S T avaldus täitemenetluse nr xxx lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja S T (isikukood xxx) Puudutatud isik T M (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta avaldus rahuldamata.
2.Jätta T M menetluskulud S T kanda.
3.Määrata T M menetluskulude rahaliseks suuruseks 3564 eurot.
4.Mõista S Tlt T M kasuks menetluskulude hüvitisena välja 3564 eurot.
5.S T peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruse edastamine Toimetada määrus kätte avaldajale ja puudutatud isiku lepingulisele esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.S T (avaldaja) esitas avalduse täitemenetluse nr xxx lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avaldusest järldub kokkuvõtvalt järgnev: -
avaldaja suhtes on 23.07.2021 algatatud täitemenetlus, mille algatamise aluseks on 27.06.2011 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr xxx. Täiteasjas on tasumata 26 565 eurot, sh täitekulud. Täitemenetlus algatati T M (puudutatud isik) 22.07.2021 täitmisavalduse alusel;
-
täitmisavalduse esitamise ajal toimus juba avaldaja suhtes sama täitedokumendi alusel täitemenetlus teise kohtutäituri poolt täiteasjas nr xxx. Viidatud täiteasja algatas Tallinna kohtutäitur E V 06.10.2011 puudutatud isiku eest ja nimel Osaühing V I poolt 04.10.2011 esitatud täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 27.06.2011 tagaseljaotsuse tsiviilasjas xxx alusel. Täitemenetluse raames kandis kohtutäitur avaldajalt sissenõutud raha Osaühing V I arveldusarvele üle kümnel korral. Selles täiteasjas tegi kohtutäitur E V 30.07.2021 täitemenetluse lõpetamise otsuse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 7 alusel. Eeltoodust tulenevalt toimusid perioodil 23.07.2021-30.07.2021 sama täitedokumendi alusel paralleelselt kaks täiesti erinevat täitemenetlust;
-
kuna kohtutäitur E V algatas sama täitedokumendi ja 04.10.2011 avalduse alusel täitemenetluse juba 06.10.2011, siis ei ole sissenõudja 22.07.2021 täitmisavaldus käsitletav esimest korda täitmiseks esitamise avaldusena ja täitedokumendist tulenev nõue aegus 05.10.2021. Sama täitedokumendi alusel algatatud täitemenetlused on avaldaja suhtes kestnud kokku rohkem kui kümme aastat;
-
pole eluliselt usutav, et puudutatud isikuga mitte mingisugust puutumust omav isik oleks esitanud kohtutäiturile 04.10.2011 täitmisavalduse tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtuotsuse (mida kohtuasja ja selle menetlusosalistega mitteseotud isikutel oli pealegi võimatu enda valdusesse saada) täitmiseks ning kohtutäitur võttis selle täitmisavalduse ka täitmiseks;
-
lisaks oli puudutatud isiku nõue 22.07.2021 seisuga aegunud, kuna tagaseljaotsus kuulus tagatiseta viivitamatule täitmisele ning puudutatud isikul tekkis õigus nõude täitmiseks pöörduda täitmisavaldusega kohtutäituri poole juba viivitamatult alates kõnealuse kohtuotsuse tegemisest. Seega tuleb antud juhul lugeda nõude 10-aastase aegumistähtaja kulgemise alguseks tegelikult kõnealuse 27.06.2011 tehtud tagaseljaotsuse tegemise aega. Seega oli nõue seisuga 22.07.2021 igal juhul juba aegunud.
2.Puudutatud isik palub jätta avaldaja avalduse rahuldamata ja täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamata. Puudutatud isik toob kokkuvõtvalt välja järgneva: -
avaldaja kohustused puudutatud isiku ees on täitmata. Puudutatud isikul on õigus esitada kümne aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest kohtutäiturile avaldus kohtuotsuse täitmiseks. Kohtuotsusest tuleneva nõude on puudutatud isik esitanud esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks 22.07.2021, mis tõi kaasa nõude täitmise aegumise katkemise. Eeltoodust tulenevalt aegub kohtuotsuse täitmine 22.07.2031;
-
kohtuotsuse järgseks õigustatud isiku on puudutatud isik, mitte Osaühing V I ega muu kolmas isik. Puudutatud isik ei ole kunagi andnud Osaühingule V I ega ühelegi teisele kolmandale isikule õiguse pöörduda tema nimel kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole ega sõlminud mistahes lepinguid kohtuotsuse täitmiseks. Seega ei ole 04.10.2011 täitmisavaldust esitanud puudutatud isik, vaid õigustamatu kolmas isik;
-
kohtutäitur E V on täitemenetluse lõpetatud seetõttu, et täitemenetlus on valesti algatatud, kuna kohtutäitur algatas täitemenetluse olukorras, kus täitmisavalduse oli esitanud nõudeõiguse õigustamatu isik (so Osaühing V I). See otsus on jõustunud;
-
tänaseks on Osaühing V I tagastanud kohtutäitur E V 1177,68 eurot, mille kohtutäitur ekslikult ja õigustamatult täitemenetluse raames kolmandale isikule üle kandis. Seega on Osaühing V I tunnistanud oma käitumisega, et ta on algatanud täitemenetluse alusetult;
-
õigustamatu kolmanda isiku poolt avalduse esitamine ei oma mingit õiguslikku tähendust, kuna õigustamatu isik ei saa nõudeid käsutada. Õigustamatu isiku poolt täitmisavalduse esitamine ei too kaasa nõude täitmise aegumise katkamist. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku poolt esmakordseks täitedokumendist tuleneva nõude täitmisele esitamise juhtumiks 22.07.2021 täitmisavalduse esitamine kohtutäiturile. Olukord, kus täitemenetlus lõpetatakse täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu, on võrdsustatud olukorraga, kus täitedokumenti ei ole täitmiseks võetud ja sellisel juhul ei katke ka täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine;
-
asjaolu, mis hetkel saab võlausaldaja algatada kohtulahendist tuleneva nõude täitmiseks täitemenetluse, ei oma nõude aegumise seisukohalt mingit tähtsust. Jõustunud kohtuotsusest tulenev nõue hakkab aeguma alates kohtuotsuse jõustumisest. Puudub vaidlus, et tehtud tagaseljaotsus ei jõustunud enne 28.07.2011. Seega ei ole täitemenetluse algatamise avalduse esitamise ajaks (22.07.2021) igal juhul möödunud 10-aastane jõustunud kohtuotsusest tuleneva nõude aegumistähtaega, mis oleks saanud kõige varem saabuda 28.07.2021.
Kohtu seisukoht
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 kohaselt vaatab kohus nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu lahendas kohus asja kirjalikus menetluses. Keegi menetlusosalistest enda suulist ärakuulamist ei taotlenud.
4.TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Avaldusest nähtub, et täiteasjas nr xxx on täitedokumendiks Harju Maakohtu 27.06.2011 otsus tsiviilasjas xxx, millega mõisteti avaldajalt välja põhivõlgnevus laenulepingu alusel 12 334,95 eurot ja viivis 12 334,95 eurot (dtl 14-16).
5.TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aasta. Sama sätte lõige 2 kohaselt algab nõude täitmise aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. 27.06.2011 otsuse ajal kehtinud TsÜS § 157 lg-d 1 ja 2 pole kohtulahendit puudutavas osas võrreldes praegusega põhimõtteliselt muutunud. Asjas on vaidlus esmalt selles, millal hakkas kulgema Harju Maakohtu 27.06.2011 otsusest tuleneva nõude täitmise aegumise tähtaeg. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et nõude
täitmise tähtaeg hakkas kulgema otsuse tegemisest, st 27.06.2011, sest tagaseljaotsus kuulus viivitamatule täitmisele. TsÜS § 157 lg 2 tulenevalt hakkab aeguma vaid jõustunud kohtulahendist tulenev sissenõutav nõue. Seega lisaks sissenõutavusele peab olema kohtulahend ka jõustunud. Seda seisukohta toetab ka õiguskirjandus, milles on leitud, et viivitamata täidetavate lahendite puhul ei alga kohtulahendist tuleneva nõude täitmise aegumine enne lahendi jõustumist.1 Jõustumismärke kohaselt jõustus Harju Maakohtu 27.06.2011 otsus 28.07.2011. Nimetatud asjaolu pole kumbki pool vaidlustanud. Järelikult hakkas TsÜS § 157 lg 2 järgi Harju Maakohtu 27.06.2011 otsusest tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kulgema 28.07.2011.
