2-22-140508/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 11.05.2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht Kalevi 1, Tartu; e-post [email protected]). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Kalevi 1, Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kirjeldav ja põhjendav osa TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus jätab hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata sissenõudmiskulude 50 eurot osas n-ö muude kulude eest, kuna hageja nõue on selles osas ebatäpne, st hageja ei ole toonud esile toimingute hinda, kulude tekkimine ei ole veenvalt põhistatud ega ka tõendatud. Kohus leiab, et lähtuda ei saa eeldusest, et üksnes asjaolu, et kostja on jäänud tasumisega võlgnevusse, tekib hagejal kulusid, mida saab ilma põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadus näeb võlausaldajale ette võimaluse nõuda sissenõudmiskulude hüvitist VÕS § 1132 lg 2 alusel meeldetuletuskirjade saatmise eest ning mitmed hageja toimingud on mh hõlmatud ka sellega. Seega eelnimetatud nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (98%), tuleb menetluskulud jätta 98% ulatuses kostja kanda ja 2% ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 350 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu 4 tunni eest summas 676 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. TsMS § 4842 alusel määrab kohus 20 eurot hageja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses. Arvestades nõude olemust, esitatud hagiavalduse sisu ja kvaliteeti, samuti asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja õigusabikulu 2 tunni eest, kuid kohtu hinnangul ei vasta hageja esindaja tunnihind kehtivale kohtupraktikale ega esindaja kvalifikatsioonile. Kohtu hinnangul on hageja esindaja põhjendatud tunnihind 120 eurot. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 610 eurot (350 + 20 + 240), millest 98% ehk 597,80 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab hageja kindlaksmääramiseks.