(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 31.08.2022.a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-14762
Kohtuasi
X kaebus kohtutäitur Elin Vilippus otsusele täiteasjas nr 022/2011/7154
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.12.2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Elise Vasamäe (e-post:XXX) Puudutatud isik I (kohtutäitur/vastustaja): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus (e-post XXX) Puudutatud isik II: Osaühing VIRUMAA INKASSO (registrikood 10691028, aadress P.Süda tn 3, Tallinn, epost XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 01.12.2021.a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.
2.X määruskaebus jätta rahuldamata.
3.X 29.12.2021.a taotlus uue tõendi vastuvõtmiseks ja Osaühing VIRUMAA INKASSO 18.11.2021.a vastuse X nõudele teabe ja dokumentide saamiseks asja materjalide juurde võtmiseks jätta rahuldamata.
Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus jätta X kanda.
5.Rahuldada Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks ja välja mõistmiseks osaliselt, määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja välja mõista määruskaebuse esitajalt X-lt Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse kasuks menetluskulud summas 120 eurot (käibemaksuta). Jätta
2-21-14762 Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks ja välja mõistmiseks rahuldamata summas 120 eurot.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni punkt 3 ei ole edasikaevatav. Muus osas võib määrusele määruskaebuse esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 20.09.2021.a Harju Maakohtule avalduse, milles palus tühistada Harju Tööpiirkonna kohtutäituri Elin Vilippuse (puudutatud isik I või kohtutäitur) 03.09.2021.a otsuse, millega jäeti avaldaja 12.08.2021.a kaebus kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata ja 30.07.2021.a otsuse, millega lõpetati täiteasjas nr 022/2011/7154 täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 7 alusel ning kohustada kohtutäiturit avaldaja 12.08.2021.a kaebust uuesti läbi vaatama ja väljastama avaldajale täiteasja nr 022/2011/7154 kogu täitedokumendi väljatrükk; määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus ning jätta kõike menetluskulud kas kohtutäituri või sissenõudja kanda ning kohustada kohtutäiturit või sissenõudjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni selle lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Avalduse kohaselt tegi Harju Maakohus avaldaja suhtes 27.06.2011.a tsiviilasjas 2-10-30372 otsuse, mille täitmiseks esitas Osaühing VIRUMAA INKASSO (puudutatud isik II või sissenõudja) kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäitur algatas 06.10.2011.a avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 022/2011/7154 ning tegi 30.07.2021.a otsuse, millega lõpetas täiteasjas nr 022/2011/7154 täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, kuna täitemenetluse alustamiseks ettenähtud eeldusi ei ole täidetud ja menetlust on alustatud põhjendamatult. Otsuses puudus täpsem selgitus, millised eeldused täitemenetluse algatamiseks on täitmata jäänud ning kohtutäituri poolne põhjendus, millistest kaalutlusotsustest lähtuvalt kohtutäitur täitemenetluse alustas, samuti see, millises summas ja kelle vastu eksisteerib täitemenetluse läbiviimisel tekkinud täitekulude nõue.
3.Avaldaja hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, sest ei esinenud olukorda, kus täitmisele oleks pööratud dokument, mis ei olnud veel jõustunud või nõue oli juba täidetud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et täitur menetles täiteasja peaaegu 10 aastat asjatult, kahjustades sellega oluliselt võlgniku õigusi ja huvisid. Kohtutäitur pidi seaduse järgi kontrollima, kas kõik formaalsed eeldused täitemenetluse alustamiseks esinesid. Avaldaja hinnangul on täitmisavaldus kehtiv TsÜS § 118 lg 2 järgi, sest täiturile pidi jääma mulje, et täitmisavalduse esitab selleks õigustatud isik.
4.Täiteasja lõpetamise aluseks peaks antud juhul olema TMS § 48 lg 1 p 1, s.o täitemenetluse lõpetamine sissenõudja avalduse alusel, mistõttu on kohtutäitur eksinud täitemenetluse
2-21-14762 lõpetamise aluse määramisel. Kuna avaldaja suhtes on algatatud sama täitedokumendi täitmiseks täitemenetlus teise kohtutäituri juures, on avaldaja jaoks olulise tähendusega see, kas 22.07.2021.a täitmisavaldus on täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamine TsÜS § 159 lg 1 mõttes, kuna see tooks kaasa nõude aegumise katkemise ja uue 10-aastase aegumistähtaja kulgema hakkamise. Täitekuludega seonduv peaks täitemenetluse lõpetamise otsuses olema selgelt väljatoodud, sest vastasel juhul jääb avaldaja ebakindlasse õiguslikku olukorda. Puudutatud isikute seisukohad
5.Kohtutäitur leidis, et avaldaja nõue tuleb jätta TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 423 lg 2 p 1 koosmõjus läbi vaatamata, kuna eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust ei ole avaldaja õiguste rikkumine kaebuse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. 30.07.2021.a täitemenetluse lõpetamise otsus ei riku avaldaja subjektiivseid õigusi. Menetluse lõpetamisel on antud juhul avaldajat soodustav. Avaldaja ei pea tasuma täitedokumendist tulenevat võlga, kuna menetluses sissenõudjana esinenud isiku õigust sissenõudja olla ei olnud võimalik tuvastada.
6.Alternatiivselt palus kohtutäitur jätta avalduse rahuldamata. TMS § 48 lg 1 p 7 kohaldamine oli täitemenetluse lõpetamise alusena ainuvõimalik. 30.07.2021.a otsuse motiive on kohtutäitur 03.09.2021 otsuses ka selgitanud. Kaebuse punkt 2.7 viide võimalusele kohaldada TMS § 48 lg 1 p 1 ei tulene asjaoludest. Seni ekslikult sissenõudjaks peetud Osaühingul VIRUMAA INKASSO pole dokumenti, mis õigustaks teda antud menetluses avaldusi tegema ning täitedokumendis nimetatud sissenõudja pole kohtutäiturile avaldust täitemenetluse algatamiseks teinud. Samuti ei ole õiguslikult võimalik pidada Inkassot sissenõudja esindajaks konkludentselt nagu avaldaja on viidanud. Esinduse õiguslik alus tuleb TMS § 23 lg 2 p 3 kohaselt märkida täitmisavalduses ja esindusõigust tõendav dokument avaldusele lisada (TMS § 23 lg 5).
7.Kohtutäitur selgitas, et viga täitemenetluse alustamise osas tuvastati pärast seda kui kohtutäitur Marek Laanemets, kes viis samuti võlgniku suhtes läbi täitemenetlust ning kelle menetlusega kohtutäitur Elin Vilippus 05.12.2011.a ühines, teatas oma menetluse lõpetamisest. Kuna täitemenetlus oli algatatud põhjendamatult, ei kaasne menetluse läbiviimisega täitekulusid. Täitekulude nõudeks pole õiguslikku alust. Täitemenetluse toimiku väljatrüki osas märkis täitur, et kuna täitetoimik on esitatud käesoleva asja materjalide juurde, ei ole toimikuga tutvumise küsimus enam asjakohane. Kohtutäitur palus jätta menetluskulud avaldaja kanda, temalt välja mõista 360 eurot ning määrata, et menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud ulatuses.
8.Puudtatud isik II avaldusele ei vastanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 01.12.2021.a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, määras kohtutäituri menetluskulude suuruseks 240 eurot ja mõistis need avaldajalt kohtutäituri kasuks 240 eurot ning märkis, et avaldajal tuleb menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni menetluskuludelt tasuda kohtutäiturile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud ulatuses.
10.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus märkis, et 03.09.2021.a otsusest nähtub, et kohtutäitur on otsuses avaldaja kaebuse rahuldamata jätmisel selgitanud, et 04.10.2011.a esitas Inkasso täitmisavalduse 27.06.2011.a
2-21-14762 Harju Maakohtu otsuse täitmiseks, milles hageja oli Q ja kostjateks C ja X. Täitmisavalduses oli sissenõudjaks märgitud Osaühing VIRUMAA INKASSO (Inkasso), ent täitemenetluse käigus selgus, et Inkasso ei ole esitanud kohtutäiturile notariaalset nõude loovutamise lepingut ega volikirja sissenõudjaks või sissenõudja esindajaks kvalifitseerumiseks. Seega kuigi täitemenetluses kehtiva formaliseeritusse printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, tuvastas kohtutäitur täitemenetluse jooksul, et täidetud ei olnud formaalsed eeldused käsitlemaks Inkassot sissenõudjana. Kohus leidis, et eeltoodut arvestades puudub alus avaldaja 20.09.2021.a kaebuse rahuldamiseks ja 03.09.2021.a otsuse tühistamiseks.
11.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et avaldaja soovib, et kohtutäitur lõpetaks menetluse mitte TMS § 48 lg 1 p 7, vaid TMS § 48 lg 1 p 1 alusel. Kohtule esitatud kaebusele lisatud avaldusest täitemenetluse algatamiseks (tlk 6-7) nähtub, et sissenõudjaks on Inkasso ja sissenõudja esindajaks on vandeadvokaat Tambet Mullari. See tähendab, et Inkasso on ennast esitlenud sissenõudjana, mitte esindajana. Vastasel juhul oleks täitemenetluse algatamise avalduses märgitud sissenõudjaks Q ja esindajajaks Inkasso. Seetõttu ei ole avaldaja viide TsÜS § 118 lg-le 2 asjakohane.
12.TMS § 18 lg 1 esimene lause sätestab, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Riigikohus on 20.09.2018.a lahendis tsiviilasjas 2-1714364 selgitanud, et TMS § 18 lg 1 peamise eesmärgina näeb kolleegium võlgniku huvide kaitset selle eest, et tema vastu ei algatataks täitemenetlust dokumendi alusel, mille ehtsust ei saa kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest (vt selle kohta lähemalt nt RKTKm 21.06.2017.a nr 3-2-1-63-17, p 32) lähtuvalt kontrollida. Täitedokumendist tuleneva nõude loovutamine peab olema kohtutäituri jaoks lihtsalt ja võimalikult õiguskindlalt kontrollitav.
13.Nagu eelnevalt kohus tuvastas, on Inkasso määratlenud ennast kui sissenõudja. Kuna Inkasso ei olnud tsiviilasjas 2-10-30372 hagejaks, oleks Inkasso saanud olla sissenõudjaks üksnes siis kui hageja oleks oma nõude talle loovutanud ehk oleks õigusjärglane ning selle tõendamiseks oleks sissenõudja pidanud esitama notariaalse loovutamise lepingu. Kuna TMS § 18 lg-s 1 on kehtestatud kindel vorminõue, millele peab vastama õigusjärglust tõendav dokument, ei oleks saanud täitur tuvastada õigusjärglust üksnes mulje põhjal, millele avaldaja kaebuses viitab (tlk 2 p 2.2 viimane lause). Täitemenetluse algatamise avaldusele on lisatud üksnes täitedokumendina kohtuotsus tsiviilasjas 2-10-30372 (vt tlk 6-10; 51-52). Täituri esitatud täitetoimikust ei nähtu, et õigusjärglust tõendav notariaalne leping oleks ka hiljem esitatud. Seega ei ole täitemenetluse algatamise avaldusele lisatud tõendit, mis tõendaks, et tsiviilasjas 2-10-30372 hagejaks olnud Q ja kelle kasuks avaldajalt 24 669 eurot välja mõisteti, oleks loovutanud oma nõude Inkassole. See tähendab omakorda seda, et täitur, olles algatanud Inkasso avalduse alusel avaldaja suhtes täitemenetluse (tlk 5, 53), jättis kontrollimata täitemenetluse algatamise formaalsed eeldused.
14.Täituripoolne minetus täitemenetluse algatamisel ei oma aga antud juhul tähendust, sest kohus peab käesolevas asjas tuvastama, kas täituril oli vastava dokumendi puudumise tuvastamise järgselt õigus lõpetada täitemenetlus. TMS § 48 lg 1 p 7 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kuna antud juhul ei olnud Inkasso tõendanud õigust esitada täitemenetluse algatamise avaldust sissenõudjana (ega ka esindajana) on algatatud täiteasjas nr 022/2011/7154 täitemenetlus põhjendamatult.
2-21-14762
15.Kohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et täitur oleks pidanud lõpetama menetluse TMS § 48 lg 1 p 1 järgi, s.o sissenõudja avalduse alusel, sest 1) asja materjalidest ei nähtu, et Inkasso oleks vastavat avaldust esitanud ning 2) Inkasso saaks vastava avalduse esitada üksnes siis kui ta on tõendanud, et tal on õiguslik alus enda sissenõudjana määratlemiseks. Seega, võttes arvesse, et täitur alustas vaidlusalust täitemenetlust põhjendamatult, kuna täitmata olid formaalsed eeldused käsitlemaks Inkassot sissenõudjana, on täitur lõpetanud täitemenetluse õigel alusel, sest täitur ei oleks saanud õigustamatult alustatud täitemenetlust jätkata hoolimata sellest, et täitur tuvastas rikkumise menetluse alustamisest aastaid hiljem.
16.Kohus juhtis avaldaja tähelepanu sellele, et isegi kui täitur oleks vaidlusaluse täitemenetluse lõpetanud sissenõudja avalduse alusel, ei oleks see aegumise osas avaldajale teistsuguseid tagajärgi toonud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud järgmist „Sarnaselt langeb aegumise katkemise toime ära ka siis kui „täitedokument võetakse enne täitetoimingut tagasi“. TMS § 48 lg 1 mõttes tähendab see juhtumit, kui kohtutäitur lõpetab täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. „Enne täitetoimingut“ on selles kontekstis eksitav ja tuleks sätte tõlgendamisel jätta olulisel tähelepanuta. See ei tähenda, et aegumine jääks katkenuks pärast võlgniku vara arestimist sissenõudja avalduse alusel menetluse lõpetamise korral. Kuigi sama täitedokumendi võib ka sel juhul esitada põhimõtteliselt uuesti täitmiseks (TMS § 49 lg 2), langeb vahepealne aegumise katkemine (tagasiulatuvalt ära). Aegumine katkeb sel juhul uue avalduse esitamisest, eeldusel loomulikult, et nõue ei ole vahepeal aegunud./.../ Küll peaks aegumise katkemine ära langema täitemenetluse lõpetamise korral /.../ samuti § 48 lg 7 alusel, kui täitemenetlust alustati põhjendamatult täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu (viimast juhtu võib võrdsustada ka täitedokumendi täitmisele võtmata jätmisega).“ (lk 506, p 3.2.2.ja 3.2.3). Seega tulenedes eeltoodust ning lähtudes TsÜS 157 lg-test 1 ja 2, ei piira kehtiv seadus Q õigust esitada uue täitemenetluse algatamiseks avaldust.
17.Kohus jättis TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 tulenevalt kõik menetluskulud avaldaja kanda, sh avaldaja poolt kantud riigilõivu summas 15 eurot. Kohtutäitur esitas menetluskulude nimekirja, mille järgi on täitur kandnud õigusabikulusid kokku 360 euro ulatuses, mis vastab 3 tunnile vandeadvokaadi õigusteenuse osutamisele tunnihinnaga 120 eurot (km/ta) – 1,5 tundi asja materjalidega tutvumine ja 1,5 tundi seisukoha koostamine avalduse suhtes. Kohus, hinnates asja keerukust ning mahtu, leidis, et täituri õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud 2 h ulatuses. Osutatud lepingulise esindaja tunnihinda 120 eurot (km/ta) pidas kohus põhjendatuks, sest see vastab kohtupraktikas tunnustatud vandeadvokaadi tunnihinnale. Kohus määras täituri menetluskulude suuruseks 240 eurot. Määruskaebus
18.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub võtta tõendina tsiviilasja materjalide juurde sissenõudja 18.11.2021.a vastus, tühistada maakohtu määrus ja teha uus kohtumäärus, millega rahuldada avaldaja 20.09.2021.a kaebus kohtutäituri 03.09.2021.a otsuse peale, jätta menetluskulud kohtutäituri kanda ning kohustada kohtutäiturit hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni selle lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, so TsMS § 5 lg-t 2, §-i 7, § 172 lg-t 1, samuti kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, so TMS § 48 lg 1 p-i 7, TsÜS §-i 157 ning jätnud kohaldamata TsÜS § 159 lg 1.
2-21-14762
20.Maakohus ei andnud avaldajale võimalust avaldada seisukohta kohtutäituri 20.10.2021.a vastuse ja menetluskulude nimekirja osas.
21.Maakohus ei ole menetluskulude avaldaja kanda jätmist põhjendanud. Maakohus oleks pidanud arvesse võtma, et kohtutäitur esitas avaldajale ärakirja täitetoimikust alles kohtumenetluses. Seejuures varjas kohtutäitur kohtumenetluse eelsel perioodil avaldaja eest osaliselt täitetoimiku sisu. Põhjendatud ja õiglane oleks olnud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda; alternatiivselt, kuna määrus on tehtud kohtutäituri huvides, TsMS § 172 lg 1 lause 1 järgi kohtutäituri kanda.
22.TMS § 48 lg 1 p 7 kohaldamine täitemenetluse lõpetamisel ei ole antud juhul õige. Täiteasja lõpetamise aluseks oleks pidanud olemuse ja sisu poolest olema TMS § 48 lg 1 p 1.