6.TsÜS § 159 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Asjas on vaidlus selles, millal katkes ja algas uuesti 27.06.2011 otsusest tuleneva nõude täitmise aegumine.
6.1.Avaldaja on esile toonud, et Osaühing V I esitas kohtutäitur E V puudutatud isiku nimel täitmisavalduse Harju Maakohtu 27.06.2011 otsuse tsiviilasjas xxx täitmiseks esmakordselt 04.10.2011, mida menetleti täiteasjana nr xxx. Puudutatud isik vaidleb nimetatule vastu ning leiab, et 04.11.2011 täitmisavaldus pole esitatud puudutatud isiku poolt, vaid kolmanda isiku, so selleks õigustamata isiku poolt, mistõttu algatati see täiteasi põhjendamatult ning nõude täitmise aegumine seetõttu ei katkenud. Vaidlus puudub, et kohtutäitur E V lõpetas 30.07.2021 otsusega täitemenetluse täiteasjas xxx TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Täitemenetlust lõpetati põhjusel, et Osaühing V I ei esitanud kohtutäiturile volikirja või nõude loovutamise lepingut. Avaldaja vaidlustas selle otsuse kaebuse esitamisega kohtutäiturile, kuid see kaebus jäi täituri 03.09.2021 otsusega rahuldamata (dtl 98-100). Nimetatud otsuse vaidlustas avaldaja ka Harju Maakohtus, kuid see kaebus jäi maakohtu 01.12.2021 määrusega tsiviilasjas nr xxx rahuldamata (dtl 205-210). Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2022 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja maakohtu 01.12.2021 määruse resolutsioon muutmata (dtl 212-221). Seega on kohtutäituri 30.07.2021 otsus jõustunud.
6.2.Kohtu hinnangul pole tõendatud avaldaja väide, et 04.10.2011 alustatud täitemenetlus algatati puudutatud isiku nimel. Kohtule esitatud täitetoimiku väljavõttest nähtub, et täitemenetluse algatamise avalduses on sissenõudjaks märgitud Osaühing V I (dtl 20). TMS § 23 lg 5 sätestab, et kui sissenõudja nimel esitab täitmisavalduse esindaja ja kohtutäituril ei ole võimalik endal viivitamata kontrollida esindusõiguse olemasolu, tuleb avaldusele lisada esindusõigust tõendav dokument. Täiteasja nr xxx toimikust ei nähtu ühtegi TMS § 23 lg-s 5 viidatud dokumenti. Puudub tõend selle kohta, et Osaühingul V I oleks olnud puudutatud isiku volitus avalduse esitamiseks või et tegu oleks puudutatud isiku õigusjärglasega (nõude loovutamine). Ka tsiviilasjas nr xxx on leitud, et Osaühing V I pole tõendanud õigust esitada täitemenetluse algatamise avaldus sissenõudjana (ega ka puudutatud isiku esindajana) ning täitemenetlus täiteasjas nr xxx on algatatud põhjendamatult (määruse p-s 6.1. viidatud lahendid). Kohtu hinnangul ei järeldu ka Osaühing V I seadusliku esindaja kirjalikust selgitusest üheselt, et puudutatud isik oleks Osaühingule V I sellesisulise volituse andnud. Osaühing V I viitab, et neil oli koostöö puudutatud isikut kohtumenetluses esindanud advokaadibürooga ning viitab tavapärasele praktikale, et pärast kohtumenetlust pöördutit avaldusega täituri poole täitemenetluse alustamiseks (dtl 18). Kirjalikust selgitusest ei järeldu, mil viisil, millise sisuga ning millal võis väidetav volituse andmine aset leida. Üksnes tavapärasele praktikale viitamine P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaane. Juura 2023. TsÜS § 159 lg 1 kommentaarid, lk 837.
