Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu

2-23-114756 poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ (edaspidi hageja) hagi S E (edaspidi kostja) vastu. Kuna hageja nõue kosja vastu tuleneb tarbijakrediidilepingust, kohustas kohus hagejat 21.04.2023. a. määrusega esitama kohtule selle kohta detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid: 1) kas tarbija sai laenu kätte; 2) andmed krediidi kulukuse määra arvutamise kohta; 3) andmed lepingu ülesütlemise avalduse kostjal kättesaamise kohta ning 4) selgitada, kuidas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega kohtu poolt nõutud selgitused ning tõendid. Hagiavalduse kohaselt tuvastas krediidiandja kliendi sissetulekud, võttes arvesse kliendi enda esitatud (1200 eurot) ja EMTA väljavõttelt (632.94 eurot) saadud info. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema finantskohustuste (150 eurot) kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra (215.30 eurot). Päringud tehti ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i C krediidiskooring. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Lisas on esitatud süsteemiväljavõtted. Majapidamiskulude määra arvutamisel on krediidiandja võtnud aluseks Eesti Statistikaameti avaldatud Eesti inimese keskmise tarbimiskulu alusel kehtestatud majapidamiskulutuste üldkohaldatava määra. 05.09.2022 sõlmisid E AS (edaspidi (krediidiandja) ja kostja tähtajatu krediidilepingu nr 18721177822, krediidilimiidiga 1100,00 eurot, intressimääraga 39,90% aastas (0,11% päevas), krediidi kulukuse määraga 48,63% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 39.9% aastas (esialgne (maksimaalne) intressimäär) ja püsib muutumatuna kogu laenutähtaja jooksul, väljavõtu tasu on 2.2 eurot ning kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Kostja on perioodil 05.09.2022 saanud krediiti 1100,00 eurot, millest on maha arvestatud väljavõttetasud. Kostjale on 05.09.2022 üle kantud krediit 1100,00 eurot. Kostja laenu katteks ühtegi tagasimakset ei teinud. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata minimaalse tagasimakse, edastas krediidiandja kostjale 30.12.2022 lepingu ülesütlemise teatise, milles anti kostjale täiendav tähtaeg lepingust tulenevate kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.01.2023. Antud teatises teatas krediidiandaja, et täiendavalt antud tähtaja kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning kõik lepingust tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks.

2-23-114756 Kuna kostja hoolimata talle antud täiendavast tähtajast võlgnevust ei tasunud, luges krediidiandja lepingu tingimuste punkti VII alapunkti 4.4.2 alusel lepingu 16.01.2023 lõpetatuks. Krediidiandja edastas kostjale 20.02.2023 teatise nõude loovutamise kohta OK Incure OÜ-le. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Võttes arvesse eeltoodut, on kostja krediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlg hageja ees hagi esitamise seisuga 1100,00 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhitingimustes kokkulepitud määras (39,90% aastas) lepingust nr XXX tulenev tasumata intress 159,93 eurot (perioodil 06.09.2022-16.01.2023). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise lepingujärgses määras 135,88 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 113-2 lg 2 ja laenulepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 (kaasnevad kulud) alusel võla sissenõudmiskulu 50,00 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, tehes erinevaid toiminguid - võlamenetleja töö, tasulised päringud (5,00 eurot) ning edastatud 13.02.2023 nõudekiri, 28.02.2023 pretensioon (25,00 eurot), 22.12.2022 ning hagihoiatus (5,00 eurot). Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 1100 eurot, intress 159,93 eurot, viivis 135,88 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot, kokku 1445,81 eurot. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja sai kohtudokumendid kätte 11.05.2023 AET-i kaudu. Kostja 14-päeva jooksul, s.o hiljemalt 25.05.2023 kirjalikku vastust kohtule ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kosja vastu tarbijakrediidilepingust. Tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016 otsus kohtuasjas nr XX, 17.05.2018 otsus kohtuasi nr XX). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse

2-23-114756 rikkumisest (nt 21.04.2016 otsus kohtuasjas nr XX). Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C 679/18). Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega kohtu poolt nõutud selgitused ning tõendid. Kohtu hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS §-ga 94, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS § 113-2 lg 2 p-dega 2 ja 3. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskuludena 280 euro riigilõivu kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 280 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hagejal puuduvad lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja. Teisi menetluskulusid hageja märkinud ei ole. Seega moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 280 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks 280 eurot menetluskulu. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.