23.Maakohus on jätnud tähelepanuta olulist tähtsust omava TsÜS § 159 lg 1 (01.04.2021.a jõustunud redaktsioonis). Määrava tähtsusega on küsimus sellest, kas Osaühingu VIRUMAA INKASSO 04.10.2011.a täitmisavaldus on käsitletav täitedokumendi „esimest korda täitmiseks esitamisena“ või mitte. Määruskaebuse esitaja hinnangul TsÜS § 159 lg-te 1 ja 2 järgi katkes ja algas Harju Maakohtu 27.06.2011.a otsusest tsiviilasjas nr 2-10-30372 tuleneva nõude aegumine uuesti 04.10.2011.a, mil esitati „esimest korda“ kohtutäiturile avaldus täitedokumendi täitmiseks. Kui kohtutäitur oleks antud juhul täitemenetluse lõpetanud TMS § 48 lg 1 p 1 alusel (so sissenõudja avalduse alusel), siis ei saaks üldse tõstatuda küsimust sellest, kas 04.10.2011.a täitmisavaldus on TsÜS § 159 lg 1 mõttes „täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamine“ või mitte ning sissenõudja nõue tuleks sellisel juhul vaieldamatult lugeda aegunuks.
24.Sissenõudja Osaühing VIRUMAA INKASSO saatis alles pärast käesolevas kohtuasjas menetluse alustamist avaldajale menetlusväliselt oma 18.11.2021.a digitaalselt allkirjastatud vastuse avaldaja 10.09.2021.a teabenõudele, millest nähtuvalt on välistatud olukord, nagu oleks Osaühing VIRUMAA INKASSO pöördunud kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks ilma Q mandaadita. Selle tõendi pinnalt nähtub üheselt, et täitemenetluse alustamine täiteasjas nr 022/2011/7154 toimus selleks õigustatud isiku tahtel ja teadmisel, mistõttu ei olnud täiteasjas nr 022/2011/7154 kohtutäituri poolt täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 7 alusel antud juhul õiguspärane. Menetlusosaliste seisukohad
25.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur nõustus, et maakohus ei võimaldanud avaldajale seisukoha esitamist kohtutäituri menetluskulude osas, kuid kaebaja ei ole nimetanud, millist sätet see rikub. Menetluskulude jaotamisel ei tule lähtuda TsMS § 172 ainult esimesest lausest, vaid ka teise lause lähtekohaks olevast õigluse põhimõttest, mille eiramist kaebuses kohtule ette ei heideta. Määruskaebuse esitaja ei ole esile toonud, miks ei sobi kohtu põhjendus TMS § 48 lg 1 p 7 kohaldamise osas. Küsimus TsÜS § 159 lg 1 kohaldamata jätmisest ei ole see, mida antud asjas arutada. Oluline on täitemenetluse eelduse olemasolu või puudumine. Kohtutäitur on tõendina esitatud vastuse vastu võtmise vastu, kuna sellest ei tulene asjaolu, et täitemenetluse algatamise avalduse esitamise õiguse formaalse tõendamise nõude täidetuks lugeda saaks.
26.Puudutatud isik II määruskaebusele ei vastanud. Menetluse edasine käik
2-21-14762
27.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid täiendab kohtumääruse põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja §-st 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
29.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja etteheitega maakohtule, et kohus rikkus menetlusõiguse norme, kui ei võimaldanud avaldajal esitada seisukohta kohtutäituri menetluskulude nimekirja osas. Maakohus ei ole järginud TsMS § 176 lg-tes 7 ja 8 sätestatut, mille kohaselt toimetatakse menetluskulude nimekiri ja tõendid viivitamata vastaspoolele kätte ning kohus määrab menetlusosalisele tähtaja, mis ei või olla pikem kui seitse päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates, vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks.
30.Nõustuda tuleb sellegi etteheitega, et maakohus ei ole otsustust menetluskulude jaotuse kohta põhjendanud, rikkudes sellega TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust. Sisuliselt ei ole maakohtu diskretsioon selles osas kontrollitav.
31.Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodud menetluslikud rikkumised ei too kaasa siiski kaas vaidlustatud määruse tühistamist ja asja tagasi saatmist maakohtule, kuna avaldajal oli võimalus vastuväited kohtutäituri menetluskuludele esitada määruskaebuses ja ringkonnakohtul on võimalik maakohtu eksimus põhjendamiskohustuse rikkumisel kõrvaldada määruskaebusmenetluses.
