskohtu määrus kohtuasjas 3-20-720). See tähendab, et aukohtumenetluse algatamiseks taotluse esitanud isik saaks aukohtumenetluse algatamata jätmise otsuse halduskohtus vaidlustada vaid siis kui tema õigusi rikub see otsus ise, mitte otsuses käsitletud advokaadi tegevus. Haldusasjas 3-20-2226 tehtud kohtumääruses on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud, et halduskohus ei kontrolli huvitatud isiku taotluse alusel algatatud aukohtumenetluses tehtud otsuse vaidlustamisel aukohtu otsuses huvitatud isiku esitatud väidete kohta võetud seisukohtade ning väidete ja õigusnormide tõlgenduste õigsust. Samas on ringkonnakohus varasemale kohtupraktikale viidates selgitanud, et isikul, kes on avaldusega aukohtu poole pöördunud, on õigus vaidlustada aukohtu otsust, kui viimane on menetluse läbiviimisel rikkunud menetlusnorme, kusjuures menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda nt selles, kui aukohus on jätnud menetluse algatamata, ilma et ta oleks üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid või jätnud huvitatud isiku asjakohased väiteid põhjendamatult käsitlemata. Ringkonnakohus märkis samas, et kui isik on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse esitada AdvS § 16 lõikes 1 sätestatud taotlus ja aukohus on selle läbi vaadanud pädevus-, menetlus- ja vormireegleid järgides, on huvitatud isik oma õiguse realiseerinud.

3.Käesoleval juhul on aukohus kaebaja taotluse läbi vaadanud ja selles sisaldunud väiteid käsitlenud pädevus-, menetlus- ja vormireegleid rikkumata. Asjaolu, et kaebaja ei ole nõus aukohtu järeldustega või peab aukohtu põhjendusi ebapiisavaks, ei anna talle kaebeõigust aukohtu otsuse vaidlustamiseks. Aukohtul lasuv kohustus isiku poolt esitatud taotluses sisalduvaid väiteid käsitleda ei tähenda seejuures seda, et aukohus peab tingimata eraldi põhjendama iga konkreetse taotluses esitatud argumendiga mitte nõustumist või kajastama otsuses üksikasjalikult igale tõendile antud hinnangut. Kaebeõigust andva menetlusõiguste rikkumisega on tegemist siis, kui aukohus on mõne avalduses sisaldavate etteheidete esemeks oleva advokaadi teo (või tegevusetuse) sootuks käsitlemata jätnud. Teisisõnu ei saa aukohtule taotluse esitanud isik halduskohtus vaidlustada aukohtu poolt taotluses sisalduvate etteheidete kohta võetud seisukohtade õigsust, vaid seda, kui aukohus on seisukoha võtmata jätnud ehk pole mingisuguse taotluses käsitletud teo osas võtnud arusaadavalt seisukohta, kas selles esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Vaidlustatud aukohtu otsusest nähtuvalt on aukohus käsitlenud kõiki taotluses esile toodud vandeadvokaat S. Hendriksoni tegevusi ehk tema väidetavat pahauskset tegutsemist ja menetluse venitamist oma kliendi esindamisel tsiviilasjas 2-21-17513. Aukohus on talle esitatud materjalide pinnalt võtnud seisukoha, et advokaadi tegevuses (tarbetute vastuväidete esitamine hagile, kohtualluvust puudutava vastuväite esitamine, oma kliendi elukoha kohta kohtule eksitava andmine) ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Kaebaja näib olevat seisukohal, et aukohus võib menetluse algatamata jätta üksnes siis, kui distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumine on selge ilma igasuguse mõistliku kahtluseta. See seisukoht ei ole õige. AdVS § 16 lg 1 annab aukohtule menetluse algatamise otsustamisel ulatusliku kaalutlusõiguse, mille teostamisel tuleb sisuliselt hinnata seda, kas esitatud asjaoludel on distsiplinaarsüüteo tuvastamise aukohtumenetluse

raames tõenäoline. Kui aukohus leiab, et see nii ei ole, võib ta asuda seisukohale, et menetlust ei algatata ja advokaadi tegevust täpsemalt uurima ei asuta. Kohtpraktikas on asutud seisukohale, et advokatuuri aukohtumenetluse eesmärk ei ole taotluse esitanud isiku subjektiivsete õiguste kaitse, vaid tegemist on advokatuuri organisatsiooni-sisese kontrolliga oma liikmete tegevuse üle. (vt. Tallinna Ringkonnakohtu määrus kohtuasjas 3-14-51432, Tallinna Halduskohtu määrus kohtuasjas 3-20-720). Antud juhul on aukohus eeltoodud kaalutlusõigust teostades leidnud, et vandeadvokaat S. Hendriksoni tegevuses, mida kaebaja aukohtule esitatud taotluses kajastas, distsiplinaarsüüteo tunnuseid ei ilmne. Seega on kaebajad neile AdvS § 16 lõikest 1 tuleneva õiguse realiseerinud ja advokatuur on sellele õigusele vastava kohustuse täitnud. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium