Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-141041

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

GelvoraSergel OÜ (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule hagi V F (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Kuna hageja nõue kosja vastu tuleneb tarbijakrediidilepingust, kohustas kohus hagejat 28.04.2023. a. määrusega esitama kohtule selle kohta detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid: 1) kas tarbija sai laenu kätte; 2) andmed krediidi kulukuse määra arvutamise kohta; 3) andmed lepingu ülesütlemise avalduse kostjal kättesaamise kohta ning 4) selgitada, kuidas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega kohtu nõutud selgitused ja tõendid. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja veebis 16.01.2020 Mogo OÜ-le laenutaotluse 1000 euro laenamiseks, laenuperiood 18 kuud. Laenutaotlemisel esitas kostja internetis andmed oma krediidivõimekuse kohta, mille põhjal teostas Mogo OÜ krediidivõimekuse kontrolli. Lähtudes VÕS § 403-4 lõigetest 2, 3 ja 4 omandas Mogo OÜ laenutaotlejalt teabe, mis võimaldas täita krediidivõimelisuse hindamise nõude Krediidiandjate ja – vahendajate seaduse (KAVS) §-de 49 ja 50 kohaselt. Kooskõlas VÕS § 403-4 lõikega 2, omandas Mogo OÜ, tuginedes laenutaotluse2

2-22-141041 le ja päringutele andmebaasidesse, muuhulgas teabe laenutaotleja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta. Informatsiooni laenutaotleja varasemate maksekohustuste täitmise kohta ja varade kohta hankis Mogo OÜ teavet ka avalikest andmebaasidest, muu hulgas E-krediidiinfo andmebaasist, Rahvastikuregistrist, Politsei andmebaasist. Mogo OÜ on hinnanud laenutaotleja krediidivõimelisust kooskõlas VÕS § 4034 ning KAVS § 49 ja § 50. Mogo OÜ kontrollis laenutaotleja esitatud teavet ning vastavalt laenuandja sise-eeskirjades kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale, analüüsis laenuandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Laenutaotleja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõik laenuvõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Laenu andjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Kostja sõlmis 16.01.2020 Mogo OÜ-ga laenulepingu nr XX. Lepingu eritingimustes lepiti kokku laenusumma 1050 eurot. Vastavalt punktile 2 makstakse välja 1000 eurot (see on laenusumma, millest on maha arvutatud lepingutasu) laenusaaja kontole. Punktis 3 lepiti kokku intressimäär 3,14% kuus ehk 37,68 % aastas. Vastavalt punktile 4, on laenu periood 16.01.2020 kuni 10.07.2021. Punkt 8 alusel on lepingutasu 50 eurot. Punkti 9 alusel on krediidi kogukulu 1384,12 eurot. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 53,80%, vastavalt lepingu punktile 10. Vastavalt lepingu alajaotuse II punktile 5, on krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijast laenusaajale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast. Lepingu alajaotuse III punktis 2.1.2. kinnitas kostja, et ta on esitanud laenuandjale tõese ja ajakohase teabe oma kontaktandmete ja muu laenuandja poolt nõutu kohta, muu hulgas kogu vajaliku teabe enda finantsseisundi ja maksekäitumise hindamiseks ning esitatud teave või sellega seoses laenusaaja poolt laenuandjale esitatud dokumendid on tõesed, asjakohased ja kajastavad tegelikku olukorda. Kuna kostja lepingu punkti 4.1. ei täitnud ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis Mogo OÜ kostjale 13.04.2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis võla tasumiseks täiendava tähtaja. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist ning tuginedes lepingu punktidele 9.2 ja 9.2.1, saatis Mogo OÜ 29.04.2020 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Teade lepingu ülesütlemise kohta saadeti kostjale lihtkirjaga ja e-kirjaga laenulepingu sõlmimisel antud aadressile. Tuginedes lepingu punktidele 9.2 ja 9.2.1 ütles Mogo OÜ 29.04.2020 lepingu üles. Lepingu punktis 7.1.1. on pooled kokku leppinud, et laenusaaja kohustub tasuma kõik kulud, mis on seotud lepingu täitmisega, muu hulgas sissenõudmisega seotud kulud. Tuginedes VÕS §-le 1132 lg 1 ja laenulepingu punktile 7.1.1, nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 5,0 eurot meeldetuletuste ja hoiatuste saatmise eest lepingu kehtivuse ajal. Lepingu ülesütlemise seisuga 29.04.2020 tasus kostja võla katteks 0,0 eurot. Kostja poolt tasumata põhivõlg Mogo OÜ-le 1050,0 eurot. Kuni lepingu ülesütlemiseni 29.04.2020 on kostjal tasumata intress vastavalt lepingu ülesütlemise teatele alljärgnevalt: tähtajaks tasumata intressimaksed 88,31 eurot (kolm esimest graafikujärgset makset); jooksva kuu intressimakse 19,11 eurot. Tasumata on laenuintressi 107,42 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata viivis osamaksete tasumisega hilinemise eest, kuid laenulepingu kehtivuse ajal kogunenud viivise nõudest ja täiendavast tasust võlateatiste eest hageja loobub.