32.Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt Riigikohtu 04.12.2013.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsustus, mille kohaselt tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda, iseenesest õige.
33.Käesoleval juhul on tegemist hagita menetluse asjaga. Kuna hagita menetluses osaleb mitu isikut, tuleb menetluskulude jaotamisel juhinduda TsMS § 172 lg-s 1 sätestatust (vt Riigikohtu 21.11.2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-11, p 23), millest maakohus õigesti ka lähtus. Lisaks on kohtupraktikas asutud seisukohale, et TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt nt Riigikohtu 07.10.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359, (p 14).
34.Põhjenduste puudumise tõttu tuleb maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi täiendada järgnevalt: kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on õiglane jätta menetluskulud vaidluse asjaolusid arvestades avaldaja kanda. Avaldaja on kaebuses esitanud põhjendamatud väited, arvestades, et 03.09.2021.a otsuses selgitas kohtutäitur, et Osaühing VIRUMAA INKASSO ei ole esitanud volikirja või notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingut sissenõudjana või
2-21-14762 sissenõudja esindajana kvalifitseerumiseks ning kuna ka Q ei avaldanud soovi täitemenetluse jätkamiseks, ei olnud täidetud formaalsed eeldused käsitlemaks Osaühingut VIRMAA INKASSO sissenõudjana. Lisaks nähtub nimetatud otsusest seegi, et kohtutäitur võimaldas avaldajal täitetoimikuga tutvuda kohtutäituri büroos 17.08.2021.a (tlk 35 pöördel).
35.Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et avaldaja on kaebuse juurde jäänud ka pärast täitetoimiku esitamist maakohtu menetluses, ei pidanud maakohus ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude jaotamisel arvesse võtma asjaolu, et kohtutäitur esitas ärakirja täitetoimikust alles kohtumenetluses.
36.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme. Maakohus on asjas esitatud tõendite alusel õigesti järeldanud, et Osaühing VIRUMAA INKASSO ei kvalifitseeru täiteasjas nr 022/2011/7154 sissenõudjana, mistõttu on täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 7 alusel olnud õiguspärane. Maakohus jättis ekslikult märkimata aga selle, et eelnimetatud järelduse saab Osaühing VIRUMAA INKASSO suhtes teha ka täitemenetluse algatamise ajal kehtinud täitemenetluse seadustiku redaktsiooni alusel.
37.Nimetatud eksimusest tulenevalt peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi järgnevalt: nii 04.10.2011.a kehtinud kui kehtiva TMS § 5 lg 1 kohaselt on sissenõudjaks isik, kes on esitanud täitmiseks nõude, TMS § 23 lg-st 5 tuleneb, et kui sissenõudja nimel esitab täitmisavalduse esindaja ja kohtutäituril ei ole võimalik endal viivitamata kontrollida esindusõiguse olemasolu, tuleb avaldusele lisada esindusõigust tõendav dokument ning TMS § 18 lg-st 1 nähtub, kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sätted imperatiivsed ega jäta tõlgendamisvõimalust: sissenõudjaks TMS § 5 lg 1 tähenduses saab olla isik, kellel on võlgniku vastu täitedokumendist tulenev nõue ja kes on selle esitanud kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks võlgniku vastu (vt Riigikohtu 20.12.2016.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 15.2.), sissenõudja esindajal tuleb oma esindusõigus kohtutäiturile tõendada volikirja esitamisega, õigusjärglastest sissenõudjal aga nõude loovutamist tõendava notariaalselt tõestatud lepinguga. Arvestades eeltoodut ei ole avaldaja poolt viidatud TsÜS § 118 lg 2 kohaldamine täitemenetluse algatamisel võimalik.
38.Eelnevast tulenevalt ei ole avaldaja poolt määruskaebusmenetluses esitatud Osaühing VIRUMAA INKASSO vastus tõendina asjakohane, kuna tegemist on pelgalt selgituse, mitte väidetava Q poolt Osaühingule VIRUMAA INKASSO väljastatud volikirja või eelnimetatud isikute vahel vormikohaselt sõlmitud nõude loovutamise lepinguga TMS § 18 lg 1 või TMS § 23 lg 5 tähenduses. Arvestades eeltoodut ning asjaolu et Osaühing VIRUMAA INKASSO ei ole ka esitanud avaldust täitemenetluse lõpetamiseks, puudub alus nõustuda määruskaebuse väitega, et täitemenetluse lõpetamise aluseks oleks pidanud käesoleval juhul olema TMS § 48 lg 1 p 7 asemel TMS § 48 lg 1 p 1.
