Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19).

2-23-109011 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ (edaspidi hageja) hagi V D (edaspidi kostja) vastu. Kuna hageja nõue kosja vastu tuleneb tarbijakrediidilepingust, kohustas kohus hagejat 28.04.2023. a. määrusega esitama kohtule selle kohta detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid: 1) kas tarbija sai laenu kätte; 2) andmed krediidi kulukuse määra arvutamise kohta; 3) andmed lepingu ülesütlemise avalduse kostjal kättesaamise kohta ning 4) selgitada, kuidas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega kohtu poolt nõutud selgitused ning tõendid. Hagiavalduse kohaselt olles tutvunud E veebilehel www.esto.ee lepingu tingimustega sh. lepingu lahutamatuks osaks olevate teenustingimuste, hinnakirja ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetega, sõlmisid kostja ja E AS (edaspidi krediidiandja, esialgne võlausaldaja) 24.06.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr XXX krediidilimiidiga 2000 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku esialgses intressimääras 39,9% aastas, krediidi kulukuse määras 50,63% aastas, krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummas 4660,23 eurot. Krediidi kulukuse määr on lepingu tingimustest (teine leht) tulenevalt on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 39,9% aastas, väljavõtu tasu on 18,00 eurot ning kogu krediidilimiit ta-gastatakse 12 kuu jooksul. Krediidiandaja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud VÕS § 4034 lg 2 sätestatust. Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja enda esitatud (1000 eurot), AS-lt P (1088,48 eurot). Arvesse võeti kostjalt saadud info tema finantskohustuste (150 eurot) kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra (400 eurot). Päringud tehti ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i C krediidiskooring. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele tehtud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kostja sai kokku krediiti 2000 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 0,9% ülekande summast, see tähendab 18 eurot. Tulenevalt eeltoodust kanti kostja arvelduskontole 24.06.2022 krediit 297,30,00 eurot ja 25.06.2022 1684,70 eurot. Kuna kostja rikkus kohustusi, jäädes esimese minimaalse tagasimakse tasumisega võlgu, edastas krediidiandaja kostjale 29.09.2022 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel avaldatud e-posti aadressile XXX lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale võimaluse täiendava tähtaja, s.o hiljemalt 13.10.2022 võlgnevuse tasumiseks.

2-23-109011 Kuna hoolimata täiendavast tähtajast kostja võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse, s.o 15.07.2022, 15.08.2022 ja 15.09.2022 minimaalse tagasimaksega, oli krediidiandajal lepingu teenustingimuste punkti VII alapunkti 4.4.2 alusel õigus leping üles öelda. millega seoses edastas krediidiandja kostjale iseteeninduse kaudu e-postile XX lepingu lõpetamise teate, mille kohaselt luges lepingu 14.10.2022 lõpetatuks. Teatises teavitas krediidiandaja kostjat ka õigusest loovutada nõue inkassofirmale. Krediidiandja saatis 29.11.2022 kostjale teatise, milles teavitas kostjat tema ja E vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude loovutamist OK Incure OÜ-le. Vaatamata hageja püüdele saada võlgnikult võlgnevus kätte kohtuväliselt, see soovigtud tulemust ei andnud. Seetõttu pöördus hageja oma õiguste kaitseks kohtusse. Võttes arvesse eeltoodut, on kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 2000 eurot. Kostja põhiosa katteks tagasi maksnud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras 39,9% aastas tasumata intressi 246,38 eurot. Hageja palub kostjal välja mõista viivise lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras s.o 39,9% aastas, (päevamääraga 0,11%) kokku 472,24 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu ülesütlemise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista kiirmakse teenustasu summas 30 eurot (st. 24.06.2022 ja 25.06.2022 väljamaksed), mis tuleneb teenustingimuste lisaks olevast hinnakirjast ning mis on krediidilepingu lahutamatu osa. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 ja VÕS § 115 alusel võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja tegi kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, tehes erinevaid toiminguid - võlamenetleja töö (sh helistamised ja SMS-s nr XXX) (5,00 eurot) ning edastanud nii e-posti- kui ka posti teel pretensiooni 30.12.2022 (25,00 eurot), hagihoiatuse 20.02.2023 (5,00 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulud tekkisid küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2000 eurot, intressi 246,38 eurot, viivise 472,24 eurot, kiirmakse teenustasu 30 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot, kokku 2783,62 eurot. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 19.05.2022 TsMS § 322 lg-tes 2 ja 3 sätestatud korras (kostja tööandja kaudu). Kostja 14-päeva jooksul, s.o hiljemalt 2.06.2023 kirjalikku vastust kohtule ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

2-23-109011 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kosja vastu tarbijakrediidilepingust. Tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016 otsus kohtuasjas nr C 154/15, 17.05.2018 otsus kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest (nt 21.04.2016 otsus kohtuasjas nr C 377/14). Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C 679/18). Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega kohtu poolt nõutud selgitused ning tõendid. Kohtu hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS §-ga 94, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS § 113-2 lg 2 p-dega 2 ja 3. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskuludena 385 euro riigilõivu kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 385 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hagejal ei saa olla lepingulise esindaja kulusid, kuna hagejat esindas hageja töötaja. Teisi menetluskulusid hageja märkinud ei ole. Seega moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 385 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks 385 eurot menetluskulu.

2-23-109011 Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.