Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
6. juuni 2023, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja nr
2-23-100524
Tsiviilasi
Revensen OÜ hagi I. M. R. a (R. p) vastu võla väljamõistmiseks
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699, asukoht Tartu mnt 13, Tallinn 10145) Hageja lepinguline esindaja: I. V. (e-postXXX) Kostja: I. M. R. (isikukood XXX, elukoht XXX)
100,00 eurot 100,00 eurot 100,00 eurot 100,00 eurot 100,00 eurot 100,00 eurot 100,00 eurot 29,08 eurot
Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja menetluses on Revensen OÜ (hageja) hagi I. M. R. a (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja Ühisraha OÜ ja kostja vahel 1. juulil 2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse summas 600 eurot 88 senti, sh põhivõlgnevus 500 eurot, intress 21 eurot 58 senti, lepingu hooldustasu 24 eurot 30 senti, sissenõudmiskulud 35 eurot, viivis 4. märtsi 2023 seisuga 20 eurot ning jooksva viivise alates 21. märtsist 2023 põhinõudelt (500 eurot) kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 12% aastas. Pooled esitasid 6. juunil 2023 kohtule kompromissi. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Pooltele on teada menetluse lõpetamise tagajärjed.
Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS § 172 lg 9 ja § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale põhivõla 500 eurot, kõrvalnõuded 21 eurot 58 senti ning menetluskulud kokku 207 eurot 50 senti. Kohus jätab TsMS § 172 lg 9 ja § 168 lg 3 alusel kompromissis nimetamata menetluskulud seega poolte endi kanda. Hageja esitas taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 87 eurot 50 senti. Kompromissi sõlmimise tõttu tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu (1. veebruaril 2023 jõustunud TsMS § 150 lg 3 redaktsioon). Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 110 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse osaliselt ning tagastab hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole, s.o 55 eurot. Hageja taotlusel tagastatakse riigilõiv hageja arveldusarvele nr XXX selgitusega „Revensen OÜ hagi I. M. R. vastu”. Poolte kokkuleppel võib TsMS § 661 lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtpäeva kolmele päevale. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.