Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-19-9173
Kohtuasi
X avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu vastu 16.04.2019 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.06.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (registrikood 80162053), esindaja Dmitri Štšerbin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.06.2022 määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata avalduse Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku päevakorra punkti 2 all vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks osas, milles otsustati paigaldada valvekaamerad. Teha tühistatud osas uus määrus, millega tuvastada Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku päevakorra punkti 2 all vastu võetud otsuse, milles otsustati paigaldada valvekaamerad, tühisus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 09.06.2022 määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata avalduse Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku päevakorra punkti 5b all vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks osas, milles otsustati nõuete üle rõdude klaasimise kohta. Teha selles osas uus määrus, millega tuvastada Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku päevakorra punkti 5b all vastu võetud otsuse, milles otsustati nõuded rõdude klaasimise kohta, tühisus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 09.06.2022 määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata avalduse Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku päevakorra punkti 5c all vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks või
alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks osas, milles otsustati parempoolse lifti renoveerimine. Teha selles osas uus määrus, millega tuvastada Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku päevakorra punkti 5c all vastu võetud otsuse, milles otsustati parempoolse lifti renoveerimine, tühisus. Muus osas jätta Harju Maakohtu 09.06.2022 määrus muutmata Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
5.1.Rahuldada X avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks osaliselt.
5.2.Tuvastada Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku otsuse päevakorra punkti 2 all vastu võetud otsuse, milles otsustati paigaldada valvekaamerad, tühisus.
5.3.Tuvastada Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku otsuse päevakorra punkti 5b all vastu võetud otsuse, milles otsustati nõuded rõdude klaasimise kohta, tühisus.
5.4.Tuvastada Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku otsuse päevakorra punkti 5c all vastu võetud otsuse, milles otsustati parempoolse lifti renoveerimine, tühisus.
5.5.Jätta muus osas Harju Maakohtu 09.06.2022 määrus muutmata ja X määruskaebus rahuldamata.
5.6.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning rahaliselt kindlaks määramata. Rahuldada X määruskaebus osaliselt. Jätta rahuldamata Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu määruskaebus.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 14.06.2019 maakohtule avalduse Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (puudutatud isik) 16.04.2019 korteriomanike üldkoosoleku päevakorra p-de 1, 2 ja osaliselt pi 5 all vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2.Avaldaja palus tühistada või kehtetuks tunnistada järgnevad 16.04.2019 üldkoosoleku otsused: − Parkla ehitus - teha hoovi korrastamiseks vajalikud tööd, rahaliste vahendite puudumise korral teha projekt kolmes etapis (päevakorra p 1a) − Valvekaamerate paigaldus - paigaldada videokaamerad majas ja väljas maja ümber, ühistu ostab kaamerad ja tehnika (päevakorra p 2) − Rõdude klaasimine - maja rõdud võivad olla klaasitud raamita või valge raamiga, teistmoodi klaasimine tuleb vahetada (päevakorra p 5b) − Liftide uuendamine/renoveerimine - renoveerida parempoolne lift (päevakorra p 5c) Avaldaja oli seisukohal, et üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, sest koosolekul ei osalenud nõutav arv liikmeid. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 2 kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest. Korteriühistus oli 160 liiget ja pool sellest
oli 80, kuid üldkoosolekul osales 40 liiget. Vastavalt 22.11.2001 põhikirja punktile 6.5. oli üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 51% ühistu liikmetest või nende esindajatest. 03.07.2018 toimus üldkoosolek, kus võeti vastu otsus põhikirja muutmiseks. Uue põhikirja punkti 3.4.3 kohaselt oli korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. Kuivõrd uue põhikirja poolt hääletas vaid 30 korteriühistu liiget, ei võetud uut põhikirja vastu ja kehtis varasem põhikiri, mille järgi oleks üldkoosolekul otsuste tegemise poolt pidanud hääletama vähemalt 51% korteriühistu liikmetest või nende esindajatest. Avaldaja vaidlustas 03.07.2018 üldkoosoleku otsuse põhikirja muutmiseks, mida menetleti maakohtus (tsiviilasi nr 2‐18‐13079). 21.02.2022 seisukohas teatas avaldaja, et ringkonnakohus jättis tsiviilasjas nr 2-18-13079 rahuldamata avaldaja nõude tuvastada, et korteriühistu 03.07.2018 üldkoosoleku otsus kinnitada uus põhikiri oli tühine. Seega kehtis uus põhikiri alates 03.07.2018. Täiendavalt palus avaldaja kohustada korteriühistut esitama kohtule korteriühistu 16.04.2019 üldkoosoleku protokolli lisad: üldkoosoleku osalejate nimekirja ja volikirjad. Avaldaja väitel olid 16.04.2019 üldkoosoleku päevakorra p-de 5b ja 5c otsused rõdude klaasimise ja lifti renoveerimise kohta tühised, sest neid küsimusi ei olnud üldkoosoleku kutse päevakorras ja seega rikuti KrtS § 29 lg-t 1. Üldkoosoleku päevakorra p-i 2 otsus valvekaamerate paigaldamise kohta oli õigusvastane, sest valvekaamerate paigaldamise kulud ei olnud KrtS § 35 kohaselt korteriühistu tavapärase valitsemise majandamiskulud. Valvekaamerate paigaldamise näol ei olnud tegemist elamu ega selle hooldamise või remondiga. Üldkoosoleku päevakorra p-i 1 otsus parkla ehitamise kohta oli õigusvastane, sest elamu oli korteriomanike kaasomandis ja kaasomandis oleval kinnistul parkla ehitamine võis toimuda vaid kõigi kaasomanike kokkuleppel. Puudutatud isiku vastuväited
3.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et otsused rõdude klaasimise ja lifti renoveerimise kohta olid tühised. Tegemist oli kohalolijate poolt püstitatud küsimustega. Elamu rõdud olid erinevad ja nõuet, et kõik rõdud peavad olema ühesugused, arutati juba eelnevalt. Sellega seotud küsimusi tõstatati korteriühistus tihti. Ehkki üldkoosoleku protokollis oli rõdude küsimuse arutamine vormistatud otsusena, oli tegemist liikmete teavitamise ja hoiatamisega, et nad ei klaasiks rõdusid oma subjektiivse äranägemise järgi. Samuti olid Tallinna linnal nõuded rõdude osas, mille kohta tehti kortermajadele ettekirjutusi. Seega täitis puudutatud isik seadusest tulenevat hoolsuskohustust ja teavitas elanikke võimalikest riskidest. Liftide renoveerimise osas korraldab korteriühistu koosoleku liftide moderniseerimise arutamiseks. Üldkoosolekul otsustati vaid osaline renoveerimine, mida sai lahendada muude küsimuste seas ja see ei olnud vastuolus üldise päevakorraga ega liikmetele üllatuslik. Avaldaja nõue tühistada otsus lifti renoveerimise kohta oli arusaamatu, sest avaldaja ei selgitanud, mis põhjusel ja mille alusel ta lifti renoveerimist vaidlustas. Puudutatud isik ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et otsus valvekaamerate paigaldamise kohta oli õigusvastane. Valvekaamerad olid väljaspool korterelamut juba paigaldatud. Korteriomanikud soovisid paigaldada valvekaamerad ka korrustele. Riigikohtu praktika kohaselt on valveteenus majandamiskulu, kui see on kõigi/enamiku korteriomanike huvides ja seotud nende kaasomandis oleva ehitise või maatükiga. Seega oli valvekaamerate paigaldamine korrustele majandamiskulu ja avaldaja seisukoht oli ekslik. Valvekaamerate paigaldamise otsus tulenes vajadusest tagada kaasomandi säilimine. Parkla ehitamine otsustati 12.07.2011 koosolekul. Otsus oli kehtiv ja selle vastuvõtmisel osales ka avaldaja. Parkla rajamine kinnitati 14.10.2011 otsusega, mil selle poolt hääletas 96 korteriomanikku, mis moodustas 60% omanike
üldarvust. Vastavalt otsusele tellis puudutatud isik ametliku projekti. Parkla ehitamise teema tõstatati 16.04.2019 üldkoosolekul seetõttu, et Tallinna linn nõudis toetuse eraldamiseks korteriühistu otsuse formaalset ümbersõnastamist territooriumi heakorrastamiseks. Laenu võtmist korteriühistus ei arutatud, sest töid ja teenuseid püütakse rahastada omavahenditest. Korteriühistul oli olemas projekt, milles olid kooskõlastused koos ehitusloaga. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus jättis avaldaja avalduse korteriühistu 16.04.2019 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Samuti jättis kohus rahuldamata avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut esitama kohtule 16.04.2018 üldkoosoleku protokolli lisad. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kuivõrd üldkoosolek toimus ja otsused võeti vastu 16.04.2019, siis lähtus kohus asja lahendamisel sellel ajal kehtinud seadustest. Korteriühistu 22.11.2001 põhikirja (I kd, tl 8-14) p-i 6.5. kohaselt oli üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 51% ühistu liikmetest või nende esindajatest. Puudus vaidlus selles, et korteriühistus oli 160 liiget, millest pool oli 80. 03.07.2018 toimus korteriühistu üldkoosolek, mille kohaselt võttis üldkoosolek vastu otsuse põhikirja muutmiseks. Uue põhikirja (I kd, tl 16-19) punkt 3.4.3. sätestas, et üldkoosolek oli otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. Avaldaja vaidlustas 03.07.2018 üldkoosoleku otsuse põhikirja muutmise kohta maakohtus. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-18-13079 tuvastas maakohus, et 03.07.2018 üldkoosoleku otsused olid kehtivad, siis ei kehtinud 16.04.2019 seisuga 22.11.2001 vastu võetud põhikiri, vaid 03.07.2018 vastu võetud uus põhikiri. KrtS § 35 lg 1 kohaselt otsustavad korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Avaldaja ei tuginenud oma avalduses ega hilisemates seisukohtades 16.04.2019 protokolli lisade puudustele ega asjaoludele, mis põhjustaksid 16.04.2019 otsuste tühisust või kehtetust seoses 16.04.2019 protokolli lisade korrektsusega. Avaldaja vaidlustas 16.04.2019 koosoleku otsused sisuliselt. Puudutatud isik esitas kohtule 16.04.2019 protokolli lisad, millest nähtus mitu korteriomandit oli koosolekul esindatud ja asjaolu, et koosolekul oli otsustusvõimeline kvoorum (I kd, tl 121-133). Kvoorum vastas korteriühistu kehtiva põhikirja punktis 3.4.3. toodud nõudele, mille järgi oli üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata (I kd, tl 134-138). Parkla rajamise otsus võeti vastu 12.07.2011 ja kinnitati 14.10.2011 üldkoosoleku otsusega. 14.10.2011 hääletas parkla rajamise poolt 96 korteriomanikku, mis oli 60% korteriomanike üldarvust (160). Vastavalt otsustatule tellis puudutatud isik ametliku projekti, kus töötati mh läbi parkla rajamine. Kuivõrd 14.10.2011 koosolekul pooldasid 60% korteriomanikest parkla rajamist, siis järgiti asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s toodud nõudeid ja avaldaja sellekohane etteheide korteriühistule oli põhjendamatu. Avaldaja ei selgitanud, millest lähtuvalt jõudis ta seisukohale, et üldkoosoleku otsus valvekaamerate ostmiseks ja paigaldamiseks oli vastuolus KrtS § 35 lg-ga 2. Avaldaja väitel oli puudutatud isiku koosoleku otsus üldsõnaline ja väidetavalt soovis puudutatud isik paigaldada kaameraid topelt. Kohus nõustus puudutatud isiku seisukohaga, et valvekaamerate paigaldamise vajadus oli tingitud vajadusest tagada kaasomandi säilimine. Puudutatud isik tõendas valvekaamerate paigaldamise vajadust fototabeliga, milles kajastati kaasomandi kahjustamise episoodid. Kohtu hinnangul olid põhistamata ja tõendamata avaldaja väited rõdude klaasimise ja lifti renoveerimise otsuste tühisuse osas. Kuivõrd antud juhul ei toonud avaldaja esile rikkumisi seoses üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, ei olnud 16.04.2019 üldkoosoleku
otsus KrtS § 29 lg 1 järgi tühine. Korteriomanike üldkoosoleku otsus võib olla tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 kohaselt juhul, kui see on vastuolus heade kommetega, rikub võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Võimalikku vastuolu heade kommetega sai käesolevas asjas hinnata üksnes seeläbi, kas taolisi otsuseid võis põhimõtteliselt korteriomanike üldkoosolekul hääletada ja vastu võtta. KrtS § 35 lg 2 sätestab, milliseid tegevusi käsitatakse korterioandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemisena. Kui korteriomanike hinnangul esinesid alused viidatud küsimuste aruteluks, oli neil õigus selline küsimus üldkoosolekul hääletusele panna. Kui otsus võeti vastu kõiki teisi koosoleku pidamist ja otsuse vastuvõtmise korda puudutavate reeglite järgi nõuetekohaselt häälteenamusel, ei saanud selline otsus olla vastuolus heade kommetega. Käesoleval juhul ei rikutud koosoleku pidamise ega otsuse vastuvõtmise korda. Eeltoodust tulenevalt puudus alus tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisus TsÜS § 38 lg 2 alusel. KrtS ei sisalda erisätteid korteriomanike üldkoosoleku otsuse kehtetuse aluste