hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, 10617, Harju maakond; lepinguline esindaja
A. V.;
vastu võlgnevuse
kostja T. L. , isikukood XXX, elukoht XXX. Menetluse liik
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi T. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista välja T. L. OK Incure OÜ kasuks ESTO AS ja kostja XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõlg 907,65 eurot, XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõlg 147,52 eurot, XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõlg 73,45 eurot ning XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõlg 99,89 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata põhivõla 224,06 eurot, intressi 151,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 183,33 eurot osas (leping nr XXX), põhivõla 44,72 eurot, intressi 10,08 eurot, kontohaldustasu 11,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 7,93 eurot osas (leping nr XXX), põhivõla 28,76 eurot, intressi 5,32 eurot, kontohaldustasu 8 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 4,21 eurot osas (leping nr XXX), põhivõla 93,18 eurot, intressi 10,82 eurot, kontohaldustasu 11,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 11,98 eurot osas (leping nr XXX) ning sissenõudmiskulude 50 eurot osas.
4.3.Välja mõista Taavi Lukult OK Incure OÜ kasuks menetluskulude katteks 206,50 eurot.
4.4.Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht Kalevi 1, Tartu; e-post [email protected]). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Kalevi 1, Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Kirjeldav ja põhjendav osa
1.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud jätab kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
2.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendused osaliselt.
3.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
4.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud posti teel TsMS § 326 lg 1 alusel 29.04.2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, mistõttu loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil nr 2008/48/EÜ, tuleb VÕS-i sätteid tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Direktiivi järgi on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad (direktiivi preambula 26 lõige). Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Kohtud peaks lähtuma eeldusest, et tarbija on suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal läbirääkimispositsioonil ja omab vähem teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub müüja või teenuste osutaja varem koostatud tingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende sisu (EKo C-32/14, ERSTE Bank Hungary Zrt v Attila Sugár, p 39 ja seal viidatud kohtupraktika). Seoses sellega on lepingu sõlmimisele eelnev ja sellega kaasnev teave lepingutingimuste ja lepingu sõlmimise tagajärgede kohta tarbijale ülimalt oluline, sest selle teabe alusel otsustab tarbija, kas ta soovib ennast siduda müüja või teenuse osutaja poolt eelnevalt koostatud tingimustel (EKo C‐226/12, Constructora Principado SA v José Ignacio Menéndez Álvarez, p 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega on kohtutel omal algatusel kohustus kontrollida tarbija kaitseks direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh lepingueelse teabe esitamise kohustuse täitmist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab siseriiklik kohus ilma tarbija vastavasisulist taotlust ootamata tegema
kindlaks sellisest rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C-377/14, Radlinger ja Radlingerová v Finway a.s., p 64).
6.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.
7.VÕS § 4034 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. KAVS § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2 )aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
8.Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
9.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
10.VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista: -
ESTO AS ja kostja XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõla 1131,71 eurot, intressi 151,97 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 183,33 eurot;
-
ESTO AS ja kostja XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõla 192,24 eurot, intressi 10,08 eurot, kontohaldustasu 11,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 7,93 eurot;
-
ESTO AS ja kostja XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõla 102,21 eurot, intressi 5,32 eurot, kontohaldustasu 8 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 4,21 eurot;
-
ESTO AS ja kostja XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõla 193,07 eurot, intressi 10,82 eurot, kontohaldustasu 11,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 11,98 eurot.
12.Puudub vaidlus, et kõikide lepingutega seoses tegutses krediidiandja oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõude aluseks olevad lepingud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõistes
13.Hageja toob esile, et: -
lepingu nr XXX alusel tegi kostja tagasimakseid perioodil 14.01.2022-10.06.2022, kuid jäi võlgnevusse 15.07.2022, 15.08.2022 ja 15.09.2022 osamaksega, mistõttu andis krediidiandja kostjale 29.09.2022 kirjaga täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (13.10.2022). Kuna kostja ei täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul ütles krediidiandja lepingu üles 14.10.2022.
-
lepingu nr XXX alusel tegi kostja tagasimakseid perioodil 14.01.2022-10.06.2022, kuid jäi võlgnevusse 15.07.2022, 15.08.2022 ja 15.09.2022 osamaksega, mistõttu andis krediidiandja kostjale 29.09.2022 kirjaga täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (13.10.2022). Kuna kostja ei täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu üles 14.10.2022.
