Muud

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2023, Rakvere

Kohtuasja number

2-23-7213

Kohtuasi

R. P. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja/ võlgnik: R. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; epost xxxx)

RESOLUTSIOON

Jätta R. P. maksejõuetusavaldus menetlusse võtmata.

Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused R. P. esitas 16.05.2023 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Kohus on enne avalduse menetlusse võtmist avaldaja 06.06.2023 kohtuistungil ära kuulanud. Kohus ei ole veel avalduse menetluse võtmist otsustanud. 15.06.2023 esitas avaldaja taotluse avaldusest loobumiseks. FiMS § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei 1(2)

tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 4 lg 1 1. lause kohaselt kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. TsMS § 424 lg 1 järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole avaldust menetlusse võetud, ei ole vahetult kohaldatav TsMS § 423 lg 1 p 2. TsMS § 8 lg 2 järgi menetlussuhet reguleeriva seadussätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Kohus leiab tulenevalt TsMS § 4 lg 1 ja kohaldades analoogia korras TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestatut, et kuna võlgnik on enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist avaldanud, et ei soovi asja menetluse jätkamist, ei saa kohus avaldaja tahte vastaselt menetlust jätkata, s.o avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. Kohus selgitab ka, et TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Kohus selgitab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.