Envestio SI OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermeti hagi NS Lafoten OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks 35 802,56 eurot Hageja Envestio SI OÜ (pankrotis, registrikood 14433607) pankrotihaldur Andres Hermet, aadress Roseni 7, Tallinn 10111, e-post [email protected] Hageja lepinguline esindaja advokaat Marek Keiman, e-post [email protected] Kostja NS Lafoten OÜ (registrikood 12523890), asukoht Raeküla tee 5, Rae küla 75310, Rae vald, Harju maakond, epost: [email protected]), kostja seaduslik esindaja (juhatuse liige) A. K. Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame, epost [email protected] Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Envestio SI OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermeti hagi NS Lafoten OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista kostjalt NS Lafoten OÜ Envestio SI OÜ (pankrotis) kasuks põhivõlg summas 31 350 eurot, viivis hagi esitamise seisuga 05.07.2022 summas 1 937,69 eurot ning alates 06.07.2022 tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.Otsuse täitmist tagab 06. juuli 2022 määrusega seatud hagi tagamise abinõu.
5.Välja mõista kostjalt NS Lafoten OÜ Envestio SI OÜ (pankrotis) kasuks põhjendatud menetluskulud summas 3231,20 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3231,20) tuleb kostjal NS Lafoten OÜ tasuda Envestio SI OÜ-le (pankrotis) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Väljamõistetavad menetluskulud ja viivis tuleb kanda Envestio SI OÜ (pankrotis) pankrotivarasse.
2-22-9837
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE
1.Envestio SI OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermet esitas 05.07.2022 hagi NS Lafoten OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt on Envestio SI OÜ (registrikood 14433607) pankrot välja kuulutatud 03.06.2020, pankrotihalduriks nimetas kohus Andres Hermeti. Envestio SI OÜ arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et Envestio SI OÜ on teostanud 22.11.2019 NS Lafoten OÜ arvelduskontole nr EEXXX makse summas 31 350,00 eurot. Ülekanne on teostatud ajal, mil Envestio SI OÜ juhatuse liige oli A. K., kes on ühtlasi ka NS Lafoten OÜ juhatuse liige. Tehtud ülekande kohta puuduvad igasugused kuludokumendid ning tõendid, millest nähtuks õigussuhte olemasolu poolte vahel või rahaülekandele vastusoorituse saamine. Hageja esitas 06.09.2021 kostjale nõudekirja, milles nõudis 31 350,00 euro tagastamist hiljemalt 16.09.2021. Kostja vastas nõudekirjale 16.09.2021, et raha on üle kantud kehtiva tehingu alusel, kuid ei esitanud selgitusi ega tõendeid, mis võiksid antud väidet kinnitada. Hageja on täiendavalt nõudnud 08.06.2022 nõudekirjaga 31 350,00 euro tagastamist. Kostja ei ole summat Envestio SI OÜ-le tagastanud. Hageja palub mõista kostjalt Envestio SI OÜ (pankrotis) kasuks välja põhivõlgnevus summas 31 350,00 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt hagi esitamise seisuga summas 1 937,69 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 lg 1 alusel. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, pannes kostjale kohustuse tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, määrates, et väljamõistetavad menetluskulud ja viivis tuleb kanda Envestio SI OÜ (pankrotis) pankrotivarasse.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja ei tunnista hagi ning vaidleb sellele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt rajaneb hagi ekslikul väitel, et 22.11.2019 rahaülekandeks ei olnud õiguslikku alust. Kostja õiguslik alus kõnealuse rahaülekande saamiseks seisnes kostja ja hageja kokkuleppes / lepingus, et kostja osutab hagejale juhtimisteenuseid ning saab nende eest tasu. Makse tegemise ajal oli nii hageja kui ka kostja juhatuse liikmeks A. K.. Kostja näol oli tegemist äriühinguga, mille kaudu A.K. teostas oma ettevõtlusvabadust. Kostja ja hageja vahel oli suuline leping, et osaliselt osutab A.K. hagejale juhtimisteenust, st on nõus olema hageja juhatuse liikmeks ja täitma juhatuse liikme kohustusi, hageja ja kostja vahelise juhtimisteenuse osutamise lepingu raames. Kostja osutas hagejale teenust, mis seisnes selles, et kostja tagas vastavas osas hageja juhatuse „mehitamise“ ja funktsioonide täitmise. A. K. oli hageja juhatuse liikmeks perioodil 21. veebruar 2018 kuni 23. detsember 2019, seega peaaegu 2 aastat. Vastavalt hageja ja kostja kokkuleppele tasus hageja sellel perioodil osutatud juhtimisteenuste eest kostjale 22. novembril 2019 31 350 eurot. Keskmiseks kuutasuks teeb see seega ca 1425 eurot. Kostja on seisukohal, et selline tasu on igati mõistlik. Hageja ja kostja vahel sõlmitud juhtimisteenuste osutamise lepingule ei ole ette nähtud