2-22-141041 Mogo OÜ loovutas 02.07.2020 lepingust nr XXX tuleneva nõude hagejale, mida tõen-dab lisatud kinnitus. Loovutatud nõudes oli kostja põhivõlg 1050,0 eurot, tasumata intress 182,9 eurot ning viivise ja võla sissenõudmisega seotud kulu. 10.07.2020 saadetud meeldetuletusega teavitas hageja kostjat nõude loovutamisest. Hageja saatis kostjale meeldetuletused ka 20.07.2020 ja 30.07.2020. Tuginedes VÕS §-le 1132 lg 2 ja lepingu punktile 7.1.1, nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kolme meeldetuletus kirja saatmise eest pärast lepingu lõppemist 35 eurot (25 + 5 +5). Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlg 1050,0 eurot, kuni laenulepingu ülesütlemiseni tasumata intress 107,42 eurot, sissenõudmiskulud 40,0 eurot (5 + 25 + 5 + 5), ning lisanduv viivis. Käesoleval juhul on lepingu eritingimustes kokku lepitud intressimäär 37,68 % aastas. Viivise arvestamisel vähendab hageja viivise määra 24%-ni, mis on kooskõlas Riigikohtu poolt esitatud seisukohaga. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt 24,0% aastas alates lepingu ülesütlemisele 29.04.2020 järgnevast päevast. Käesoleval juhul on lepingu eritingimustes kokku lepitud intressimäär 37,68% aastas. Viivise arvestamisel vähendab hageja viivise määra 24%-ni, mis on kooskõlas Riigikohtu poolt esitatud seisukohaga. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt 24,0% aastas alates lepingu ülesütlemisele 29.04.2020 järgnevast päevast. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 1050,0 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 08.02.2023 vastavalt lepingus kokku lepitud määras, mille hageja vähendab Riigikohtu poolt nõutud määrani 31,5% aastas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tasumata võla põhiosa 1050 eurot, kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata intress 107,42 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga 07.02.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 700,08 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt 1050 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 08.02.2023 vastavalt lepingus kokku lepitud määras, mille hageja vähendab Riigikohtu poolt nõutud määrani 31,5 % aastas. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 19.04.2023. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks. Kohus kohustas kostjat 28 päeva jooksul kirjalikult vastama. Teates selgitas kohus kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

2-22-141041 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 j 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kosja vastu tarbijakrediidilepingust. Tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016 otsus kohtuasjas nr C 154/15, 17.05.2018 otsus kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest (nt 21.04.2016 otsus kohtuasjas nr C 377/14). Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C 679/18). Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega kohtu poolt nõutud selgitused ning tõendid. Kohtu hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 94 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS § 113-2 lg 2 p-dega 2 ja 3 ning TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 350 euro osas täies ulatuses (RLS

2-22-141041 § 59 lg 1 ja lisa 1). Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Kohtu hinnangul hagejal lepingulise esindaja kulusid ei ole, kuna hagejat esindas hageja töötaja. Teisi menetluskulusid hageja märkinud ei ole. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 370 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Otsuse täitmise kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma väljamõistetud summad hageja poolt määratud arveldusarvele. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Kohtuotsus tuleb toimetada kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.