Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi XXi vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.04.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XXi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Osaühing
EUROPARK
ESTONIA
(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Piret Muinast Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tsiviilasja materjalide juurde kostja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 11.04.2023 määrus osas, millega maakohus jättis maksekäsu kiirmenetluse kulud XXi kanda (resolutsiooni p 2) ning mõistis XXilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 85 eurot (resolutsiooni p 3). Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud 67% ulatuses XXi kanda ja 33% ulatuses Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda ning mõista XXilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 56,95 eurot.
4.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.1.Keelduda Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagiavalduse menetlusse võtmisest.
4.2.Jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud 67% ulatuses XXi ja 33% ulatuses Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda, ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.3.Mõista XXilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 56,95 eurot.
4.4.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.5.Saata määrus pooltele.
5.Rahuldada XXi määruskaebus osaliselt.
6.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 07.03.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXi (kostja) vastu põhinõude 30 euro ja sissenõudmiskulude 15 euro nõudes. Seoses võlgniku vastuväite esitamisega andis Pärnu Maakohus 23.03.2023 määrusega hageja nõude Harju Maakohtule üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus kohustas 27.03.2023 määrusega hagejat esitama hagiavalduse 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
3.Hageja teatas 29.03.2023, et kostja tasus 14.03.2023 hagejale põhinõude 30 eurot. Hageja on nõus loobuma 15 euro suurusest sissenõudmiskulust ja palub kostjalt välja mõista 20 eurot maksekäsu kiirmenetlus menetluskulude katteks, samuti riigilõivu 65 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus keeldus 11.04.2023 määrusega hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest, jättis maksekäsu kiirmenetluse kulud kostja kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 85 eurot ning määras, et välja mõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Kuna hageja kohtu määratud tähtajaks (s.o 10.04.2023) oma nõude põhjendust hagiavalduse vormis ei esitanud, tuleb hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 3 alusel keelduda.
Hageja loobus hagi esitamisest olukorras, kus kostja põhinõude rahuldas. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sellises olukorras on põhjendatud jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS §-s 4842 ette nähtud ulatuses kostja kanda. Kuivõrd hagimenetlus ei ole veel alanud, siis TsMS § 4842 teise lause järgi muid kulusid ei hüvitata, st need jäävad menetlusosaliste endi kanda. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse esitamisel riigilõivu 65 eurot, mis on riigilõivuseaduse § 59 lg 6 järgi vajalik kulu. Lisaks tuleb talle hüvitada 20 eurot, s.o kokku 85 eurot. Hageja taotlusel kuulub TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebus
5.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis maksekäsu kiirmenetluse kulud kostja kanda, mõistis temalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 85 eurot ning kohustas kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist (määruse punktid 2–4). Kostja palub teha uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole hageja nõuet täielikult õigeks võtnud. Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse 45 euro saamiseks, s.o põhivõlg 30 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Kostja ei tasunud sissenõudmiskulusid ning menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb seda arvestada. Kostja vaidles sissenõudmiskuludele vastu maksekäsu kiirmenetluses. Hageja nõue jäi vähemalt 33,33% ulatuses kostja poolt rahuldamata. Põhjendamatu on jätta kõik hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole andnud põhjust kohtusse pöördumiseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta kohtuväliselt kostja poole pöördus ning et kostja sai hageja kohtuvälised meeldetuletuskirjad kätte. Väidetavalt on hageja määranud kostjale leppetrahvi 08.12.2020 ning jätnud selle kojamehe vahele. Kostja ei sõitnud sel päeval autoga (mh ei ole ta teadlik, kes sellega sõitis, sest auto on pereliikmete vahel jagamisel), kuna oli vvvvvvvv tööl. Ükski pereliige ei teavitanud kostjat leppetrahvi väljastamisest. Kui hageja oleks kostja poole pöördunud kohtuväliselt (nt e-posti kaudu), oleks kostja kohe leppetrahvi tasunud. Väidetavalt pöördus hageja kostja poole ka peale leppetrahvi väljastamist, kuid kostja ei ole hageja kirju kätte saanud. Lisaks elas kostja juba 22.04.2022 Yyyyyyyyl, Xxxxxxxx, mitte Aaaaaaa tn xx, kkkkk vallas ning hageja on kirjad saatnud valele aadressile. Hageja oleks võinud saata kirjad kostja e-posti aadressile, kuna kostja kasutab enda e-posti aktiivselt. Kostja sai kohtukirjad kätte ja reageeris nendele koheselt. Seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda, alternatiivselt TsMS § 162 lg 4 kohaselt poolte endi kanda. Hageja seisukoht
6.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis maksekäsu kiirmenetluse kulud täies ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 56,95 eurot ületavas osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab maksekäsu kiirmenetluse kulud 67% ulatuses kostja kanda ja 33% ulatuses hageja kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 56,95 eurot. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, st menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 on maakohtu määrus ülejäänud osas edasi kaebamata jõustunud.
10.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu kostja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
11.TsMS § 4842 näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Olukorras, kus võlgnik tasub pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist ning enne asja hagimenetlusse üleandmist võla, kuid hageja hagi ei esita, saab viidatud sätteid koostoimes tõlgendada selliselt, et võlgnik kannab TsMS §-s 4842 ettenähtud ulatuses maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maakohus leidis õigesti, et praegusel juhul kohalduvad analoogia korras TsMS § 168 lg-d 4 ja 5. Põhjendatud on määruskaebuse väide, et menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada kostja poolt tasumata jäetud sissenõudmiskuludega. Hageja nõudeks maksekäsu kiirmenetluses oli 45 eurot, sh leppetrahvinõue 30 eurot ning sissenõudmiskulud 15 eurot. 30 euro osas loobus hageja hagiavalduse esitamisest, sest kostja oli nõude pärast maksekäsu kiirmenetluse alustamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 5). Pärast nõude hagimenetlusse üleandmist loobus hageja sissenõudmiskulude nõudest muul põhjusel (TsMS § 168 lg 4). Nimetatud nõudest loobumine ei ole tingitud kostja käitumisest. Seega ei ole põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulude kostja kanda jätmine terves ulatuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel jätta 67% ulatuses kostja kanda (30 eurot moodustab 67% hageja nõudest) ja 33% ulatuses hageja kanda.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kohaldada tuleks TsMS § 168 lg-t 6. Viidatud säte näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja sõnul tema leppetrahvi
väljastamise päeval autot ei kasutanud, sest ta oli vvvvvv tööl. Kostja ei tea, kes täpselt sel päeval tema pereliikmetest autot kasutas ning ükski pereliige teda trahvist ei teavitanud. TsMS § 168 lg 6 reguleerib menetluskulude jaotust hagi õigeksvõtu korral, kuid praegusel juhul ei olnud sellega tegemist. Antud juhul ei võtnud kostja hagi õigeks, vaid rahuldas hageja nõude osaliselt pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist.
13.Ringkonnakohus leiab, et puuduvad alused ka TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Nimetatud sätte alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (RKTKm 18.11.2022, 2-20-5007, p 15). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.
14.Kuna ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust, muudab ringkonnakohus ka kostjalt välja mõistetavate menetluskulude rahalist suurust (TsMS § 174 lg 5). 67 % hageja menetluskuludest (s.o 85 eurot) on 56,95 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.
15.Kuna hagimenetlus ei ole veel alanud, siis TsMS § 4842 teise lause järgi muid kulusid ei hüvitata, s.t need jäävad menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu jäävad määruskaebusega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-165-16, p-d 12.112.3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.