2-22-9837 kirjaliku vormi nõuet, seega on leping ka suulises vormis sõlmituna vorminõuete mõttes kehtiv. Kokkuleppe juhtimisteenuste osutamiseks kostja poolt sõlmisid A. K. kui kostja esindaja ja J. K. kui hageja ainuosanik. Kokkuleppe sõlmimise ajal oli hageja ainuosanikuks J. K., väljamakse tegemise ajal Läti äriühing X. J. K. oli väljamakse tegemise ajal ka X ainuosanik ja ainus juhatuse liige. Seega oli nii kokkuleppe sõlmimiseks kui ka väljamakse tegemiseks olemas kostja ainuosaniku nõusolek. Seega on kostjal makse saamiseks olnud selge õiguslik alus ning hagejal ei ole makse tagasinõudmiseks mingit õigust. Eeltoodust tulenevat ei ole hagejal kostja vastu ka viivisenõuet.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1). Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet, seejärel võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab menetluskulud.
4.Kohus tuvastab esitatud tõendite ja poolte väidete alusel, millele teine pool vastuväiteid ei esitanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: • Envestio SI OÜ pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 03.06.2020 määrusega ja pankrotihalduriks nimetati Andres Hermet (dtl 9-19); • Envestio SI OÜ arvelduskontolt on teostanud 22.11.2019 kostja arvelduskontole makse summas 31 350,00 eurot (dtl 21); • Envestio SI OÜ juhatuse liige oli perioodil 21.02.2018 – 23.12.2019 A. K. (dtl 22-25); • A. K. on kostja juhatuse liige alates 22.08.2013 (dtl 26, 73-75); • hageja esitas 06.09.2021 kostjale nõudekirja, milles nõudis 31 350,00 euro tagastamist hiljemalt 16.09.2021 (dtl 27, 28); • kostja esitas nõudekirjale 16.09.2021 vastuse selgitusega, et raha on üle kantud kehtiva tehingu alusel (dtl 28); • hageja esitas 08.06.2022 kostjale täiendava nõudekirja, milles palus 31 350,00 euro tagastamist (dtl 29-32); • 16.06.2022 teatas kostja vastuseks hageja kirjale taas, et raha on üle kantud kehtiva tehingu alusel (dtl 33-34).
5.Pooled vaidlevad selle üle, kas 22.11.2019 ülekande tegemiseks hageja kontolt kostja kontole esines õiguslik alus või mitte. Viimasel juhul tuleks kostjal alusetult saadu tagastada. PankrS § 35 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega pankrotivõlgniku varast pankrotivara ja haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Hageja esitatud nõue võiks kohtu hinnangul kuuluda rahuldamisele VÕS § 1028 alusel. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1028 lgs 1 sätestatud eelduste korral peab saaja üleandjale tagasi andma saadu ja sellest saadud kasu (VÕS § 1032 lg 1 esimene lause). Üldjuhul peab hageja VÕS § 1028 kohaldamiseks tõendama, et tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis
2-22-9837 langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Kui hageja tõendab VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse, saab kostja omakorda tõendada, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma (vt Riigikohtu 17. juuni 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-7948, p 20).
6.Viidatud Riigikohtu lahendit arvestades peaks hageja üldjuhul tõendama, et võlgnik tegi kostjale alusetu soorituse. Seejärel saaks kostja omakorda tõendada, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja asjaolusid arvestades tõendamiskoormise täitmiseks piisavalt põhistanud, et VÕS § 1028 lg 1 mõttes võlgnikul kohustust 22.11.2019 tasuda kostjale 31 350 eurot ei tekkinud või seda ei olnud olemas. Vastuväiteid sellele peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi seega kostja. Menetluses esitatu kohaselt ei suutnud hageja (s.o pankrotihaldur) mõistlikke pingutusi tehes tuvastada majanduslikult põhjendatud seadusest või lepingust tulenevat alust, miks võlgnik tasus kostjale 31 350 eurot.
