Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. mai 2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-10168
Tsiviilasi
Ardoris OÜ hagi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08. juuli 2022 hagi osalisel õigeksvõtul põhinev otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ardoris OÜ apellatsioonkaebus Headco OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
Ardoris OÜ apellatsioonkaebuse hind 0 eurot Headco OÜ apellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Ardoris OÜ (registrikood 12868413), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas
Headco
OÜ
vastu
võlgnevuse
Kostja: Headco OÜ (registrikood 12107068), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Pärnu Maakohtu 08. juuli 2022 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Pooltel puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud ringkonnakohtus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Ardoris OÜ (hageja ) esitas 28.06.2021 Pärnu Maakohtu hagi Headco OÜ (kostja) vastu 146 000 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 21.06.2019 sõlmitud investeerimisleping kostja arendusprojekti rahastamiseks. Kostja omandas arendusprojekti teostamiseks kaks kinnistut. Hageja kandis kostjale üle 152 500 eurot, millest kostja on tagastanud 6500 eurot. Tagastamata on 146 000 eurot. Pooled leppisid investeerimislepingu p-s 2.2 kokku, et lepingu tähtaeg on 24 kuud, mille käigus peavad olema arendusprojektiks olevad kinnistud võõrandatud. Kostja ei ole suutnud arendusprojekti tähtaegselt lõpetada. Kinnistute asjaõiguslepinguid ei ole ostjatega sõlmitud. Kuna leping lõppes 21.06.2021, siis peab kostja hagejale tagastama 146 000 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja avaldas 04.10.2021 vastuses, et ta võtab 56 000 euro ulatuses hagi õigeks. Pooled leppisid 09.07.2021 kokku, et kostja võõrandab ühe kinnistutest ja täidab oma kohustuse 90 000 euro ulatuses. Nimetatud kohustus on kostja poolt täidetud. Kostja ei vaidle vastu, et ta võlgneb hagejale 56 000 eurot, kuna projekt ei ole lõpuni realiseeritud ja üks kinnistu on võõrandamata. Kostja ei vaidle selle tasumise kohustusele vastu. Menetluse käik
3.05.07.2021 määrusega rahuldas maakohus hageja taotluse hagi tagamiseks ja seadis kostja kahele kinnistule kohtulikud hüpoteegid kokku summas 60 000 eurot. Kostja esitas hagi tagamise määrusele määruskaebuse. Ringkonnakohus jättis 08.12.2021 määrusega määruskaebuse rahuldamata. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Riigikohus keeldus 02.05.2022 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest ja jättis kostja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.
4.Lähtudes kostja taotlusest tühistas maakohus 27.10.2021 määrusega maakohtu 05.07.2021 määrusega seatud hagi tagamise abinõud ja asendas selle kostja poolt kohtu deposiiti tasutud rahasummaga 60 000 eurot. Hageja esitas maakohtu 27.10.2021 määruse peale määruskaebuse. Ringkonnakohus jättis 08.12.2021 määrusega määruskaebuse läbi vaatamata. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Riigikohus keeldus 02.05.2022 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest ja jättis hageja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.
5.Hageja esitas 09.05.2022 täiendava nõude põhivõla 49 525 euro ja viivise 24 762,50 euro väljamõistmiseks. Maakohus eraldas selle 11.05.2022 määrusega iseseisvaks menetluseks uue kohtuasjana.
6.Hageja avaldas 28.06.2022 seisukohas, et ta loobub 90 000 euro ulatuses nõudest, kuna kostja on selle summa tasunud.
