Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Korteriomandi registriosa numbriga XXX (XXX) müügist saadud rahast makstakse kõigepealt ajutise halduri tasu ja kulutused.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtusse saabus 10.03.2023 M. S. ja I. O.i pankrotiavaldus T. K.i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Jõhvi notari Ülle Mesi tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on T. K.i Pärijateks tema tütred M. S. ja I. O., kumbki 1⁄2 suuruses mõttelises osas. Avaldajate taotlusel teostati pärimismenetluses pärandvara inventuur. Rakvere kohtutäitur Natalja Malahhova koostas 03.02.2023 T. K.i pärandvara inventuuri akti. Inventuuri kokkuvõtte kohaselt on pärandaja aisaks varaks korteriomand asukohaga XXX, mille väärtus on hinnanguliselt 600 eurot. Samas on pärandajal täitmata kohustusi kokku 9 375,16 euro ulatuses. Kohustuste summa kasvab pidevalt lisanduvate intresside ja viiviste arvel. Kuna võlgniku näol on tegemist surnud isiku pärandvaraga, on võlgnik maksejõuetu ning pärandvara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus võttis 28.03.2023 pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse, ajutiseks pankrotihalduriks nimetas kohus Katrin Prükki.

Ajutine pankrotihaldur on kohtule esitanud ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei jätku pärandvara arvelt tekkinud kohustuste tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. Võlgniku teadaolevad kohustused ületavad võlgniku vara. Ajutine haldur märkis, et pankroti väljakuulutamiseks on vajalik tasuda kohtu deposiiti rahalised vahendid, mis lisaks pankrotimenetluse kuludele (halduri hinnangul 3172,05 eurot) peaks katma ka ajutise pankrotimenetluse kulud. Esitatud aruande kohaselt: I. Andmed võlgniku kohta: T. K. sündis 08.11.1949 aastal ja suri 24.07.2021. aastal. Võlgnikul ei olnud ülalpeetavaid, tal oli kaks täiskasvanud tütart, kes on võlgniku pärijad. Võlgnik on olnud kaks korda abielus. Viimane abielu lõppes abikaasa G. K.i surmaga XXX.a. Võlgnik oli abikaasa G. K.i pärija. Võlgniku elukohaks oli alates 21.02.2000.a, XXX Nimetatud korter kuulus alates 10.04.2006 võlgnikule. 12.06.2015 asus võlgnik elama xxx. Alates 24.09.2018 elas võlgnik xxx. Hooldekoduteenust finantseeriti võlgniku pensionist ja kohaliku omavalitsuse poolt. T. K. on esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsioonid 2016.‒2020. aasta kohta. 2016 kuni 2021 aasta pensionitulu oli järgmine: 2016 – 3238,11 eurot; 2017 – 3409,92 eurot; 2018 – 3796,95 eurot; 2019 – 4111,47 eurot; 2020 – 4510,47 eurot ja 2021 – 2810,44 eurot. Võlgnik ei olnud seotud ühegi juriidilise isikuga, II Andmed võlgniku vara kohta: Võlgnikul on Swedbank AS arvelduskonto, mille jääk on 2,54 eurot. Võlgnikule kuulub kahetoaline korter xxx korter x Võlgniku korterit on püütud 2017 aastal täitemenetluses võõrandada innaga 600 eurot. Arvestades kinnisvaraturu mõningast elavnemist võib korteriomandi turuväärtus olla mõneti kõrgem, hinnanguliselt 1000 eurot. Lisaks eelnevalt viidatud pangakontodele ei olnud võlgnikul rohkem pangakontosid. Transpordiameti andmetel pole võlgnikul olnud transpordivahendeid. Võlgnikul pole olnud kaubamärke, kasulikke mudeleid ega patente. Võlgniku nimele pole ega ole olnud avatud väärtpaberikontot. Võlgnikul polnud pensionisammast. Täitemenetluse registri andmetel polnud võlgnik osaline üheski täitemenetluses. Võlgniku tätarde valduses pole võlgniku vara. Seega oli võlgniku vara suuruseks hinnanguliselt 1000 eurot. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Korteriühistu Olevi tn 16a väitel võlgneb võlgnik seisuga 02.02.2023 korteriühistule 2 987,87 eurot. Summa, mille võrra võlg on pärast surma kasvanud, saab ilmselt lugeda pärandvara valitsemisega seotud kohustuseks. Viru Maakohtu 17.08.2015 otsusega tsiviilasjas 2-15-5414 on võlgnikult KÜ Outokumpu 7 kasuks välja mõistetud võlg 1270 eurot ja riigilõiv 200 eurot. Kohtulahendit sundtäidab alates 2015. aastast kohtutäitur Natalja Malahhova. Kohustuse jääk on väidetavalt 960 eurot. Pärnu Maakohtu 07.02.2018 lahendiga on võlgnikult AS Swedbank kasuks välja mõistetud 425 eurot. Nõue põhineb laenulepingul 10-037375-VL (laenulimiit 1406,06 eurot). Kohustuse jääk on väidetavalt 465,78 eurot. Kohtulahendit sundtäidab alates 2018. aastast kohtutäitur Andrei Krek. Pärnu Maakohtu 22.09.2015 maksekäsuga asjas 2-15-115469 on võlgnikult OÜ Aktiva Finants kasuks välja mõistetud 804,33 eurot (loovutatud Tele2 nõue). Kohustuse jääk on väidetavalt 804,33 eurot. Kohtulahendit sundtäidab ühtedel andmetel kohtutäitur Kristel Maalman ja teistel andmetel kohtutäitur Natalja Malahhova. Täitemenetluse registris selle nõude kohta andmed puuduvad.

Pärnu Maakohtu 02.01.2015 maksekäsuga asjas 2-14-36374 on G. K.ilt TF Bank AB kasuks välja mõistetud 1022,98 eurot (nn eralaen). Nagu märgitud, oli võlgnik G. K.i pärija. Kohustuse jääk on väidetavalt 1022,98 eurot. Kohtulahendit sundtäidab kohtutäitur Andrei Krek. Sundtäitmisel olevatele kohustustele lisanduvad erinevate täitemenetluste kulud. Täitemenetluse registri andmetel on võlgnik osaline neljas täitemenetluses. Haldur palus TF Bank AB esindajal tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist (VÕS § 403-4 lg 13). Haldurile vastavaid tõendeid ei esitatud. Ilmselt tekib vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise küsimus ka teiste kohustuste puhul (v.a korterühistute nõue).Pärandvara inventuur toob ära ka võlgniku kohustuse AS Bigbank ees. Väidetavalt on nõudeõigus loovutatud Aktiva Finants OÜ-le. Aktiva Finants OÜ on teatanud, et ta selles osas nõudeavaldust ei esita. Ajavahemikul 2013‒2018 on mitmete täiteasjade menetlus võlgniku suhtes lõpetatud. Seega võlgnik ilmselt tasus sel perioodil osasid oma võlgu. Seega, on võlgnikul kohustusi vähemalt 6240,96 eurot (2987,87 + 960 + 465,78 + 804,33 + 1022,98). Sellest nõuetele summas 2293,09 eurot võib võlgnikul olla tasaarvestuse vastuväide (juhul kui vastutustundliku laenamise põhimõtet pole järgitud). Pandiõigused Korteriühistu nõue on seadusjärgse pandiga tagatud, seda eelmise aasta majanduskulude suurusele vastavas osas. Korteriühistu pandiõiguse suurus on lisaks piiratud 50% täitemenetluses jaotamisele minevast tulemist või pankrotimenetluses pandieseme müügist saadud rahasummast (KrtS § 44 lg 3). Vaieldav on, kas seadusjärgse pandiga on tagatud ka KÜ Outokumpu 7 nõue. Isegi kui tegemist on korteriühistu nõudega, siis KrtS hakkas kehtima alles 01.01.2018. Varasema seaduse tõlgendus oli selline, et see seadus andis ühistule hüpoteegi nõudeõiguse, mitte aga hüpoteegi. IV Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu ja iseloomu kohta Ajutise halduri nimetamise seisuga ei ole pärandvarasse kuuluva vara arvelt võimalik rahuldada võlgniku kõiki kohustusi. Pärandvara on maksejõuetu. Viru Maakohtu 17.08.2015 otsus tsiviilasjas 2-15-5414 lubab järeldada, et võlgnik ei olnud suuteline tasuma talle kuuluva korteri kommunaalteenuste eest juba oma abikaasa eluajal. Ilmselt tingis selle suutmatuse sissetulekule mittevastavate krediitide võtmine abikaasade poolt. Alates 17.09.2012 on korteriomand olnud täiturite keelumärkega koormatud, mistõttu ei olnud võlgnikul võimalik seda ka müüa. Miks täiturid korteriomandit ära ei müünud, pole teada. Võimalik, et selle tingis olukord kohalikul kinnisvaraturul. Maksejõuetust süvendas abikaasa pärandi vastuvõtmine. Seega tuleks asuda seisukohale, et pärandvara maksejõuetuse põhjuseks oli pärandajale ülejõu käivate krediitide võtmine (nn muu põhjus PankrS § 163 lg 5 tähenduses). V Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Registrite andmetel pole võlgnikul olulist vara olnud. Võlgnik ei ole viimase viie aasta jooksul pangakontot kasutanud, mistõttu pole teada, kas võlgnik soetas registreerimisele mittekuuluvat vara, millel oleks olulist väärtust. Arvestades, et võlgniku sissetulekuks oli vaid pension, ei pea haldur seda tõenäoliseks. Võlgnik ei ole viimase viie aasta jooksul pangakontot kasutanud, mistõttu puuduvad andmed selle kohta, et võlgade tasumisel oleks mõnd võlausaldajat eelistamise teistele. Seega tagasivõitmise võimalusi täheldada pole. VI Pankrotimenetluse kulude katmise võimalus ja ettepanek deposiidisumma osas Käesoleva pankrotimenetluse kese saaks olema kohustuste väljaselgitamine ja korteriomandi müük. Vastavalt toimingute ajakuluks on prognoosi kohaselt 14 tundi (14x116,80= 1635,20

eurot). Seega ei piisa pankrotivarast halduri hinnangul pankrotimenetluse kulude katmiseks. Deposiit peaks lisaks pankrotimenetluse kuludele (halduri hinnangul 1536,85 eurot) katma ka ajutise pankrotimenetluse kulud. 25.04.2023 esitas ajutine haldur tasu taotluse ajutise halduri tasu väljamõistmiseks. Ajutine haldur märkis töötasu suuruseks 116,80 eurot tund. Ajutine haldur palus mõista halduri tasu summas 1401,60 eurot ja kulud sumas 135,25 eurot (lisandub käibemaks) välja solidaarselt M. S. ja I. O.ilt (tasumise kohustusega pärandvara arvelt) ning määrata maksta need välja OÜ-le Advokaadibüroo Advocatus (pangakonto EEXXX). OÜ Advokaadibüroo Advocatus on käibemaksukohustuslane (registrinumber EE100920323), mistõttu lisandub eeltoodud summale käibemaks. Ajutine haldur palus T. K. pankrotimenetluse raugemise korral kohtulahendiga määrata, et korteriomandi registriosa numbriga XXX (xxx) müügist saadud rahast makstakse kõigepealt ajutise halduri tasu ja kulutused. Arvestades pärandvara suurust, on tõenäoline, et tasu ja kulusid saab pärandvarast välja maksta vaid osaliselt. Juhul kui väljamaksmata tasu jääb alla 870 euro (töötasu alammäär + käibemaks) või kulud jäävad hüvitamata, esitab haldur taotluse määrata puudujääv osa hüvitamisele riigi vahenditest. 23.05.2023 tegi kohus võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 3 172,05 eurot hiljemalt 13.06.2023, kuna T. K.i pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (PankrS § 29 lg 3) ning avaldas 23.05.2023 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus teatas, et kohtu määratud ajaks raha kandmata jätmisel kohus jätab kohus pankrotihalduri nimetamata ning PankrS § 29 lg 1, lg 2 alusel lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolev pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei ole pankrotimenetluse kestel paranenud ja puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, samuti ei ole võlausaldajad

tasunud kohtu deposiiti kohtu poolt märgitud summat, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku pärandvara kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusega nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725 : 5) 145 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja PankrS 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 12 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 116,80 eurot, mis jääb alla halduri tasu ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1 401,40 eurot (12 h x 116,80 eurot/h), kulud summas 135,25 eurot, kokku summas 1536,65 eurot, millele lisandub käibemaks summas 307,33 eurot, kokku summas 1 843,98 eurot. Arvestades pärandvara suurust ehk korteriomandi hinnanguline väärtus on kuni 1 000 eurot, on tõenäoline, et tasu ja kulusid saab pärandvarast välja maksta vaid osaliselt. Juhul kui väljamaksmata tasu jääb alla 870 euro (töötasu alammäär + käibemaks) või kulud jäävad hüvitamata, esitab haldur taotluse määrata puudujääv osa hüvitamisele riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 23 lg 51 lõike kohaselt kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära, so 725 eurot. Käesoleval juhul on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu esineb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot. Ülejäänud ajutise pankrotihalduri tasu, mida menetlusabi ei kata, tuleb jätta võlgniku pärandvara kanda. Kohus määrab kanda hüvitamisele kuuluva ajutise pankrotihalduri tasu OÜ Advokaadibüroo Advocatus arveldusarvele nr. EEXXX. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 lõpetab kohus T. K.i pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.