7.Kohus on seisukohal, et kostja esitatud tõenditega kogumis ei saa lugeda tõendatuks kostja vastuväiteid, et pankrotivõlgniku ja kostja vahel olid õigussuhted ja kostja ei ole rahaülekannet saanud alusetult, alljärgnevatel põhjendustel. Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et hagejalt saadud rahaülekande õiguslikuks aluseks oli kostja ja hageja vaheline leping, et kostja osutab hagejale juhtimisteenuseid ning saab nende eest tasu. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks õigussuhte olemasolu kahe äriühingu vahel. Arvestades, et kostja juhatuse liige on olnud mitme äriühingu juhatuse liige, ei saa talle kohtu arvates olla ülejõukäiv tõendada, et kostja äriühinguna on teisele äriühingule reaalselt teenust osutanud ja raha saamiseks oli kostjal õiguslik alus. Kostja ei ole esitanud lepingut, mis on 22.11.2019 maksekorraldusel kajastatud ega selle projekti, arveid, kirjavahetust, vms dokumente mille alusel oleks võimalik tuvastada lepingulise suhte olemasolu või tingimusi millistel pankrotivõlgnik väidetavalt kostjalt teenust tellis ega väidetud vastusoorituse saamist ega selle mahtu. Kostja esitatud äriregistri väljavõtete alusel lepingulise suhte olemasolu tuvastada ei ole võimalik. Tehingu alusdokumente või tõendeid - näiteks pankrotivõlgniku poolt teenuse tellimist, tellitud teenuse osutamist pankrotivõlgnikule, pooltevahelise õigussuhte kohta kostja esitanud ei ole. Siinkohal märgib kohus, et kohtule esitatud kostja äriregistri väljatrükist nähtub, et kostja põhitegevusalaks on alates selle loomisest kuni ülekande tegemiseni olnud kalade, vähilaadsete ja kalatoodete hulgimüük, mitte juhtimisteenuse osutamine (dtl 73-75).
8.Kostja vastuväited on ka enda sisult vastuolulised. Ühelt poolt väidab kostja, et hagejalt saadud rahaülekande õiguslikuks aluseks oli kostja ja hageja vaheline leping, mille alusel kostja osutas hagejale juhtimisteenuseid ning sai nende eest tasu. Teisalt selgitab kostja, et tasu maksti antud juhul välja ühe maksena möödunud perioodi eest ja tagantjärgi tasu määramine äriühingu juhatuse liikmele ei ole keelatud. Kostja jätab tähelepanuta, et pankrotivõlgniku kontolt on tehtud rahaülekanne kostja kui äriühingu kontole, mitte eraisikust kostja juhatuse liikme kontole. Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud milles seisnes väidetavalt kostja poolt hageja juhatuse „mehitamise“ ja funktsioonide täitmise tagamine.
9.Paljasõnaline ja eluliselt mitte usutav on ka kostja väide sellest, et kokkuleppe juhtimisteenuste osutamiseks sõlmisid A. K. kui kostja esindaja ja J. K. kui hageja ainuosanik ning nii kokkuleppe sõlmimiseks kui ka väljamakse tegemiseks oli olemas hageja ainuosaniku nõusolek. Kohus jääb 03.02.2023 määruses väljendatud seisukoha juurde. ÄS § 168 lg 1 ja lg 2, § 170 lg 1 ja § 180 lg 1 kohaselt osanik ei esinda osaühingut igapäevases majandustegevuses ega sõlmi osaühingu nimel lepinguid, kostja poolt esile toodud kokkulepet oleks võimalik tõendada osaniku otsusega, mida ei ole võimalik suuliselt teha. Samuti määratakse ÄS § 1801 lg 1 kohaselt juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord osanike otsusega. Kostja ei ole kohtule esitanud vastava sisulisi osanike otsuseid.