kohta. KrtS § 29 lg 2 teisest lausest tulenevalt tuleb korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude lahendamisel kohaldada TsÜS-s juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut. Seega näeb võimalikud kehtetuks tunnistamise alused ette TsÜS § 38 lg 1 p-des 1-3, mille järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist kui otsus on vastuolus seadusega, otsus on vastuolus põhikirjaga või kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Kohus märkis, et TsÜS § 38 lg 1 esimese lause järgne kontroll ei ulatu kaugemale sellest, et kohus kontrollib otsuse vastuvõtmise tingimusi, mitte aga selle sisulist põhjendatust. Nii ei saanud kohus viidatud sätte alusel asuda kontrollima, kas juriidilise isiku liikmed oleksid pidanud võtma vastu teistsuguse sisuga otsuse. Seega ei saanud otsus olla kehtetu vastuolu tõttu KrtS §-ga 35. Avaldaja ei märkinud, et otsus oli vastuolus põhikirjaga. Samuti ei viidanud avaldaja asjaolule, et juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Seega ei olnud täidetud ükski kehtetuks tunnistamise nõude eeldus. Avaldaja määruskaebus
5.Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse ja rahuldada avaldus. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Kohus rikkus oluliselt menetlusnorme leides, et otsus parkla ehitamise kohta oli seaduslik. Ebaõige oli maakohtu järeldus, et 12.07.2011 üldkoosoleku otsus parkla ehitamise kohta oli kehtiv. 12.07.2011 üldkoosolek oli korduv üldkoosolek, kus osales 47 korteriühistu liiget. Vastavalt 22.11.2001 põhikirja p-le 6.5. oli korduv üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võttis osa vähemalt 1/3 ühistu liikmetest või nende esindajatest. Korteriühistus oli 160 liiget, millest 1/3 oli 53 liiget. Seega ei olnud üldkoosolek otsustusvõimeline ja otsused olid tühised. Maakohus leidis, et üldkoosolek kinnitas 14.10.2011 parkla rajamise ja otsuse tegemisel osales 60% korteriomanike üldarvust. Maakohus kohaldas taolisele järeldusele jõudes ebaõigesti seadust, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Riigikohtu selgitusest tulenes, et AÕS § 72 lg 1 kohaldamiseks tuli põhjalikult uurida käesoleva asja asjaolusid. Maakohus lähtus vaid üldkoosoleku protokollist ja seega puudus antud juhul alus AÕS § 72 lg 1 kohaldamiseks. Uue parkla ehitamisega korterelamu haljastusalal muudetakse oluliselt maa majanduslikku otstarvet ja sellise otsuse sai teha ainult kohaldades AÕS § 74 lg-t 1. 16.04.2019 üldkoosolekul ei olnud õigust teha otsust parkla ehitamiseks, kuna koosolekul osales ainult 40 korteriühistu liiget. Selline üldkoosoleku otsus oli tühine.
Vastavalt korteriühistu üldkoosoleku kutsumise teatele oli päevakorra p-s 5 märgitud vaid tuleohutuse küsimus. Vaatamata eelnevale, tegi üldkoosolek veel kaks otsust seoses rõdude klaasimise ja liftide renoveerimisega. Otsusega rõdude osas kohustas üldkoosolek korteriomanikke vahetama rõdude klaasimist, juhul kui nende rõdu klaasimine ei vastanud otsuses märgitud tingimustele. Üldkoosolek kohustas korteriomanikke tegema kohustusliku toimingu ja viima rõdude klaasimine vastavusse üldkoosoleku poolt kehtestatud nõudega. Samuti otsustas üldkoosolek majandamisküsimuse üle, millega otsustati kaasomandis olevat lifti renoveerida ja kanda renoveerimisega seotud majandamiskulud. Selline otsus oli juhatusele ja korteriomanikele kohustuslik ja tähendas, et korteriomanikel tuli renoveerimise tööde eest tasuda remondifondist. Kuivõrd küsimusi seoses rõdude klaasimise ja lifti renoveerimisega ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise teate päevakorras, siis rikuti KrtS § 29 lg-t 1 ja otsused olid tühised. Maakohtul tuli avaldajalt küsida arvamust ja tõendeid selle kohta, milline olukord oli korterelamus rõdude klaasimisega. Kohus seda ei teinud ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Samuti rikkus kohus menetlusõigusnorme, kuna ei selgitanud, milline õigusnorm lubas otsustada rahalise küsimuse üle lifti renoveerimise kohta ilma, et sellest oleks teatatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates. Seoses nõude rahuldamata jätmisega valvekaamerate paigaldamise otsuse osas kohaldas maakohus ebaõigesti Riigikohtu otsust asjas nr 3-2-1-163-13. Riigikohus selgitas, et on oluline tuvastada, mis on valveteenuse sisu ning sellest tulenevalt võtta seisukoht, kas tegemist oli majandamiskuluga või mitte. Juhul kui tegemist ei ole majandamiskuluga, tuleb hagi jätta valveteenuse tasu osas rahuldamata. Üldkoosolek tegi üldsõnalise otsuse osta ja paigaldada kaamerad ja ei põhjendanud, mis oli kaamerate paigaldamise eesmärk. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tähendab taoline üldsõnaline otsus seda, et tegemist ei olnud majandamiskuluga. Seega ei olnud kulud valvekaamerate ostmiseks ja paigaldamiseks majandamiskulud. Juhul, kui üldkoosolek leidis, et need olid majandamiskulud, siis tuli seda otsuse tegemisel ka põhjendada. Fotod, mille esitas korteriühistu maakohtule, et põhjendada otsuse vajaduse tegemist olid asjakohatud, kuna neid ei esitatud üldkoosolekul. Fotosid ei saanud kasutada otsuse põhjendamiseks ja õigustamiseks tagasiulatuvalt, sest see oli vastuolus heade kommetega. KrtS § 35 lg 2 p-i 1 kohaselt mõistetakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Need on tööd, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Valvekaamerate paigaldamise kulu ei olnud eelnimetatud sätete tähenduses tavapärase valitsemise küsimus, kuna tegemist ei olnud elamu ega selle osade hooldamise või remondiga. Üldkoosoleku põhjendused otsuse tegemisel kinnitasid, et valvekaamerate paigaldamine ei teeninud neid korteriühistu eesmärke, mille täitmiseks tehtud kulutusi peeti silmas KrtS § 35 lg 2 p-s 1. Avaldaja leidis, et valvekaamerate paigaldamisega rikuti tema privaatsust. Valvekaamerate piltide ekraanid asuvad esimese korruse valvuri ruumis, kus istus võõras isik ja jälgis kaameraid. Kaamerate video salvestati korteriühistu poolt. Maakohtul tuli avalduse lahendamisel välja selgitada, kas valvekaamerad rikuvad avaldaja privaatsust ja kas korteriühistus oli olemas kord, mille alusel järgiti avaldaja ja teiste korteriomanike privaatsust tagavaid meetmeid. Maakohus eelnevat ei teinud ja rikkus TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustust hagita asjades. Avaldajal oli õigus privaatsusele ja korteriühistu otsus valvekaamerate paigaldamiseks riivas avaldaja õigusi. Puudutatud isiku määruskaebus
6.Puudutatud isik palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohus eksis menetluskulude jaotamisel tsiviilkohtumenetluse normide vastu ja jättis tähelepanuta asja olemuse ja tulemuse, mille alusel tuli jätta menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus ei juhindunud kehtivast kohtupraktikast ja eksis tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 172 lg 1 tõlgendamise osas. Käesolevas hagita asjas oli 2 menetlusosalist. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Maakohus ületas menetluskulusid jaotades diskretsiooni piire, kuna menetluskulude jaotamisel tuli kohaldada TsMS § 172 lg 1 teist lauset. Käesolevas asjas oli mitu menetlusosalist. Vaidluse poolteks olid avaldaja ja korteriühistu. Avaldus jäeti rahuldamata, kuid sellele vaatamata jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust ja TsMS § 442 lg-t 8, § 436 lg-t 1 ja § 465 lg 2 p-i 8. Kohus ei põhjendanud avalduse rahuldamata jätmisel menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Vaidlustatav määrus oli vastuoluline. Kuivõrd avaldaja põhjustas oma tegevusega kohtuprotsessi ja avaldus jäeti rahuldamata, oli kaotanud pooleks avaldaja. Menetluse vältel tuli puudutatud isikul reageerida avaldaja seisukohtadele, esitada omapoolseid seisukohti ja koguda tõendeid. Eeltoodud asjaolusid arvestades oli ebaõiglane avaldaja vabastamine puudutatud isiku menetluskulude kandmisest. Maakohus ei kohaldanud menetluskulude jaotuse üle otsustades õigesti kaalutlusõigust ja ületas diskretsioonipiire, kohaldades valesti TsMS § 172 lg 1 ja üldist printsiipi, mille eesmärgiks on jätta menetluskulud kaotanud poole kanda. Puudus alus mitte lähtuda üldreeglist, mille kohaselt oli õiglane jätta menetluskulud isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Seega tuli menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtupraktika korteriühistuga seotud hagita asjades toetas arusaama, et kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärk on jätta menetluskulud kohtuvaidluse kaotanud poole kanda. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada vaid juhul, kui hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole. Menetluse edasine käik
7.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis pooltele tähtaja nendele vastamiseks.
8.Pooled vaidlesid üksteise määruskaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.