7.Kostja avaldas 28.08.2022 seisukohas, et ta on nõus, et 56 000 eurot makstakse välja haginõude katteks kohtu deposiiti makstud rahast. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Pärnu Maakohus võttis 08.07.2022 otsusega vastu hagist loobumise 90 000 euro nõudest ning rahuldas hagi 56 000 euro osas õigeksvõtul põhineva otsusega. Maakohus märkis, et 56 000 eurot tuleb välja maksta kostja poolt hagi tagamise asendamiseks makstud summast ning tunnistas hagi õigeksvõtmise osas otsuse viivitamata täidetavaks. Maakohus jättis 28.09.2021 esitatud määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja (kostja) kanda. 11.11.2021 esitatud määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud jäid määruskaebuse esitaja (hageja) kanda. Menetluskulud hagist loobumise 90 000 euro osas jättis maakohus kostja kanda ja menetluskulud kostja poolt õigeksvõetud haginõude summas 56 000 eurot osas jäid hageja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 2845 eurot, millest kostja kanda jääb 1840,93 eurot. Kostja menetluskulude suuruseks määras kohus 800 eurot, millest hageja kanda jääb 430,16 eurot. Kohus tasaarvestas vastastikused menetluskulude nõuded ja selle tulemusena mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1410,77 eurot, mis tuleb välja maksta kostja poolt kohtu deposiiti makstud summast. Kohus tagastas deposiiti tasutud summa jäägi 2589,23 eurot kostja arveldusarvele. Kohus tagastas hagejale riigilõivu 200 eurot ja hagi tagamise tagatise 3000 eurot.
9.Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramisega seonduvalt märkis maakohus, et kuna mõlemad määruskaebused olid põhjendamatud, kuid põhjustasid käesoleva menetluse märkimisväärse venimise, siis tuleb jätta kummagi määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda TsMS § 169 lg 3 alusel. Muus osas tuleb menetluskulud jaotada proportsionaalselt vastavalt hageja nõude rahuldamise asjaoludele. Kostja väited hageja ennatliku kohtusse pöördumise kohta ei ole asjakohased sel määral, et kõik menetluskulud asjas peaksid jääma hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. Vaidlusaluse investeerimislepingu tähtaeg oli 24 kuud lepingu punkt 2.2. järgi ning järelikult kostja pidi summad tagastama hagejale 21.06.2021. Hageja pöördus kohtusse 28.06.2021, st peale lepingu täitmiseks kokkulepitud 2 aastase tähtaja möödumist. Samas aga on 21.06.2019 lepingu punktis 7.1 märgitud, et leping kehtib projekti realiseerimiseni v. lepingu lõpetamiseni. Hagi esitamise ajaks ei olnud lepingu projekt realiseerunud ega leping lõppenud, kuid kostja ka lepingu täitmise 2 aastast tähtaega ei järginud. Kostja võttis hagi kohe kirjaliku vastuse esitamisel õigeks. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes TsMS § 168 lg 4 sätestatule, kuna kostja tasus võlgnevuse 90 000 eurot pärast hagi esitamist, jättis kohus tsiviilasja menetluskulud hagist 90 000 euro nõudes loobumise osas kostja kanda. Kostja poolt õigeksvõetud 56 000 euro nõudes osas jättis kohus tsiviilasja menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda, kuna kostja võttis 04.10.2021 kirjalikus vastuses hagi selles osas kohe õigeks. Seega jäävad menetluskulud 90 000 euro osas, so 61,64 % ulatuses, kostja kanda ning 56 000 euro osas, so. 38,36 % ulatuses, hageja kanda.
