2-22-120027
Kohus
Tagaseljaotsus Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. mai 2023.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-120027
Tsiviilasi
AS PlusPlus Capital hagiX.X vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
728,14 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: AS PlusPlus Capital, registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601 Tallinn, 10115 esindajad Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja:X.X, isikukood xxxxxxx, elukoht hagiavalduse järgi xxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx; registri järgi puudub kehtiv elukoht; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata Menetluse liik
Kirjalik eelmenetlus
2-22-120027
Hageja võib esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kostja ei saa tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja, kui tal esines kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus TsMS § 422 mõttes. Tähtaeg kaja esitamiseks on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagi hinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb kostja ja OÜ Luutar vahel 14.07.2021 sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingust, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud Faktoorile (ESTO AS). Lepingu punkti II kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus tasuma vastavalt Lepingule ja maksegraafikule igakuiste maksetena 15.ks kuupäevaks, esimese osamaksega 15.08.2021 summas 20,57 eurot ning viimase osamaksega 15.07.2025 summas 20,57 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises haldustasus 2,90 eurot kuus ja lepingutasu kahe osamaksena kokku summas 29,90 eurot. Kostja jättis lepingu täitmata ja ei tasunud maksegraafikujärgseid osamakseid alates 15.08.2021 osamaksest, seega on ta jätnud laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 454,46 eurot, lepingutasu 29,90 eurot ja lepingu haldustasu 11,60 eurot. 28.12.2021 loovutas Faktoor (ESTO AS) oma nõuded hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2-22-120027 VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostjal on järelmaksulepingust tulenev intressivõlgnevus, intressimääraga 19,70% aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata intressid 40,78 eurot. Asjaolu, et kostja ei ole nõuetekohaselt ja tähtajaks tasunud osamakseid, annab tunnistust, et kostja on rikkunud raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Hageja nõue põhivõla 454,46 euro, lepingutasu 29,90 euro, lepingu haldustasu 11,60 euro ja intressi 40,78 euro saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ka on põhjendatud hageja nõue sissenõudekulude osas summas 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras 19,70% aastas. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 71,87 eurot. Kuna kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viivise nõue põhjendatud. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 175 eurot, 20 eurost maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulu katteks ja kulust õigusabile summas 420 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Samuti on põhjendatud TsMS §-de 172 lõike 9 ja § 4842 koostoimes ja tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulu. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Arvestades, et antud asjas ei olnud tegemist keerulise vaidlusega, samuti hagiavalduse mahtu ja sisu, hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega, asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, ei saa olla kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ulatuses rohkem kui 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.