pole asjas esitatud tõendite valguses kohtu jaoks praeguses asjas veenev. Osaühing V I esindusõigust täitemenetluse algatamiseks pole võimalik tuletada ka asjaolust, et Adovkadibüroo Mullari&Partnerid esindas puudutautd isikut tsiviilasjas xxx. Sellise seose loomine on kauge ning ei võimalda tuvastada, et puudutatud isik oleks andnud volituse Osaühingule V I esitada avaldus täitemenetluse algatamiseks tsiviilasjas nr xxx tehtud otsuse täitmiseks või oleks otsusest tuleneva nõude viidatud isikule loovutanud. Seetõttu ei võta kohus avaldaja ja puudutatud isiku väidete osas seisukohta ega hinda tõendeid puutuvalt Adovkadibüroo Mullari&Partnerid esindusõigusega ja selle väidetava lõppemisega tsiviilasjas xxx (dtl 165, 194-200). Kohtule pole esitatud ühtegi veenvat tõendit, millest võiks järeldada, et puudutatud isik on tegelikkuses Osaühingule V I siiski volituse täitemenetluse algatamiseks andnud või et puudutatud isik oleks kohtulahendist tuleneva nõude Osaühingule V I loovutanud. K raha, mis täiteasjas nr xxx võlgnikult sisse nõuti, on kantud Osaühing V I arveldusarvele ning pärast tätiemenetluse lõpetamist on just Osaühing V I selle raha täiturile tagastanud (dtl 108).
6.3.Avaldaja on viidanud, et pole eluliselt usutav, et puudutatud isikuga mitte mingisugust puutumust omav isik oleks esitanud kohtutäiturile 04.10.2011 täitmisavalduse tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtuotsuse (mida kohtuasja ja selle menetlusosalistega mitteseotud isikutel oli pealegi võimatu enda valdusesse saada) täitmiseks ning kohtutäitur võttis selle täitmisavalduse ka täitmiseks. Kohus selgitab, et kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr xxx oli advokaat Tambet Mullaril juurdepääs tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtuotsusele. Asjaolu, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse kolmanda isiku avalduse alusel, kellel puudus tegelikkuses õigus sellise avalduse esitamiseks, on kohus tuvastanud määruse punktides 6.1. ja 6.2.
6.4.TsÜS § 159 lg 2 sätestab, et aegumist ei loeta katkenuks, kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks. Kohus ei nõustu avaldaja käsitlusega, et 27.06.2011 otsuse täitmine katkes ning algas uuesti 04.10.2011, mil esitati Osaühing V I poolt avaldus otsuse täitmiseks kohtutäiturile. Praegusel juhul on kohtutäitur täiteasja nr xxx menetluse lõpetanud TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, so täitur leidis, et täitemenetlus on algatatud põhjendamatult, sest Osaühing V I ei esitanud täiturile dokumenti, millest järelduks, et puudutatud isik on talle nõude loovutanud, samuti ei esitatud täiturile volikirja puudutatud isiku esindamise kohta. Kohtu hinnangul kohaldub praegusel juhul TsÜS § 159 lg-s 2 sätestatu (so aegumist ei loeta katkenuks 04.10.2011 avalduse esitamisega), sest täiteasja nr xxx täitemenetlus on algatatud põhjendamatult. Täitmata olid täitemenetluse algatamise eeldused (04.10.2011 kehtinud TMS § 18 lg 1 ja § 23 lg 2 p 3) ning täitemenetluse läbiviimine polnud tegelikkuses võimalik. Sellest lähtuvalt ka täitmenetlust lõpetati ning menetlust sisuliselt lõpule ei viidud. Seejuures on tagastatud avaldajalt valesti sissenõutud summad (vt määruse p 6.2.). Ka õiguskirjanduses on leitud, et TsÜS § 159 lg 2 kohaldamine on iseäranis asjakohene täitemenetluse lõpetamisel TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, sest ka neil juhtudel ei võetud täitedokumenti kokkuvõttes täitmisele, aegumise katkemist ei toimunud ja aegumine katkeb alles korduval pöördumisel, kui täitemenetlus on võimalik nõuetekohaselt läbi viia.2
6.5.Avaldaja leiab, et pole õiguspärane ega kooskõlas TsÜS § 159 lg 1 mõttega, et täpselt sama täitedokumendi alusel viiakse avaldaja suhtes läbi täitemenetlust kümne aasta asemel kokku kaksmkümmend aastat. Iseenesest on avaldaja õigesti viidanud, et TsÜS § 159 lg 1 sõnastust on muudetud 01.04.2021. Muudatuse eesmärk oli mh välistada edaspidi olukordi kus sama täitedokumendi korduva P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaane. Juura 2023. TsÜS § 159 lg 2 kommentaarid, lk 840.