2-22-9837
10.Kohus nõustub ka hageja vastuväitega sellest, et kuivõrd rahaülekande kirjeldusena on maksekorralduses märgitud „Tranche according to Agreement ENV112019-04 from 21.11.2019“(osamakse vastavalt lepingule ENV112019-04 alates 21.11.2019), antud kirjeldus viitab spetsiifilisele lepingunumbrile ning kuupäevale, siis on ebausutav kostja väide sellest, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping. Kirjalikku lepingut kostja õigussuhte tõendamiseks aga esitanud ei ole. Kostja selgitus sellest, et kirjalik dokument jäi vormistamata temast olenematutel põhjustel on asjakohatu kuna A. K. oli hageja ja kostja juhatuse liige nii enne rahaülekande teostamist kui ka peale seda.
11.Kohus nõustub hagejaga ka selles, et A. K. on saanud ajal, mil ta oli Envestio SI OÜ juhatuse liikmeks igakuist tasu. Kohtule esitatud väljamaksetest nähtub, et A. K. on saanud pankrotivõlgnikult tasusid perioodil 31.05.2018-08.01.2020 kokku 26 673,98 eurot (dtl 90-91). Kostja väide kokkuleppest mille kohaselt, hagejale osutatav kogu juhtimisteenus tasustatakse kokkuvõttes kõrgemalt kui 500 eurot kuus, ning et osaliselt osutab A.K. juhtimisteenust kostja kaudu on jäänud täielikult paljasõnaliseks. Siinkohal märgib kohus, et ebaõige on ka kostja järeldus sellest, et esitatud väljavõttest nähtub, et A.K. sai juhatuse liikme tasu keskmiselt 500 eurot kuus. Esitatud tõendist nähtub, et pankrotivõlgniku kontolt on hageja juhatuse liikmele tasutud keskmiselt 717 eurot kuus ilma väljamakseteta selgitusega “kassasse”, koos kõigi väljamaksetega aga 1212 eurot kuus.
12.Kohus leiab, et asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates on kostja poolt jäänud tõendamata, et kostja ja võlgniku vahel oli sõlmitud suuline leping, mille alusel kostja osutas võlgnikule juhtimisteenuseid ja mille eest võlgnik kostjale tasus. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostjale on pankrotivõlgniku arvelduskontolt tehtud ülekanne 31 350 euro ulatuses ilma õigusliku aluseta, mistõttu on hagejal VÕS § 1028 lg 1 kohaselt õigus seda summat kostjalt tagasi nõuda.
13.VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul muutus kostja kohustu 31 350 euro tagastamiseks sissenõutavaks 06.09.2021 nõudekirjaga antud 10 päeva möödumisel nõudekirja kättetoimetamisest. Nõudekiri on kätte toimetatud hiljemalt 16.09.2021, mil kostja on sellele vastanud. Seega muutus kostja kohustus sissenõutavaks hiljemalt 27.09.2021. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole hagejale alusetult saadud summat tagastanud, siis kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 31 350 eurot.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikult nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 06.09.2021 nõudekirjaga on tõendatud, et hageja andis kostjale maksetähtaja pankrotivõlgnikult alusetult saadu tagastamiseks hiljemalt 27.09.2021. Järelikult võis hageja arvestada põhinõudelt viivist alates 27.09.2021 ning perioodil 27.09.2021 kuni hagi esitamiseni 05.07.2022 on sissenõutavaks muutunud viivise summa 1937,69 eurot eurot (dtl 35). TsMS § 367 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud kostjalt välja mõistmist põhivõlalt 31 350 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni.
15.Seega kohus rahuldab hagi, mõistab kostjalt Envestio SI OÜ (pankrotis) kasuks välja põhivõlgnevus summas 31 350 eurot, mõistab kostjalt Envestio SI OÜ (pankrotis) kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt hagi esitamise seisuga 05.07.2022 summas 1 937,69 eurot ning mõistab kostjalt Envestio SI OÜ (pankrotis) kasuks välja
2-22-9837 viivise põhivõlgnevuselt alates 06.07.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 lg 1 alusel.
16.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus tagas hagi 06.07.2022 määrusega (dtl 53-58). Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud ning hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, on see hagi tagamise abinõu jõus kuni kohtulahendi täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, sest kohus on hagi rahuldanud. Kostja kantud menetluskulud jäävad kostja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
19.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
20.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses advokaat Marek Keiman, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele.
21.Hageja 20.02.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks kulud õigusabile summas 2788,80 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasuga 140 eurot. Kokku on õigusabi osutatud 16 tundi 36 minutit. Lisaks on hageja hagi ning hagi tagamise taotluse esitamisel tasunud riigilõivu 1400 eurot ja 70 eurot. Hageja 24.05.2023 esitatud täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal täiendavalt tekkinud kulud õigusabile 3 tunni ulatuses summas 504 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasuga 140 eurot. Kokku on õigusabi osutatud hagejale 19 tundi 36 minutit, summas 3292,80 eurot. Samuti palub hageja menetluskuludelt välja mõista viivise.
22.Kohus, tutvunud hageja avaldustega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus andis 17.05.2023 määrusega pooltele tähtaja vastaspoole menetluskulude nimekirjade osas seisukoha esitamiseks.
23.Hageja on tasunud hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu seadusega kooskõlas 1400 eurot ja 70 eurot, kokku 1470 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu ning hageja poolt tasutud riigilõiv jääb kostja kanda.
24.Hageja esindaja poolt osutatav õigusabiteenus on menetluskulude nimekirja kohaselt 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Mõistlikuks tunnitasu määraks on Riigikohtu praktika kohaselt peetud 160-170 eurot tunnis (vt RK 3-2-1-159-16, p 24). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja tunnitasu määraks 140 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
2-22-9837
25.Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, s.h menetlustoimingute hulgale.
26.Hageja õigusabikulud koosnevad: - 06.06.2022 asja materjalide analüüs, seisukoht kliendile 0h 24m 67,20 eurot; - 17.06.2022 asja materjalide analüüs, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse ettevalmistamine 1h 12m 201,60 eurot; - 20.06.2022 asja materjalide analüüs, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse ettevalmistamine 1h 168,00 eurot; - 21.06.2022 hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse ettevalmistamine 1h 00m 168,00 eurot; - 29.06.2022 hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse ettevalmistamine 2h 00m 336,00 eurot; - 04.07.2022 hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse ettevalmistamine 1h 12m 201,60 eurot; - 05.07.2022 hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse ettevalmistamine 1h 168,00 eurot; - 18.08.2022 teade kohtule hagi tagamise tulemuse kohta 24m 67,20 eurot; - 07.09.2022 hagivastuse ja lisade läbitöötamine, esialgse positsiooni kujundamine 0h 36m 100,80 eurot; - 09.09.2022 seisukoha ettevalmistamine kostja 07.09.2022 menetlusdokumendile 1h 168,00 eurot; - 12.09.2022 seisukoha ettevalmistamine kostja 07.09.2022 menetlusdokumendile 3h 36m 604,80 eurot; - 13.09.2022 seisukoha ettevalmistamine kostja 07.09.2022 menetlusdokumendile 1h 140,00 eurot; - 19.09.2022 kostja 19.09.2022 seisukoha analüüs, positsiooni kujundamine 0h 24m 67,20 eurot; - 20.09.2022 kostja 19.09.2022 seisukoha analüüs, positsiooni kujundamine 0h 12m 33,60 eurot; - 06.02.2023 kohtumääruste analüüs, menetlusliku positsiooni kujundamine 0h 24m 67,20 eurot; - 07.02.2023 kohtumääruste analüüs, menetlusliku positsiooni kujundamine, suhtlus kliendiga 0h 48m 134,40 eurot; - 15.02.2023 menetluskulude nimekirja koostamine 0h 24m 67,20 eurot; -23.02.2023 kostja seisukoha ja kohtunõudega tutvumine, positsiooni kujundamine, suhtlus kliendiga 0h 36m 100,80 eurot; - 06.03.2023 seisukoha ettevalmistamine kostja 23.02 vastuväitele 1h 00m 168,00 eurot; - 09.03.2023 kohtu 09.03 määrusega tutvumine, suhtlus kliendiga 0h 24m 67,20 eurot; - 15.05.2023 kostja taotluse ning kohtu kirjaga tutvumine, positsioon kliendile 0h 24 m 67,20 eurot; - 18.05.2023 kohtu 17.05 määrusega tutvumine, suhtlus kliendiga 0h 12m 33,60 eurot; - 23.05.2023 täiendava menetluskulude nimekirja koostamine 0h 24m 67,20 eurot. Kostja on seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse ajaline maht ei ole vähemalt osaliselt vajalik ja põhjendatud TsMS § 170 lg 1 mõttes, st vähemalt osaliselt ei peaks niisuguse kulu eest vastutama kostja, kui kohus peaks hagi mingiski osas rahuldama.
