Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 30. november 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2528
Haldusasi
X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 31.10.2022 otsuse tühistamise nõudes.
Menetlusosalised
Kaebaja: X Esindaja: Robert Sarv
Tagastada X kaebus.
Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale. Määruse vaidlustamiseks võib kaebaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kätte saamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, § 203-204).
halduskohtus vaidlustada juhul kui kõnealune tegevus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Vaidlustatud otsus kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku. Kohtpraktikas on asutud seisukohale, et advokatuuri aukohtumenetluse eesmärk ei ole taotluse esitanud isiku subjektiivsete õiguste kaitse, vaid tegemist on advokatuuri organisatsiooni-sisese kontrolliga oma liikmete tegevuse üle. (vt. Tallinna Ringkonnakohtu määrus kohtuasjas 3-14-51432, Tallinna Halduskohtu määrus kohtuasjas 3-20-720). See tähendab, et aukohtumenetluse algatamiseks taotluse esitanud isik saaks aukohtumenetluse algatamata jätmise otsuse halduskohtus vaidlustada vaid siis kui tema õigusi rikub see otsus ise, mitte otsuses käsitletud advokaadi tegevus. Haldusasjas 3-20-2226 tehtud kohtumääruses on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud, et halduskohus ei kontrolli huvitatud isiku taotluse alusel algatatud aukohtumenetluses tehtud otsuse vaidlustamisel aukohtu otsuses huvitatud isiku esitatud väidete kohta võetud seisukohtade ning väidete ja õigusnormide tõlgenduste õigsust. Samas on ringkonnakohus varasemale kohtupraktikale viidates selgitanud, et isikul, kes on avaldusega aukohtu poole pöördunud, on õigus vaidlustada aukohtu otsust, kui viimane on menetluse läbiviimisel rikkunud menetlusnorme, kusjuures menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda nt selles, kui aukohus on jätnud menetluse algatamata, ilma et ta oleks üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid või jätnud huvitatud isiku asjakohased väiteid põhjendamatult käsitlemata. Ringkonnakohus märkis samas, et kui isik on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse esitada AdvS § 16 lõikes 1 sätestatud taotlus ja aukohus on selle läbi vaadanud pädevus-, menetlus- ja vormireegleid järgides, on huvitatud isik oma õiguse realiseerinud.
raames tõenäoline. Kui aukohus leiab, et see nii ei ole, võib ta asuda seisukohale, et menetlust ei algatata ja advokaadi tegevust täpsemalt uurima ei asuta. Kohtpraktikas on asutud seisukohale, et advokatuuri aukohtumenetluse eesmärk ei ole taotluse esitanud isiku subjektiivsete õiguste kaitse, vaid tegemist on advokatuuri organisatsiooni-sisese kontrolliga oma liikmete tegevuse üle. (vt. Tallinna Ringkonnakohtu määrus kohtuasjas 3-14-51432, Tallinna Halduskohtu määrus kohtuasjas 3-20-720). Antud juhul on aukohus eeltoodud kaalutlusõigust teostades leidnud, et vandeadvokaat S. Hendriksoni tegevuses, mida kaebaja aukohtule esitatud taotluses kajastas, distsiplinaarsüüteo tunnuseid ei ilmne. Seega on kaebajad neile AdvS § 16 lõikest 1 tuleneva õiguse realiseerinud ja advokatuur on sellele õigusele vastava kohustuse täitnud. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.