täitmiseks esitamisega oleks kunstlikult võimalik pikendada nõude täitmise aegumistähtaega pikemaks kui 10 aastat.3 Kohtu hinnangul pole aga praeguses asjas tegu selle olukorraga, sest puudutatud isik pole esitanud 04.10.2011 avaldust 27.06.2011 otsusest tuleneva nõude täitmiseks kohtutäiturile (vt määruse p-d 6.1-6.2). Asjaolu, et kohtutäitur on läbi viinud 10 aastat täitemenetlust, mille algatamiseks polnud alust, ei saanud mõjutada puudutatud isik. Ka asjaolu, et puudutatud isik on täitemenetluse algatamise avalduse esitanud üheksandal aastal, pole vastuolus TsÜS § 159 lg 1 mõttega. Niisamuti on õiguskirjanduses leitud, et kohtuotsusest tuleneva ja 10 aastasele aegumisele allutatud nõude täitmiseks esitamisel üheksandal aastal algab uus 10 aastase nõude täitmise aegumistähtaeg.4
7.Eeltoodust tulenevalt on kohus kokkuvõtvalt seisukohal, et Osaühing V I poolt 04.10.2011 esitatud täitmisavaldusega ei katkenud Harju Maakohtu 27.06.2011 otsusest tuleneva nõude täitmise aegumine TsÜS § 159 lg 2 alusel. Puudutatud isik on esitanud avalduse 27.06.2011 otsusest tuleneva nõude täitmiseks esimest korda 22.07.2021 (dtl 9-10). Kuivõrd aegumine hakkas kulgema 28.07.2011, polnud avalduse esitamise ajaks möödunud TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud tähtaeg. Seega katkes TsÜS § 159 lg 1 järgi 27.06.2011 otsusest tuleneva nõude täitmise aegumine 22.07.2021 ning kulgema hakkas uus 10 aastase nõude täitmise aegumistähtaeg. Järelikult pole 27.06.2011 otsusest tuleneva nõude täitmine aegunud ja täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidavat täitemenetlust täiteasjas nr xxx saab jätkata. Menetluskulud
8.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama sätte teisest lausest tuleneb, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on neid sätteid tõlgendanud selliselt, et mitme menetlusosalisega hagita asjas on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti ning TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole (Riigikohtu 12.05.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p 16 ja 02.06.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-142-08, p 18). Kuivõrd käesolev lahend on tehtud avaldaja kahjuks, on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda.5
9.TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtumääruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
10.Puudutatud isik on esitanud 17.05.2023 kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 224226). Selle kohaselt on puudutatud isiku menetluskulud 4212 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kulust (19,5 tundi). Õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik palub määrata menetluskulud kindlaks summas 4212 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad puudutatud isiku õigusabikulud esindustasust.
Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (315 SE) eelnõu seletuskiri, lk 13.
P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaane. Juura 2023. TsÜS § 159 lg 1 kommentaarid, lk 836.
Vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2022 määrust asjas nr 2-21-5977, p-d 33-34.
Võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, leiab kohus, et menetluskulude nimekirjas pole kõik kulud põhjendatud ega vajalikud. Põhjendatuks ei saa pidada 7 tunnist kulu 19.01.2023 seisukoha koostamisele. Et esindaja oli selleks ajaks põhjalikult tutvunud avalduse, selle lisadega ning vastava õiguskirjandusega (töö perioodil 01.04-12.04.2022), saab põhjendatuks pidada selle seisukoha koostamisele 4 tunnist ajakulu. Muus osas on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas toimiku materjalidega. Puudutatud isiku lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse tunnitasu 180 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik ning ei ületa keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus kokku 3564 eurot (16,5x180x1,2). Eeltoodut arvestades ning lähtudes menetluskulude jaotusest tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista menetluskulude katteks hüvitis 3564 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.