-
lepingu nr XXX alusel tegi kostja tagasimakseid perioodil 14.01.2022-10.06.2022, kuid jäi võlgnevusse 15.07.2022, 15.08.2022 ja 15.09.2022 osamaksega, mistõttu andis krediidiandja kostjale 29.09.2022 kirjaga täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (13.10.2022). Kuna kostja ei täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu üles 14.10.2022.
-
lepingu nr XXX alusel tegi kostja tagasimakseid perioodil 15.12.2021-10.06.2022, kuid jäi võlgnevusse 15.07.2022, 15.08.2022 ja 15.09.2022 osamaksega, mistõttu andis krediidiandja kostjale 29.09.2022 kirjaga täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (13.10.2022). Kuna kostja ei täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu üles 14.10.2022.
14.Krediidiandja loovutas kõikide lepingute aluseks olevad nõuded 29.11.2022 hagejale ja kostjat teavitati nõuete loovutamisest 30.11.2022. Seega on hagejal õigus nõudeid esitada.
15.Hageja ei ole hagiavalduses kirjeldanud ega tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus on 01.03.2023 määruses selgitanud, et hagejal on kohustus tuua esile nõude aluseks olevad asjaolud, eelkõige vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning selgitanud, et põhjenduste ja tõendite esitamata jätmisel eeldab kohus, et krediidiandja ei ole kohustusi täitnud. Kohtu hinnangul ei ole vajalik hagejale, kelle majandus- ja kutsetegevus seisnebki peamiselt selliste nõuete väljanõudmises kohtus, korduvalt oma kohustusi ja tõendamiskoormist selgitada.
16.Hageja kirjeldus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on kõikide lepingute puhul üldsõnaline ega võimalda täpselt tuvastada krediidiandja kohustuste täitmist. Hageja toob esile, et lepinguga nr XXX võttis krediidiandja arvesse kostja kohustusi summas 0 eurot, lepinguga nr XXX kohustusi summas 45 eurot, lepinguga nr XXX kohustusi summas 45 eurot ning lepinguga nr XXX kohustusi summas 0 eurot. Hageja esitatust nähtub, et krediidiandja ei ole kostja maksevõime hindamisel arvesse võtnud kostja teisi kohustusi sama krediidiandja ees, mis pidid ajaliselt hilisemate lepingute puhul krediidiandjale teada olema. Kohtu hinnangul ei saa krediidiandja antud juhul tugineda asjaolule, et kostja võis taotluses esitada ekslikke andmeid oma kohustuste kohta, kui vähemalt neli tarbijakrediidilepingut olid sõlmitud sama krediidiandjaga. Kohtu hinnangul peab nelja krediidilepingu sõlmimine ühe kuu sees tekitama mõistlikus krediidiandjas küsimusi ja tõstab hoolsuse määra, mida krediidiandja peab kostja maksevõimekuse hindamisel rakendama.
17.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu).
18.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenulepingu kehtivuse perioodi olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.
19.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. Hagiavaldusest nähtub, et kostja sai krediidiandjalt krediiti: -
Lepingu nr XXX alusel 1190 eurot ja on teinud kohustuse katteks tagasimakseid 282,35 eurot, mis tuleb arvestada põhivõla katteks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 907,65 eurot.
-
Lepingu nr XXX alusel 275,40 eurot ja on teinud kohustuse katteks tagasimakseid 127,88 eurot, mis tuleb arvestada põhivõla katteks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 147,52 eurot.
-
Lepingu nr XXX alusel 146,49 eurot ja on teinud kohustuse katteks tagasimakseid 73,04 eurot, mis tuleb arvestada põhivõla katteks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 73,45 eurot.
-
Lepingu nr XXX alusel 416 eurot ja on teinud kohustuse katteks tagasimakseid 316,11 eurot, mis tuleb arvestada põhivõla katteks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 99,89 eurot.
20.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu oli laenulepingu intressimääraks 0%, seega on põhjendatud viivist arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb seega jätta rahuldamata. Edasiulatuva viivise väljamõistmiseks ei ole nõuet esitatud.
21.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 50 eurot. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka lepingus kokkulepitud sissenõudekulu. Lisaks on sissenõudekulud põhjendamatud selle tõttu, et vastavalt eelmistes punktis väljatoodule ei olnud kostja sattunud sissenõudetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.
22.Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõlg 907,65 eurot, tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõlg 147,52 eurot, tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõlg 73,45 eurot ja tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel põhivõlg 99,89 eurot ning hagiavaldus jääb ülejäänud osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (59%), tuleb menetluskulud jätta 59% ulatuses kostja kanda ja 41% ulatuses hageja kanda.
24.Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 350 eurot riigilõivu eest. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga, millest 59% ehk 206,50 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
25.Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.