LAGUNA MADRE OÜ (end KIMBUTAJA OÜ) hagi osaühingu ADORA GRUPP vastu osanike 11.11.2021 otsuste vaidlustamiseks
Hagihind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: LAGUNA MADRE OÜ (end KIMBUTAJA OÜ, registrikood 14497429) Hageja seaduslik esindaja: P. J. (e-post xxxx) Kostja: osaühing ADORA GRUPP (registrikood 10419668) Kostja seaduslik esindaja: L. M. (e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
11.05.2023
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tuvastada järgmiste osaühingu ADORA GRUPP 11.11.2021 osanike otsuste tühisus:
2.1.otsus, millega kinnitati osaühingu ADORA GRUPP majandusaasta aruanded 2018., 2019. ja 2020.a. kohta;
2.2.otsus, millega otsustati maksta 7 000 eurot KIMBUTAJA OÜ-le või MTÜ Maastikuhooldus kontole vähendades osakapitali 7 000 euro võrra ja arvata KIMBUTAJA OÜ osanike ringist välja;
2.3.otsus, millega otsustati vähendada ettevõtte osakapitali 7 000 euro võrra.
3.Jätta rahuldamata LAGUNA MADRE OÜ (end KIMBUTAJA OÜ) nõuded tuvastada osaühingu ADORA GRUPP 11.11.2021 osanike otsuste tühisus, millega kutsuti ühingu juhatusest tagasi I. S.; millega määrati ühingu juhatuse liikmeks T. K. ning millega otsustati teavitada üldkoosoleku otsusest äriregistrit, muuta ettevõtte põhikirja ja registriandmeid.
4.Jätta rahuldamata LAGUNA MADRE OÜ (end KIMBUTAJA OÜ) alternatiivsed nõuded osaühingu ADORA GRUPP 11.11.2021 osanike otsuste, millega kutsuti ühingu juhatusest tagasi I. S.; millega määrati ühingu juhatuse liikmeks T. K. ning millega otsustati teavitada üldkoosoleku otsusest äriregistrit, muuta ettevõtte põhikirja ja registriandmeid, kehtetuks tunnistamiseks.
5.Jätta poolte menetluskulud 1⁄2 osas LAGUNA MADRE OÜ (end KIMBUTAJA OÜ) ning
1⁄2 osas osaühingu ADORA GRUPP kanda.
6.Välja mõista osaühingult ADORA GRUPP menetluskulu 437,50 eurot LAGUNA MADRE OÜ (end KIMBUTAJA OÜ) kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb osaühingul ADORA GRUPP tasuda LAGUNA MADRE OÜ-le (end KIMBUTAJA OÜ) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.Osaühingul ADORA GRUPP tuleb tasuda LAGUNA MADRE OÜ (end KIMBUTAJA OÜ) kasuks välja mõistetud menetluskulud VARAHALDUS MTÜ kontole xxxx. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja on kostja osanik. Hagejale kuulub kostja osa, mis moodustab 19,72% kostja osakapitalist. 11.11.2021 toimus kostja osanike koosolek. Kuna hagejat koosolekule ei kutsutud, on kõik vastuvõetud otsused seoses kokkukutsumise korra olulise rikkumisega tühised. Alternatiivselt tuleb vastu võetud otsused tunnistada kehtetuks vastuolu tõttu seadusega. Koosolek võttis vastuolus ÄS § 197 lg 11 vastu otsuse hageja osa tühistamiseks. Otsus valida juhatuse liikmeks T. K. on vastuolus hea usu põhimõtte ning vastastikuse kahjustamise keeluga, sest T. K. on sotsiaalselt suutmatu isik, kes ilmselt ei ole suuteline kostjat juhtima. Hageja palub tuvastada järgmiste 11.11.2021 kostja osanike otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks: - otsus, millega kutsuti ühingu juhatusest tagasi I. S.; - otsus, millega määrati ühingu juhatuse liikmeks T. K.; - otsus, millega kinnitati kostja majandusaasta aruanded 2018., 2019. ja 2020.a. kohta; - otsus, millega otsustati maksta 7 000 eurot hagejale või MTÜ Maastikuhooldus kontole vähendades osakapitali 7 000 euro võrra ja arvata hageja osanike ringist välja; - otsus, millega otsustati vähendada ettevõtte osakapitali 7 000 euro võrra; - otsus, millega otsustati teavitada üldkoosoleku otsusest äriregistrit, muuta ettevõtte põhikirja ja registriandmeid. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. 11.11.2021 osanike koosolek kutsuti kokku osanikele tähitud kirjade saatmisega, mh saadeti kutse hagejale. Kostja postitas hagejale kutse 13.10.2021, saates selle hageja registrijärgsel aadressil. Teade saadeti
piisava etteteatamise ajaga, et hageja saaks koosolekul osaleda. Kuna hageja ei hääletanud tema osa tühistamise poolt, ei ole vastavat otsust vastu võetud. Otsused, mis olid vastuolus seadusega, jäeti äriregistris kinnitamata. Otsused seoses juhatuse liikmete ning majandusaasta aruannete kinnitamisega vastasid seadusele. T. K. ei ole sotsiaalselt suutmatu isik. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et hageja on kostja osanik (registri väljavõte dtl 26-30) ning 11.11.2021 toimus kostja osanike koosolek (protokoll dtl 32-35), kus võeti nähtuvalt protokollist vastu järgmise seisuga osanike otsused: - kutsuda juhatusest tagasi I. S.; - valida uus juhatuse liige T. K.; - kinnitada 2018., 2019. ja 2020.a. majandusaasta aruanded; - maksta 7 000 eurot hagejale või MTÜ Maastikuhooldus kontole vähendades osakapitali 7000 euro võrra ja arvata hageja osanike ringist välja; - võtta vastu otsus vähendada ettevõtte osakapitali 7 000 euro võrra. Hageja on esitanud nõude kõigi 11.11.2021 osanike otsuste tühisuse tuvastamiseks seoses osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega.
4.ÄS (äriseadustik) § 1771 lg 1 kohaselt osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
5.ÄS § 172 lg 1 kohaselt juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Kostja põhikiri (dtl 98-99) ei reguleeri osanike koosoleku kokkukutsumist täiendavalt.
6.11.11.2021 osanike koosoleku protokollis on märgitud, et kõigile osanikele saadeti 13.10.2021 kutse koosolekule tähitud postiga. Hagejale kutse saatmise tõendamiseks on kohtule esitatud kviitung (dtl 127), millest nähtuvalt on kostja saatnud 13.10.2021 hagejale „standardkiri täht“. Hageja kinnitas kohtuistungil, et kviitungil on õigesti märgitud hageja nimi ja aadress. Kohus leiab, et kviitungiga on tõendatud kutse saatmine 13.10.2021. Kostja väide, et hageja võis postkontoris kviitungi saamise järel saadetise tagasi võtta, ei ole veenev. Kviitung antakse pärast tasumist. Ühelegi asjaolule, mis viitaksid saadetise tagasi võtmisele, hageja viidanud ei ole, vastavasisulised väited on täies ulatuses oletuslikud ja paljasõnalised. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja pidanuks tõendama, et hageja sai kutse kätte. Tulenevalt ÄS § 172 lg 1 on ühing koosolekust teatamise kohustuse kohaselt täitnud, kui koosoleku teade on saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Selleks, et teade oleks jõudnud adressaadini vähemalt nädal enne koosoleku toimumist, pidanuks see hagejani jõudma hiljemalt 03.11.2021. Kohus leiab, et riigisisesed postiga saadetud kirjad jõuavad tavaliselt adressaadini 2-3 tööpäeva jooksul saatmisest arvates, seega 13.10.2021 (kolmapäeval) saadetud kiri pidanuks hagejani jõudma tavalise edastamise korral hiljemalt 18.10.2021 (esmaspäeval). Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole rikkunud 11.11.2021 osanike koosoleku kokku kutsumise korda seoses hagejale kutse saatmata jätmisega või teate saatmise tähtaja rikkumisega.
7.Tulenevalt ÄS § 172 lg 2 tuleb kokkukutsumise teates näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda
otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. 11.11.2021 osanike koosoleku protokolli kohaselt oli osanikele saadetud kutsel märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning järgmise sisuga päevakord: a. Uue juhatuse valimine või vana juhatuse liikme esindusõiguse pikendamine. b. 2018,2019,2020 majandusaasta aruande kinnitamine. c. 3 osaniku Kimbutaja OÜ (endise osaniku MTÜ Maastikuhooldus, kes andis oma osa mitterahalise sissemaksena edasi Kimbutaja OÜ-le) osaniku nõude arutamine, mille ta esitas Harju Maakohtule. Kohtumenetluse number xxxx.
8.Kohus tuvastab protokolli alusel, et otsuseid osakapitali vähendamisest ning hageja osanike ringist väljaarvamiseks koosoleku kutses märgitud päevakorras ei olnud. Samuti ei nähtu protokollist, et kutsel olnuks märgitud, kus saab tutvuda asjassepuutuvate majandusaasta aruannetega. Kohus leiab, et tegemist on kokkukutsumise korra oluliste rikkumistega, kuna kui osanik ei saa teada, mida on plaanis otsustada, siis puudub tal ka võimalus otsustada koosolekul osalemise vajaduse üle ning samuti ennast informeeritult hääletamiseks ette valmistada. Kohus rahuldab hageja nõuded osas, milles hageja on taotlenud nimetatud otsuste tühisuse tuvastamist.
9.Esitatust ei nähtu, et kostja oleks rikkunud osanike koosoleku kokkukutsumise korda seoses otsustega juhatuse liikme tagasikutsumiseks ning uue liikme valimiseks. Samuti ei ole välja toodud muid asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud otsuste tühisuse. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude tuvastada juhatuse liikmeid puudutavate 11.11.2021 osanike otsuste tühisus.
10.Hageja on esitanud ka nõude, et kohus tuvastaks 11.11.2021 osanike otsuse tühisuse, millega otsustati teavitada üldkoosoleku otsusest äriregistrit, muuta ettevõtte põhikirja ja registriandmeid, kuid koosoleku protokollist ei nähtu, et osanikud oleksid vastavasisulise otsuse vastu võtnud. Kohus märgib, et kõik koosoleku protokollis kajastatu ei kujuta endast osanike otsust. ÄS § 174 lg 1 kohaselt osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Otsus saab seega olla vastu võetud juhul, kui see on pandud hääletusele. Protokollist ei nähtu, et oleks hääletatud otsust „teavitada üldkoosoleku otsusest äriregistrit, muuta ettevõtte põhikirja ja registriandmeid“. Kohus leiab, et kui otsust ei ole tehtud, ei saa see olla ka tühine ning hageja nõue vastavasisulise otsuse tühisuse tuvastamiseks jääb rahuldamata.
11.Alternatiivselt on hageja nõudnud 11.11.2021 osanike otsuste kehtetuks tunnistamist. ÄS § 178 lg 1 kohaselt võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest. ÄS § 178 lg 3 järgi osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Protokollist nähtuvalt hageja koosolekul ei osalenud.