9.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata avalduse üldkoosoleku päevakorra p-i 2 all vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks, millega otsustati paigaldada valvekaamerad ja üldkoosoleku päevakorra p-i 5 all vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks osas, millega otsustati rõdude klaasimise nõuded ja parempoolse lifti renoveerimine. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avalduse puudutatud isiku 16.04.2019 üldkoosoleku protokolli punktides 2, 5b (nõuded rõdudele) ja 5c (lifti renoveerimine) vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.KrtS § 29 lg 2 kohaselt lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita asjas tuleb kohtul
TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt üldjuhul ise selgitada välja asjaolud ja koguda selleks vajalikud tõendid. Lisaks näeb TsMS § 477 lg 5 ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega, samuti nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus leidis põhjendatult, et kvooruminõudeid ei rikutud, sest uue põhikirja p-i 3.4.3. kohaselt oli üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. Kui korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline või kui otsuse poolt ei antud piisaval arvul hääli, on üldkoosoleku otsus seadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatav (vt RKTKm 30.11.2022, 2‐21‐13599/26, p 14.4; RKTKm 16.02.2022, 2‐20‐17009/40, p 21). Tsiviilasjas nr 2-18-13079 jäeti rahuldamata avaldaja nõue tuvastada, et 03.07.2018 üldkoosoleku otsus kinnitada uus põhikiri oli tühine. Kuivõrd pooled nõustusid, et 03.07.2018 võeti vastu uus põhikiri, puudus vaidlus selle üle, et 16.04.2019 üldkoosolekul kehtis 03.07.2018 vastu võetud põhikiri. Parkla rajamine
13.Puudutatud isiku väitel otsustati parkla ehitamine 12.07.2011 koosolekul. Otsuse vastuvõtmisel osales ka avaldaja. Teema tõstatati uuesti 16.04.2019 üldkoosolekul seetõttu, et linn nõudis toetuse eraldamiseks korteriühistu otsuse formaalset ümbersõnastamist. Avaldaja sõnul oli väide, et parkla ehitamine otsustati 12.07.2011 koosolekul, paljasõnaline ja tõendamata. Kuivõrd korteriühistu ei teinud varem otsuseid parkla ehitamise kohta, ei vastanud tõele väide, et parkla ehituse teema tõstatati korduvalt. Puudutatud isiku sõnul otsustati 12.07.2011 koosolekul kinnitada „Parkimisplatsi rajamine maja ees“. 14.10.2011 otsusega kinnitati parkla rajamine koos 2011 majandustegevuse aastakava kinnitamisega. 14.10.2011 hääletas parkla rajamise poolt 96 korteriomanikku (60%).
14.Riigikohtu praktika kohaselt ei ole vaidlus parkla laiendamise üle korteriomandi valitsemise küsimus, mida sätestab korteriomandiseadus. Korteriomandi valitsemise küsimuseks ei ole ühtlasi ka vaidlus parkla ehitamise üle. Sellise vaidluse lahendamisel kohalduvad asjaõigusseaduse kaasomandit reguleerivad sätted (vt RKTKo 03.04.2019, 2-17-16823, p 11). AÕS § 72 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. AÕS § 74 lg 1 sätestab, et kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-29-15, et selles asjas tuvastatud asjaoludel ei olnud parkla laiendamisel (parkla laiendamiseks vähendati haljasala 2,5 m pikkuse riba võrra) tegu korterelamu juurde kuuluva maa majandusliku otstarbe olulise muutmisega, mistõttu AÕS § 74 lg 1 ei kohaldunud ja seda küsimust võis otsustada AÕS § 72 lg 1 järgi korteriomanike enamuse otsusega (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-29-15, p 12).
15.Avaldaja leidis, et uue parkla ehitamisega korterelamu Randla 15 maa haljastusalal muudetakse oluliselt maa majanduslikku otstarvet ja sellise otsuse sai teha üksnes kohaldades AÕS § 74 lg-t 1. Asja materjalidest nähtus, et maja ümber asetsev haljasala ei vähenenud tulenevalt parkla rajamisest oluliselt ja seega ei olnud ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul tegemist korterelamu juurde kuuluva maa majandusliku otstarbe olulise muutmisega. Maakohus leidis õigesti, et antud juhul ei kohaldu AÕS § 74 lg 1 ja küsimust võis otsustada AÕS § 72 lg 1 järgi korteriomanike enamuse otsusega. Kuivõrd 14.10.2011 hääletas parkla rajamise poolt 96 korteriomanikku, mis moodustas 60% omanike üldarvust (160), oli parkla rajamise osas olemas AÕS § 72 lg 1 kohane korteriomanike enamuse otsus. Eeltoodust tulenevalt puudub alus tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja nõude tuvastada tühisus või tunnistada kehtetuks üldkoosoleku päevakorra p-i 1 all
vastu võetud otsus parkla rajamiseks. Üldkoosolek võis otsustada parkla rajamise üle, sest selleks oli olemas korteriomanike enamuse otsus AÕS § 72 lg 1 mõttes. Liftide renoveerimine ja rõdude klaasimine
16.Avaldaja leidis, et kuivõrd üldkoosoleku päevakorra p-i 5 küsimusi (otsus rõdude klaasimise kohta ja otsus lifti renoveerimise kohta) ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise teate päevakorras, siis rikuti sellega KrtS § 29 lg-t 1 ja otsused olid tühised. Puudutatud isik selgitas, et kohalolijad püstitasid ise rõdude küsimuse. Ehkki rõdude arutamine vormistati otsusena, oli tegemist teavitamise ja hoiatamisega, et omanikud ei klaasiks rõdusid oma subjektiivse äranägemise järgi. Samuti olid linnal rõdude osas nõuded. Liftide osas otsustati üksnes osaline renoveerimine, mida sai lahendada üldkoosolekul muude küsimuste seas. See ei olnud vastuolus päevakorraga ega liikmetele üllatuslik. Päevakorra p-i 5 küsimuste üle arutamisel ei toimunud hääletamist. Selliste küsimuste lahendamine nagu prügikonteineri tellimine, elanike teavitamine reeglitest, kuidas ei tohi klaasida rõdusid ja lifti põranda remont, mahtus korteriühistu tavalisse tegevusse ning ei vajanud iga kord koosolekul eraldi otsustamist.