27.Kohus leiab, et põhjendamatu on kulu õigusabile 06.06.2022 teostatud toimingute eest. Asja materjalidest nähtub, et lepingulised esindajad on koostanud 08.06.2022 ehk enne hagiavalduse koostamist kostjale pankrotihoiatuse, hagiavaldus ise on kohtule esitatud kuu aega hiljem. Tegemist on kuluga, mis on teostatud enne kohtusse pöördumist, kahju nõuet aga hageja esitanud ei ole. Hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse ettevalmistamisele on hageja kulutanud aega kokku 7 tundi ja 24 minutit. Kohus nõustub kostjaga selles, et arvestades asja suhtelist lihtsust ja materjalide vähesust, saab sellest põhjendatuks lugeda 4 tundi. Põhjendamatul suur on ka hagi tagamise tulemuste kohtule teatavakstegemiseks 0,24 minuti ulatuses 18.08.2022. 18.08.2022 esindaja e-kiri kohtule on viie lauseline, mille koostamiseks kohtu hinnangul kulub maksimaalselt 5 minutit. Põhjendatuks ei saa lugeda ka ajakulu 6 tundi ja 12 minutit kostja vastusega tutvumiseks, analüüsiks ja sellele vastamiseks. Kostja vastus on 3 leheküljeline
2-22-9837 menetlusdokument, mis ei ole õiguslikult väga keerukas ja selle lisade maht oli vähene. Hageja poolt kohtule 13. septembril 2022 esitatud menetlusdokument koosneb samuti 3 leheküljest ega ole sisult õiguslikult keerukas ning ei sisalda hulgaliselt lisasid. Kohus loeb põhjendatuks ajakulu maksimaalselt 3 tunni ja 30 minuti ulatuses. Üle paisutatud on ka ajakulu 19.09.2022 ja 20.09.2022 toimingute eest kokku 36 minutit kostja 19.09.2022 seisukoha analüüsiks ja positsiooni kujundamiseks. Kohus arvestab siinkohal sedagi, et kohus ei ole küsinud hageja arvamust kostja seisukoha osas ning põhjendatuks saab pidada üksnes kostja seisukohaga tutvumise aega ja analüüsi, mis kohtu hinnangul sisuliselt ühe leheküljelise menetlusdokumendi puhul saab olla 10 minutit. Hageja 06 ja 07.02.2023 õigusabi kulu kohtumääruste analüüsi ja menetlusliku positsiooni kujundamise eest kokku 1 tund ja 12 minutit on kohtu hinnangul samuti ülepaisutatud. Kohus peab põhjendatuks eelpool nimetatud toimingute tegemiseks ajakulu 30 minuti eest. Põhjendatud on hageja 15.02.2023 menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg 24 minutit ja 23.02.2023 kostja seisukoha ja kohtunõudega tutvumiseks, positsiooni kujundamiseks ja suhtluseks kliendiga kulunud aeg 36 minutit. Hageja 06.03.2023 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud ajast on põhjendatud 15 minutit. 06.03.2023 seisukoht sisaldab sisulist teksti veerand lehekülge ja selles hageja kordab enamuses enda varasemalt esitatud seisukohti. Põhjendatud on ajakulu järgmistele menetlustoimingutele: 09.03.2023 kohtu 09.03 määrusega tutvumine, suhtlus kliendiga 24 minutit, 15.05.2023 kostja taotluse ning kohtu kirjaga tutvumine, positsioon kliendile 24 minutit, 18.05.2023 kohtu 17.05 määrusega tutvumine, suhtlus kliendiga 12 minutit ja 23.05.2023 täiendava menetluskulude nimekirja koostamine 24 minutit.
28.Kohus ei sea kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, s.h konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega on kohus seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu, arvestades tsiviilasja olemust, keerukust, mahtu ja menetlustoimingute hulka on 10 tundi ja 54 minutit tunnitasuga 140 eurot tunnis (lisandub käibemaks), õigusabitasu seega on kokku summas 1831,20 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Seega tuleb kostjalt Envestio SI OÜ (pankrotis) kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 3231,20 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 3231,20 eurot (sh, riigilõiv 1400 eurot, õigusabikulud 1831,20 eurot). Hageja on palunud, et väljamõistetud menetluskulud kanda Envestio SI OÜ (pankrotis) pankrotivarasse.
29.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.