39.Kuivõrd Osaühing VIRUMAA INKASSO ei ole avaldaja suhtes algatatud täiteasjas nr 022/2011/7154 sissenõudjaks, on see täitemenetlus algatatud alusetult, mis omakorda tähendab seda, et käesolevas tsiviilasjas ei ole võimalik lahendada õiguslikku küsimust sellest, kas täitedokumendiks olevast Harju Maakohtu 27.06.2011.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-1030372 tulenev nõue on aegunud või mitte. Teisisõnu ei ole TsÜS § 157 või § 159 lg 1 kohaldamine küsimuseks, mida saab lahendada käesolevas vaidluses ja maakohus ei pidanudki nende võimalikku kohaldamist kaaluma. Samas ei ole maakohtule etteheidetav avaldajale
2-21-14762 õigusliku olukorra selgitamine. Küsimuse sellest, kas eelnimetatud kohtuotsusest tulenev nõue avaldaja suhtes võib olla aegunud, saab lahendada siis, kui Q selle nõude kohtutäiturile täitmiseks esitab ning avaldaja õiguskaitset taotleb. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja seda teinud tsiviilasjas nr 2-22-2373. Taotluse lahendamine
40.Avaldaja esitas määruskaebuses ka taotluse asjas uue tõendi juurdevõtmiseks. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldaja poolt esitatud Osaühing VIRUMAA INKASSO 18.11.2021.a vastus X nõudele teabe ja dokumentide saamiseks ei ole praegusel juhul asjakohaseks tõendiks, kuna ei tõenda täitemenetluse alustamiseks vajalike eelduste olemasolu, st seda, et nimetatud äriühing on olnud Q volitatud esindaja või et äriühingule on Q-lt üle läinud Harju Maakohtu poolt 27.06.2011.a tsiviilasjas nr 2-10-30372 tehtud kohtuotsusest tulenev nõue X vastu. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus avaldaja taotluse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja TsMS § 172 lg 10 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
42.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 ja § 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagita menetlustes kohaldatakse esindajakulude väljamõistmisel üldnormina TsMS § 175. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (vt nt Riigikohtu 02.10.2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13, p 11).
43.Ringkonnakohtule on menetluskulude nimekirja ja taotluse määruskaebusmenetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks esitanud kohtutäitur. Taotluse kohaselt soovib kohtutäitur talle osutatud õigusabi eest menetluskulude hüvitist kokku summas 240 eurot, so 2,0 tunni osutatud õigusabi eest, mis kulus määruskaebusele vastuse koostamiseks. Lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot ühe tunni töö eest (käibemaksuta). Kohtutäitur taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, kuna on käibemaksukohustuslane. Kohtutäitur kinnitab, et kulu on kantud seoses antud tsiviilasja nr 2-21-14762 menetlusega. Määruskaebuse esitaja kohtutäituri menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
44.Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäituri taotlus määruskaebusmenetluse kantud menetluskulude kindlaks määramiseks ja väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Arvestades määruskaebust, samuti sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu, saab selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks pidada 2,0 tunni asemel 1,0 tundi. Kohtutäiturile õigusabi osutanud lepingulise esindaja ühe tööühiku hind (120 eurot käibemaksuta) on tsiviilasja keerukust, kestust ning asjaolu, et avaldaja esindajaks on kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja, arvestades põhjendatud ning mõistlik ega ole ka vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt on lepingulise esindaja ühe töötunni mõistlikuks tasuks peetud 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.06.2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 32-1-39-16, p 13).
2-21-14762
45.TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna kohtutäitur on taotlenud menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, tuleb määruskaebuse esitajalt kohtutäituri kasuks hüvitamisele kuuluvate menetluskuludena välja mõista 120 eurot (käibemaksuta).
46.Kohtutäitur ei ole esitanud TsMS § 177 lg-s 4 nimetatud taotlust, mistõttu ei märgi ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebeõigus
47.Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punkti 3 osas. Muus osas on määrus edasikaevatav tulenevalt TMS § 218 lg 3 teisest lausest ja TsMS § 178 lg-st 1.