Muud

avaldaja, et lapse sünni puhul sai soetatud kinnisvara, mis vajas remonti. Remondikulud tulid oodatust kõrgemad seoses varjatud vigadega ja ehistusmaterjali jms kallinemisega. Usaldusisik esitas 13.03.2023 võlgniku vara- ja võlanimekirja ning hinnangu makseraskuste ületamise väljavaadete kohta. Usaldusisik oli seisukohal, et arvestades võlgniku sissetulekut ning kohustuste mahtu, seejuures hinnates igakuiste laenumaksete suurust, on võlgade eduka ümberkujundamise väljavaade väga väike. Aruande kohaselt on võlgnikul üheksast laenulepingust tulenevaid kohustusi summas 146 532,40 eurot, mille teenindamiseks tasub võlgnik igakuiselt 1228,00 eurot, samal ajal on võlgnikul neto töötasu summas 1 562,64 eurot. Võlgnik ei ole olnud nõus tagatisvara müügiga, ega ka pankrotimenetlusega, mistõttu on usaldusisik seisukohal, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta rahuldamata. 28.03.2023 palus kohus esitada võlgnikul seisukoha usaldusisiku aruandele (sh menetluse liigile). Võlgnik tegi ettepaneku võlgade ümberkujundamiseks järgnevalt: vähendada hüpoteekideta laenude intresse 8 protsendini ja pikendada laenuperioodi 120 kuule siis jääks igakuiselt üle 320€, mis kataks ära kommunaalkulud ja võimaldaks vähehaaval panna kõrvale raha kriitilisteks väljaminekuteks. 19.04.2023 esitas usaldusisik võlausaldajate seisukoha võlgniku ettepaneku osas. Võlgniku ettepanekule on esitanud vastuväite võlausaldajad AS B ja Xxxx, kelle nõuded kokku on summas 20 621,40 eurot ning võlgniku poolt esitatud ettepaneku poolt olid võlausaldajad AS L ja H AS, kelle nõuded kokku on summas 23 354,30 eurot. Eeltoodust nähtub, et võimaliku võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pooled pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud veidi enam kui pool pandiga tagatud nõuetest. Eeltoodud asjaolude valguses teeb usaldusisik ettepaneku võlgniku maksejõuetusavaldus rahuldada ning alustada võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlusega. Kooskõlas FiMS § 19 lg-s 2 sätestatuga, palub usaldusisik, et kohus määraks deposiidimakse ning kohustaks võlgniku enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist tasuma menetluskulude tagatise summas 900,00 eurot, mis vastab viiele töötunnile ning mis kataks võlgade ümberkujundamise kava koostamise ja esitamisega seotud kulud. 07.06.2023 tasus võlgnik deposiidi 900,00 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal (FiMS § 19 lg 1). Kohus määrab enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. Võlgniku rahalist olukorda arvestades võib kohus võimaldada määratud summa tasuda osamaksetena menetluse jooksul. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse (FiMS § 19 lg 2). Avaldaja esitatud maksekorralduse alusel on kohus tuvastanud deposiidi tähtaegse tasumise. Kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse. Kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, määrab ta kuni 60 päeva pikkuse tähtaja, mille jooksul usaldusisik peab kohtule esitama ümberkujundamiskava. Kohus võib vajaduse korral tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra (FiMS § 19 lg 5). Usaldusisik peab koostama ja kohtule esitama võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-le 20. 2 (3)

Usaldusisiku tasu Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FiMS § 54 lg 1). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust (FiMS § 54 lg 5 lause 3). Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). Usaldusisik on esitanud tasunõude 12,5 tunni ulatuses kogusummas 1 776,25 eurot (tunnihind 145 eurot), millele lisandub käibemaks, s.o 2 131,50 eurot koos käibemaksuga. Kohus rahuldab usaldusisiku tasutaotluse. Arvestades töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi on tasu suurus põhjendatud. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub usaldusisiku tasule käibemaks, kokku on tasu suuruseks 2 131,50 eurot. Usaldusisiku tasu koos käibemaksuga kuulub välja maksmisele kohtu deposiidist. 07.06.2023 tasus võlgnik deposiiti 900 eurot. Ülejäänud usaldusisiku tasu jääb võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt / Kaie Almere kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.