17.KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine mh juhul, kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Otsuste vastuvõtmise korda võib olla oluliselt rikutud, kui hääletamist ei toimunud (TlnRnKm 2-18-12983, 22.11.2019, p 14.5.). Üldjuhul saab koosoleku läbiviimise ja hääletamise käiku tõendavaks dokumendiks pidada protokolli. Kuigi TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, siis peaks protokolli õigsust pigem eeldama (TlnRnKm 2-18-12983, 22.11.2019, p 14.5.).
18.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et käesoleval juhul ei rikutud otsuse vastuvõtmise korda. Üldkoosoleku 16.04.2019 protokollist (I kd, tl 7-8) ei nähtu, et seoses päevakorra p-dega 5b ja 5c oleks toimunud hääletamine. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd protokolli õigsust eeldatakse ja protokolli kohaselt hääletust ei toimunud, rikuti otsuste vastuvõtmisel oluliselt otsuste vastuvõtmise korda. Asjakohatud olid puudutatud isiku väited, et päevakorra p-de 5b ja 5c korral ei olnud tegemist otsustega, vaid liikmete teavitamise ja hoiatamisega. Üldkoosoleku protokollis vormistati vaidlusalused punktid otsustena: − 5.b) Otsustati: maja rõdud võivad olla klaasitud raamita või valge raamiga. Teistmoodi klaasimine peab olema vahetatud. − 5.c) Otsustati: renoveerida parema poole lifti. Pooled ei väitnud, et protokoll ei kajasta koosoleku tegelikku käiku ega hääletamistulemusi. Kuivõrd protokollist ei tulene, et vaidlusaluste punktide osas toimus hääletus, leiab ringkonnakohus, et otsuste vastuvõtmise korda rikuti oluliselt ja seega on otsused üldkoosoleku päevakorra p-de 5b all seoses nõuetega rõdudele ja 5c all seoses lifti renoveerimisega TsÜS § 38 lg 2 alusel tühised. Valvekaamerate paigaldamine
19.Määruskaebuses leidis avaldaja, et üldkoosoleku otsus valvekaamerate paigaldamise kohta on tühine või et see tuleb kehtetuks tunnistada põhjusel, et valvekaamerate paigaldamine riivab tema privaatsust. Samuti oli otsus kaamerate paigaldamiseks õigusvastane, sest see ei olnud seotud tavapärase valitsemise küsimustega KrtS § 35 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendusega, et kuivõrd valvekaamerate paigaldamise oli vajalik kaasomandi säilimise tagamiseks, oli kaamerate paigaldamise vajadus tõendatud.
20.Isikutest videosalvestise tegemine on käsitatav isikuandmete töötlemisena (RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549, p 11.3). Isikuandmete kaitset nende töötlemisel reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) nr 2016/679). Füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel täpsustab ja täiendab isikuandmete kaitse seadus (IKS). Isikutest videosalvestise tegemine on isikuandmete töötlemine ehk tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta käiva teabega toimingu tegemine üldmääruse artikli 4 p-de 1 ja 2 mõttes. Kaameraga videovalvesüsteemi korral toimub isikuandmete automatiseeritud töötlemine, kui paigaldatud seade võimaldab salvestada ja säilitada niisuguseid isikuandmeid nagu füüsiliste isikute tuvastamist võimaldavaid videokujutisi (EKo 11.12.2019, C-708/18, TK, p-d 34 ja 35; EKo 11.12.2014, C-212/13, Ryneš, p 25).
21.Valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale võib olla kaasomandi eseme tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad KrtS § 35 lg 1 kohaselt häälteenamuse alusel, kuid võib endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on KrtS § 38 lg 1 kohaselt vajalik korteriomanike kokkulepe. Kui valvekaamerate paigaldamine riivab korteriomanike õigusi vähemal määral, võib nende paigaldamiseks piisata korteriomanike häälteenamusest, kuid korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustatud videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele (vt RKTKm 29.10.2020, 2‐18‐11279/33, p 12). Kuivõrd valvekaameraga töödeldakse isikuandmeid automatiseeritult, siis tuleb järgida üldmääruse artiklis 5 ja IKS §-s 14 sätestatut. Isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja vastama vähemalt ühele üldmääruse artiklis 6 toodud tingimusele.
22.Üldmääruse art 6 lg 1 p-i a kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Olukorras, kus korteriühistu paigaldab valvekaamera ja paneb selle tööle, siis töötleb ta korteriomanike isikuandmeid seaduslikult, kui selleks on nende nõusolek. Korteriomanike nõusolek enda isikuandmete töötlemiseks saab väljenduda KrtS § 13 lg 1 kohases korteriomanike kokkuleppes (vt RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549, p 12). Kõnealune kokkulepe eeldab kõikide korteriomanike sellekohast tahteavaldust (RKTK 07.04.2021, 2-18-15391, p 11). Antud juhul puudus asja materjalidest nähtuvalt KrtS § 13 lg 1 kohane korteriomanike kokkulepe valvekaamerate paigaldamiseks. Eelnevast tulenevalt ei saa avaldaja isikuandmete kõnealusel viisil töötlemine olla üldmääruse art 6 lg 1 p-i a alusel seaduslik.
23.Üldmääruse art 6 lg 1 p-i f järgi loetakse andmesubjekti nõusolekuta toimuv isikuandmete töötlemine seaduslikuks vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid. Isikuandmete töötlemine on mh lubatud, kui esinevad kolm eeldust: vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on õigustatud huvi, isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks ja sellist huvi ei kaalu üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja vabadused (EKo 11.12.2019, C‐708/18, TK, p 40; EKo 04.052017, C‐13/16, Rīgas satiksme, p 28). Euroopa Kohus on pidanud lubatavaks isikuandmete töötlemist, mis kaasneb elumajana kasutatava kortermaja ühiskasutuses olevatesse ruumidesse andmesubjektide nõusolekuta videovalvesüsteemi paigaldamisega, et viia ellu inimeste ja vara turvalisuse ja kaitse tagamise õigustatud huvi, kui seda ei kaalu üles andmesubjektide põhiõigused ja -vabadused (EKo, 11.12.2019, C‐708/18, TK, p 60). Seega võisid korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes üldmääruse art 6 lg 1 p‐le f, eeldusel, et sellise otsuse poolt hääletanud korteriomanikel oli valvekaamerate paigaldamiseks õigustatud huvi, valvekaamerate paigaldamine oli vajalik õigustatud huvi teostamiseks ning avaldaja huvid või põhiõigused ja vabadused ei kaalunud
üles üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud korteriomanike õigustatud huvi avaldaja isikuandmeid kõnealusel viisil töödelda.
24.Puudutatud isiku väitel oli käesoleval juhul valvekaamerate paigaldamine vajalik, et tagada kaasomandi säilimine. Kaasomandi rikkumiste tõendamiseks korterimaja territooriumil esitas puudutatud isik fototabeli (I kd, tl 92-96). Puudutatud isiku sõnul oli kaamerate paigaldamine põhjendatud ja täitis oma eesmärki. Samuti võimaldas valvurite ametiruumis asuv monitor teostada üksnes reaalajas korrakaitse nõuete jälgimist. Seade oli juhatuse ametiruumides turvaukse taga ning ligipääs sellele oli ainult juhatuse esinaisel ja tehnika eest vastutaval ettevõtel MAV Tehniks OÜ, kellele võimaldati ligipääs üksnes esinaise loal ja juuresolekul. Korterelamul ja selle territooriumil oli märgistus videovalve kohta. Ligipääs kaameratele oli kaitstud parooliga, mis oli teada vaid juhatuse esinaisele. Seega oli tagatud korteriomanike privaatsus ning isikuandmete kaitse. Videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel, nt süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks.
25.Lisaks õigustatud huvi olemasolule üldmääruse art 6 lg 1 p f mõttes tuleb sama sätte järgi kaaluda, kas üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud isikute õigustatud huvi töödelda avaldaja isikuandmeid kaalub üles avaldaja huvid või põhiõigused ja vabadused. Eelnimetatud kaalutlusotsust valvekaamerate paigaldamiseks saavad korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega teha vaid olukorras, kus häälteenamusega otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise tingimused (RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549, p 13.5.). Kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et selliste tingimuste kehtestamine pandi üldkoosolekul hääletamisele, ei tohtinud korteriomanikud valvekaamerate paigaldamist häälteenamusega otsustada.
26.Kui korteriomanike üldkoosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus, mille jaoks oleks olnud vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, siis on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt tühine, sest see rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (vt RKTKm 01.06.2022, 2‐19‐16450/58, p 15). Eeltoodut arvestades on üldkoosoleku otsuse päevakorra p 2, millega otsustati valvekaamerate paigaldamine, TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt tühine.
27.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel, et hagita menetluses osaleb mitu isikut. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020, 2-165794, p 12). Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt, ei tähenda see iseenesest, et maakohtule saaks ette heita diskretsioonipiiride ületamist ja menetlusnormide rikkumist. Asjaolu, et puudutatud isik maakohtu kaalutlusotsusega ei nõustunud, ei anna puudutatud isiku määruskaebuse väiteid hinnates ringkonnakohtule alust puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamiseks ja teistsuguse otsustuse tegemiseks.
28.Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on põhjendatud avalduse osalise rahuldamise tõttu jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
29.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 617 lg 2 ja § 696 lg 1 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.