2-23-100803/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Hageja võib esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kostja ei saa tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja, kui tal esines kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus TsMS § 422 mõttes. Tähtaeg kaja esitamiseks on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagi hinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb Ühisvara OÜ ja kostja vahel 04.03.2022 sõlmitud laenulepingust nr Y220304004 ja 13.05.2022 sõlmitud laenulepingust nr Y220513035, mille aluseel sai kostja laenu kummagi lepingu järgi 500 eurot, kohustudes laenu tagastama maksegraafiku alusel. Intressiks oli 04.03.2022 lepingu alusel 16% aastas ja 13.05.2022 sõlmitud lepingu alusel 12% aastas. Ühisvara OÜ on 30.12.2022 loovutanud kostja vastase nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Kuna kostja nõuetekohaselt eelpoolnimetatud laenulepinguid ei täitnud, nõuab hageja kostjalt 04.03.2022 sõlmitud laenulepingu järgi põhivõlgnevust 398,96 eurot, intressi 22,69 eurot, lepingu hooldustasu 22,06 eurot, sissenõudekulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 24,93 eurot. 13.05.2022 sõlmitud laenulepingu järgi nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust 420,75 eurot, intressi 15,83 eurot, lepingu hooldustasu 20,55 eurot, sissenõudekulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 20,43 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100

2-23-100803 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole nõuetekohaselt ja tähtajaks täitnud lepingujärgseid kohustusi, seega on hageja nõue põhivõla ja lepinguga kokku lepitud intressi (vastavalt 16% ja 12% aastas) võlgnevuse saamiseks põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ka on hagejal õigus nõuda sissenõudekulusid summas kummagi lepingu järgi 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel ning lepingutes kokku lepitud lepingu hooldustasu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab lepingujärgset viivist laenuintressi aastase määraga võrdses määras, so 16% ja 12% aastas perioodi eest vastavalt alates 05.08.2022 ja 16.08.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.04.2023. Kuna kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viivise nõue põhjendatud. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludest 20 eurot ja kulust õigusabile summas 720 eurot. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatud kuluks kulutusi riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kuludele. Arvestades, et antud asjas ei olnud tegemist keerulise vaidlusega, samuti hagiavalduse mahtu ja sisu, hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega, asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, ei saa olla kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ulatuses rohkem kui 400 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik