Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUD

2-22-120026 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kostja ei saa tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja, kui tal esines kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus TsMS § 422 mõttes. Tähtaeg kaja esitamiseks on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagi hinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb kostja ja OÜ Luutar vahel 14.07.2021 sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingust, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud Faktoorile (ESTO AS). Lepingu punkti II kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus tasuma vastavalt Lepingule ja maksegraafikule igakuiste maksetena 15.ks kuupäevaks, esimese osamaksega 15.08.2021 summas 14,49 eurot ning viimase osamaksega 15.10.2021 summas 14,49 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises haldustasus 0,10-0,11 eurot kuus. Tingimuste p V 1 alusel kohustus Kostja tasuma osamakseid ja muid tasumisele kuuluvaid summasid vastavalt Lepingule ja maksegraafikule. Kostja jättis lepingu täitmata ja ei tasunud maksegraafikujärgseid osamakseid alates 15.08.2021 osamaksest, seega on ta jätnud laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 40,46 eurot, lepingutasu 2,70 eurot ja lepingu haldustasu 0,31 eurot. 28.12.2021 loovutas Faktoor (ESTO AS) oma nõuded hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

2-22-120026 rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaolu, et kostja ei ole nõuetekohaselt ja tähtajaks tasunud osamakseid, annab tunnistust, et kostja on rikkunud raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Hageja nõue põhivõla 40,46 euro, lepingutasu 2,70 euro ja lepingu haldustasu 0,31 euro saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ka on põhjendatud hageja nõue sissenõudekulude osas summas 25 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 2,88 eurot. Kuna kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viivise nõue põhjendatud. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 100 eurot, 20 eurost maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulu katteks ja kulust õigusabile summas 420 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Samuti on põhjendatud TsMS §-de 172 lõike 9 ja § 4842 koostoimes ja tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulu. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Arvestades, et antud asjas ei olnud tegemist keerulise vaidlusega, samuti hagiavalduse mahtu ja sisu, hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega, asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, ei saa olla kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ulatuses rohkem kui 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.