Kohtla-Järve linn, Sinivoore 5 korteriühistu avaldus A.G. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised
Avaldaja:
Kohtla-Järve linn, Sinivoore tn 5 korteriühistu (rk 80175481; asukoht: Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Sinivoore tn 5-1, 30327)
Avaldaja lepinguline esindaja:
vandeadvokaat Roman Golovenko (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, e-post [email protected])
Puudutatud A. G. (ik XXX, elukoht: XXX; XXX; e-post isik: XXX)
RESOLUTSIOON
Rahuldada Kohtla-Järve linn, Sinivoore 5 korteriühistu avaldus.
2.Välja mõista A. G.lt Kohtla-Järve linn, Sinivoore 5 korteriühistu kasuks võlg 2519 (kaks tuhat viissada üheksateist) eurot 60 senti (millest põhinõue on 2410,77 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest juuli 2023-30. september 2025 on 108,83 eurot).
3.Välja mõista A. G.lt Kohtla-Järve linn, Sinivoore 5 korteriühistu kasuks viivis alates 1.10.2025.a kuni põhinõude (2410,77 euro) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Menetluskulud jätta A. G. kanda. 4.1 Välja mõista A. G.lt Kohtla-Järve linn, Sinivoore 5 korteriühistu kasuks avaldaja menetluskulude katteks 304 (kolmsada neli) eurot. 1
4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtla-Järve linn, Sinivoore 5 korteriühistu esitas 14.10.2025 Viru Maakohtule avalduse A. G. vastu võla nõudes. Avalduse kohaselt on A. G. Sinivoore 5 elamus korteri nr X (reg. osa nr XXX) omanik ja Kohtla-Järve linn, Sinivoore 5 korteriühistu liige. Kohtla-Järve linn, Sinivoore 5 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu põhikirja p. 1.3 kohaselt on korteriühistu tegevuse eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. A. G.l on tekkinud võlg korteriühistu ees. Avaldaja on igakuiselt esitanud puudutatud isikule arveid tarbitud teenuste eest, kuid korteriomanik ei ole neid korrektselt tasunud. Seisuga 30.09.2025. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 2410,77 eurot ja viivisevõlg 108,83 eurot. Korteriühistu juhatuse liige on korduvalt suhelnud puudutatud isikuga võlgnevuse suuruse osas ning andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata tasub puudutatud isik arveid äärmiselt ebaregulaarselt kandes aegajalt ühistu arvele väikeseid summasid suvalises suuruses. Oluline on, et puudutatud isiku võlgnevus üha suureneb. Põhikirja p-de 3.2.1, 3.2.5-3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Tarbitud teenuste eest tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, ühistu põhikirjast ning teenuse osutajate kehtestatud tasumääradest. Korteriomaniku võlgnevus on tekkinud perioodil august 2023 – september 2025. Tasumiseks esitatud arvetel on kajastatud tasu maja hoolduse, remondifondi, vee- ja kanalisatsiooni, üldvee, prügiveo, kütte ja koristaja teenuse eest. Need tasud (hooldustasu, remondifond on korteriühistu majandamiskulu, mida arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isiku korteriomandi ametlik suurus on 46,8 m2). Tariife kinnitab üldkoosolek (aluseks on KrtS § 40 lg 1, KrtS § 41 lg 1 ja põhikirja p. 3.2.5, 6.2.7). Alates 01.10.2018 kuni käesoleva ajani on maja hoolduse tariifi suurus 0,45 eurot/m2 ja remondifond on 0,25 eurot/m2 (lisa 5). Vee-ja kanalisatsiooni, üldvee, prügiveo ja keskkütte eest tasu arvestamise aluseks on teenuse tarbimine st mõõturite näidud ja kehtivad kommunaalteenuiste tariifid. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Seisuga 30.09.2025. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 2410,77 eurot. 2
KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Korteriühistu on viivist arvestanud kooskõlas mainitud seadusesättega ning põhivõlgnevusele lisandunud (so sissenõutavaks muutunud) viivise summa on 30.09.2025. a seisuga 108,83 eurot. Lähtudes ülaltoodust esitab avaldaja puudutatud isiku vastu sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõude summas 108,83 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja kasutab TsMS § 367 tulenevat võimalust ning esitab puudutatud isikute vastu veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt 100% ulatuses alates 01.10.2025 kuni põhinõude (s.o 2410,77 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja palub A. G.lt välja mõista Sinivoore tn 5 korteriühistu kasuks võlgnevus summas 2519,60 eurot (s.o põhinõue 2410,77 eurot ja viivis 108,83 eurot) ning viivis alates 01.10.2025. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub avaldaja jätta korteriomaniku kanda ning mõista A. G. välja avaldaja menetluskulude katteks 304 eurot, millest riigilõiv 50 eurot, esindaja kulud 248 eurot ja dokumentaalsete tõendite saamise kulu 6 eurot.
2.Kohus saatis A. G.le avalduse koos lisadega ja nõudis kirjalikku vastust. Materjalid sai A. G. isiklikult kätte 3.11.2025 (kell 11:17) KÄPO-s. Kohtu määratud tähtajal (14 päeva avalduse koos lisadega ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest arvates) A. G. vastust ja vastuväiteid avaldusele ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus rahuldab avalduse.
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
5.Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et A. G. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on A. G. korteri XXX (registriosa nr XXX; dtl 16-17) omanik. Sinivoore 5 korteriühistu põhikirja p 2.1 järgi on ühistu liikmeskond piiratud Sinivoore 5 elamu korteriomanike ringiga. Ühistu liikmeteks on ilma sellekohast avaldust esitamata kõik Sinivoore 5 elamu korteriomanikud (dtl 9; põhikiri dtl 9-14)
3
Seega on A. G. Kohtla-Järve, Sinivoore 5 korteriühistu liige ja kohustatud järgima liikmetele seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud kohustusi (põhikirja p 3.2).
6.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).
7.Korteriühistu Sinivoore 5 põhikirja p 3.2.5 sätestab korteriühistu liikme kohustuse tasuda regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuse (sh prügivedu, elamu ja selle juurdekuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektrivariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotudkulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstabeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses olevakorteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja p 3.2.6 järgi tuleb tasuda regulaarselt üks kord kuus, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, elekter, küte, kanalisatsioon) eest makseid tähtaegselt vastavalt teenuseid osutavate asutustega sõlmitud lepingutele.
8.Puudutatud isiku võlgnevus seisuga 30.09.2025.a. on 2410,77 eurot ja viivis 108,83 eurot (dtl 18). Võlgnevus on tekkinud ajavahemikul 31.07.2023-31.08.2025 ja korteriomaniku kliendikaardilt nähtuvad tasumiseks esitatud arved(arve nr), arvestatud summa, laekumised ning saldo + viivis (dtl 19). Nimetatud perioodil on korteriomanikult ebaregulaarseid ja suvalistes summades laekumisi kokku 210 eurot, viiviste katteks 174 eurot. Käibeandmikul (dtl 20-22) on arveldused perioodi eest juuli 2023 -august 2025 (kaasaarvatud) toodud teenuste kululiikide kaupa (sh kogus, tariif, arvestatud summa, makstud summa ja tasumata), võlgnevus perioodi eest on kokku 2519,60 eurot, sellest põhivõlg 2410,77 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 108,83 eurot. 26.06.2018 korteriomanike üldkoosolekul otsustati kinnitada alates 01.10.2018 maja hooldustasu – 0,45 eurot/m2, remondifond – 0,25 eurot/m2; trepikodade koristamine – vastavalt kantud kulutustele; maja kindlustus – vastavalt esitatud arvele poole aasta eest, veekaod – vastavalt korterite arvule, prügiveo jaotamine – vastavalt elanike arvule (dtl 23-24, tõlge dtl 30)
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite
4
rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Viivise tasumise kohustus tuleneb ka korteriühistu põhikirja p-st 3.2.7. Sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest juuli 2023-30.09.2025 on 108,83 eurot (dtl 1922). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada avalduses selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist ka TsMS § 367 alusel alates 1.10.2025 kuni põhinõude (s.o 2410,77 euro) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (ehk seadusjärgses määras).
10.A. G. ei ole omapoolset seisukohta ega vastuväiteid avaldusele ning nõude suurusele esitanud. A. G. ei ole mingilgi viisil tõendanud, et on kohustuse täitnud (sh osaliselt) või puuduks tal üldse kohustus. Kuivõrd puudutatud isik ei ole nõudele vastuväiteid esitanud, loeb kohus, et A. G. on avalduses toodud asjaolud omaks võtnud.
11.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse, mõistab A. G.lt välja 2519,60 eurot ja lisanduva viivise ning jätab korteriomaniku kanda menetluskulud. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulud on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 6 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 248 eurot, kokku 304 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus (sh õigusabikulu, TsMS § 175 lg 1) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 304 eurot.
13.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.