Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebe kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-jamenetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja kohtu põhjendused

Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud tsiviilasjas Aktiva Finance Group OÜ (hageja) hagi H.K (kostja) vastu. Hageja nõuab kostjalt tasumata põhivõlga 4131,63 eurot, intressivõlgnevust 430,92 eurot, võla sissenõudmise kulu 50 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivist (alates 25.08.2020 kuni 30.09.2022) 3469,50 eurot ja viivist alates 01.10.2022 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,98%. Hageja nõuab viivist nii, et viivised kokku ei ületaks põhivõlgnevust. Hageja on selgitanud, et arvestatuna, et põhivõlgnevus on 4131,63

eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 3469,50 eurot, on saab täiendav viivise summa olla 662,13 eurot (4131,63 eurot -3469,50 eurot).

Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja Placet Group OÜ vahel 12.07.2018 sõlmitud krediidikonto leping nr KK3301401, mille põhitingimuste muumise kokkulepe sõlmiti 18.12.2018. Kostja oli välja võtnud krediiti summas 4396,80 eurot. Kostja jättis täitmata kohustuse tagastada laen vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Placet Group OÜ ütles 26.07.2020 lepingu üles ja loovutas 28.07.2020 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja on laenuandjale põhiosa katteks teostanud makseid summas 143,67 eurot ning hagejale summas 121,50 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 4131,63 eurot (4396,80-143,67-121,50). Lepingu muutmise kokkuleppes leppisid pooled intressimääraks 39,98% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 2. osamaksest 11.05.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni 11.07.2020 summas 430,92 eurot (144,32+146,77+139,83). Kostja intressi tasunud ei ole ja seega on kostjal intressivõlgnevus summas 430,92 eurot. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamist, sh 1. tasulise kirja saatmise kulu 25 eurot, 2. tasulise kirja saatmise kulu 5 eurot, 3. tasulise kirja saatmise kulu 5 eurot ning võlgniku makseviivitusest tingitud muu kulu 15 eurot. Muud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid; kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulusid; võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja kasuks välja tasutud riigilõiv 700 eurot, esindaja kulu 480 eurot ning märkida, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel toimetatud kostja poolt kohtule avaldatud e-posti aadressil xxxxxxxxxxxx 09.11.2022. Kostjal tuli hagile vastata seega hiljemalt 23.11.2022. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Juhindudes TsMS § 407 lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagi kätte toimetatud ja kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid asjas ei esine. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud, välja arvatud sissenõudekulude osas, milles hageja nõuab makseviivitusega tekkinud 15 euro suuruste muude kulude hüvitamist. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Juhindudes TsMS § 444 lg 3 põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Kohus märgib, et viivise nõude osas, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, rahuldab kohus hagiavalduse põhjendustest lähtudes selliselt, et mõistab kostjalt välja edasiulatuva viivise põhivõlalt nii, see ei ületa koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega põhivõlga. Hageja, on välja toonud, et täiendav viivisesumma on 662,13 eurot ja lähtunud sellest summast ka hagihinda arvutades, kuid jätnud tingimuse haginõudes kajastamata.

Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 ja üldtingimuste p 7.3 alusel sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude 35 eurot ületavas, s.o muude makseviivitusega tekkinud kulude 15 eurot, osas. Seda põhjusel, et hageja välja toodud asjaolud ei ole nõude selles osas rahuldamiseks piisavad. Välja on toomata konkreetsed toimingud ja nende aeg. Hageja on esitanud loetelu, mille kohaselt on kulude hulgas: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hagiavalduses ei ole välja toodud, millal ja mil viisil (nt telefoninumber, e-post) hageja kostjaga kontakti võttis ja suhtles seonduvalt võlanõuete selgitamise ning vastuväidetele vastamisega. Pole märgitud millal ja millised andmeid hageja töötles või otsis, kuhu päringuid tegi või kuidas andmete kontrollimine kulu põhjustas jne. Kuna hageja ei ole hagiavalduses loetletud toiminguid konkreetselt välja toonud, ei saa kohus sissenõudmiskulude hüvitise nõuet selles ulatuses ka õiguslikult põhjendatuks pidada.

Kohtu selgitused kostjale

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Hageja kogunõudest on rahuldamata jääv osa 15 eurot alla poole protsendi ning selles osas nõude rahuldamata jätmine menetluskulude jaotust kohtu hinnangul ei muuda. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 700 eurot ja lepingulise esindaja kulu 480 eurot hüvitamist.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 700 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on vastavalt TsMS § 133 lg- tele 1 ja 2 8744,18 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagi esitamisel hagilt hinnaga 8001 kuni 9000 eurot tasuda riigilõiv summas 700 eurot. Vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kuulub TsMS § 138 lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.