12.Tulenevalt TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 32 juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Seoses T. K.i juhatuse liikmeks valimise otsusega on hageja väitnud, et T. K. ei ole juhatuse liikme ülesannete täitmiseks ilmselt suuteline, kuivõrd T. K. on „sotsiaalselt suutmatu“. Hageja on esitanud Tartu Maakohtu määruse kriminaalasjas xxxx (dtl 36-39), mille p 3.1 on märgitud, et T. K.it on kriminaal- ja väärteokorras erinevate tegude eest korduvalt karistatud, kuid vaatamata korduvatele
eriliigilistele karistustele ei ole T. K. oma tegutsemismustreid muutnud ning suhtub jätkuvalt hoolimatult mh õiguskorda üleüldiselt. Kohus ei nõustu hagejaga, et otsus sellisele kirjeldusele vastava isiku ühingu juhatuse liikmeks valimiseks võiks olla vastuolus hea usu põhimõttega või osanike kohustusega järgida üksteise õigustatud huve. Nõuded, kes võib olla juhatuse liikmeks sätestavad seadus ja põhikiri: tulenevalt ÄS § 180 lg 2 ja 3 juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik ning juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Kostja põhikirjas selliseid isikuid ette nähtud ei ole. Seoses kriminaalkorras karistatusega sätestab ÄS § 180 lg 31, et juhatuse liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb osaühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Hageja ei ole välja toonud, et T. K.il oleks kohtulahendiga keelatud juhatuse liikmena tegutsemine. Riigikohus on lahendis 2-18-2243 rõhutanud, et osaühingu juhatuse liikmete valimise õigus on ÄS § 184 lg 1 esimese lause järgi osanikel ning leidnud, et kuivõrd seadus ei näe osaühingu juhatuse liikmele ette eraldi kompetentsinõudeid, ei ole ka kohtul alust (seoses väidetava ebakompetentsusega) sekkuda osanike otsustusse juhatuse liikme valikul (2-18-2243, p 23). Kohus asub seisukohale, et otsus T. K.i juhatuse liikmeks valimiseks ei ole vastuolus seadusega ning jätab rahuldamata hageja alternatiivse nõude nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
13.Eraldiseisvat käsitlust senise juhatuse liikme tagasikutsumise otsuse vastuolust seaduse või põhikirjaga hageja esitanud ei ole, hageja on viidanud üksnes valitud uue liikme sobimatusele. Esitatust ei nähtu asjaolusid, miks otsus kutsuda juhatusest tagasi I. S. võiks olla vastuolus seaduse või põhikirjaga ning kohus jätab rahuldamata ka alternatiivse otsuse nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
14.Seoses vaidlustatud otsusega „teavitada üldkoosoleku otsusest äriregistrit, muuta ettevõtte põhikirja ja registriandmeid“ leiab kohus, et kui otsust ei ole tehtud, ei saa seda ka kehtetuks tunnistada ning rahuldamata jääb ka hageja vastavasisuline alternatiivne nõue.
15.Kohtu hinnangul ei sisalda esitatud nõuete kontekstis teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta kostja esitatud tõendid tema kandeavalduste menetlemise käigu kohta (so dtl 108, dtl 110-121, dtl 103-105, dtl 100-101) ning nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulud
16.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja vaidlustas hagiga ühe koosoleku 6 otsust ning kohus rahuldas hagi neist 3 osas, jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 3/6 ehk 1/2 ulatuses kostja ning 1/2 osas hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
18.Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 48) kohaselt tekkis hagejal kulu 875 eurot, millest kulu riigilõivule oli 420 eurot ning kulu lepingulisele esindajale 455 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 420 eurot.
19.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitatu kohaselt tegi tema esindaja järgmised toimingud järgmise ajakuluga: - hagi koostamine koos seonduvate toimingutega 3,5 tundi.
20.Kohtu hinnangul ei ole märgitud ajakulu selgelt ülemäärane. Hagejale osutati õigusteenust hinnaga 130 eur/h (sh käibemaks), mis ei ületa kohtu hinnangul oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hagejal tekkinud menetluskulu kokku on 875 eurot.
21.Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ning asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja pool hageja menetluskuludest 437,50 eurot.
22.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti määrab kohus TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja 11.05.2023 taotlusele, et hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb kostjal tasuda VARAHALDUS MTÜ kontole xxxx.
23.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.