10.Hageja poolt kantud põhjendatud menetluskuluks on hagilt ja hagi tagamiselt tasutud riigilõiv 1500 + 50 = 1550 eurot, millest hagist osalise loobumise tõttu TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tagastatakse hagejale 200 eurot (arvutuskäik: hagilt hinnaga 146 00 eurot oli hagi esitamise ajal 2021.a kehtiv riigilõiv 1500 eurot, peale hagist osalist loobumist menetlusse jäänud hagilt hinnaga 56 000 eurot oli riigilõiv 1100 eurot. Seega erinevate hagihindade vahe moodustab 1500 – 1100 = 400 eurot, millest tagastamisele kuulub pool summas 200 eurot). Seega on hüvitamisel arvesse võetavaks menetluskuluks riigilõiv 1550 – 200 = 1350 eurot. Hageja taotleb hüvitada menetluskuluna ka lepingulise esindaja kulud summas 1820 eurot (14 tundi hinnaga 130 eurot/t, käibemaksuta), sh määruskaebuste koostamisega seotud kulu 2,5 t summas 130 + 65 + 130 = 325 eurot, mis jääb hageja enda kanda. Kostja kanda jääb 100% kostja määruskaebusele vastuse kulud 13.10.2021 ja 15.10.2021 32.50 +130 + 65 = 227.50 eurot. Kohtu hinnangul on hagi menetlemisega seotud lepingulise esindaja tasumäär ja töömaht 11,5 tundi mõistlikud ning kulud summas 1495 eurot põhjendatud. Seega tuleb hageja vajalike menetluskulude suuruseks määrata kokku 2845 eurot, so riigilõivud summas 1350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1495 eurot (käibemaksuta), kuna hageja on käibemaksukohuslane. Menetluskulude jaotuse alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele kostja määruskaebusele vastuse koostamise kulud 227.50 eurot + ülejäänud summast (riigilõiv 1350 + menetluskulud 1267.50= 2617.50) 61,64 %, so 1613.43 eurot = 1840.93 eurot. Kostja taotles hagejalt välja mõista kostja menetluskulud lepingulisele esindajale 13 tunni eest tasumääraga 100 €/tund, summas 1300 eurot (kostja kinnitab, et ta on käibemaksukohuslane ja käibemaksu ei lisandu), sealhulgas määruskaebuse esitamisega seotud kulud 5 t x 100 €/t = 500 eurot, mis jäävad menetluskulude jaotuse alusel kostja enda kanda. Seega on kostja menetluskulud põhjendatud määrata kindlaks summas 1300 – 500 = 800 eurot. Sellest summast jääb 100% hageja kanda hageja määruskaebuse tutvumisega ja vastuse koostamisega seotud kulu 2 tundi x 100 = 200 eurot. Menetluskulude jaotuse alusel kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele 800 – 200 = 600 eurost 38,36 %, so 230.16 eurot. Seega kokku 430.16 eurot. Kuivõrd kostja peab hüvitama hagejale menetluskulud summas 1840.93 eurot ning hageja omakorda kostjale menetluskulud summas 430.16 eurot, siis tasaarvestuse tulemusena kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 1840.93 - 430.16 = 1410.77 eurot. Nimetatud summa tuleb kohtuotsuse jõustumisel hagejale välja maksta kostja poolt 21.10.2021 kohtu deposiiti tasutud summast. Peale kohtuotsuse täitmist kuulub kostja poolt kohtu deposiiti tasutud 60 000 eurose summa jääk summas 2589,23 eurot (60 000 – 56 000 – 1410.77 = 2589,23 eurot) tagastamisele kostjale. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus määras kostja kanda jääva menetluskulu suuruseks 1840 eurot, paludes teha uue otsuse, millega määrata kostja kanda jääva menetluskulu suuruseks 2845 eurot.
12.Kostja ei täitnud hageja ees oma kohustusi ja hageja oli sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole. Hageja on esitanud tõendid poolte läbirääkimiste kohta, millest nähtub, et kostja ei olnud nõus enne kohtusse pöördumist tasuma 146 000 eurot. Alles pärast hagi esitamist ja hagi tagamist nõustus kostja tasuma. Kostja soovimatus täita oma kohustusi viis hagi esitamiseni.
13.Maakohus ei andnud hagejale tähtaega kostja menetluskuludele vastamiseks.
Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis menetluskulud seoses 90 000 euro ulatuses nõudest loobumisega kostja kanda. Kostja palub need jätta hageja kanda. Alternatiivselt jätta kulud selles osas poolte endi kanda.
15.Hagi esitamise ajaks ei olnud muutunud hageja nõue sissenõutavaks. Investeerimislepingu kohaselt muutus nõue sissenõutavaks alates kinnistu võõrandamisest. Esimene kinnistu võõrandati 09.07.2021. Lisaks ei olnud hageja hagis esitatud nõuet enne kohtusse pöördumist kostjale kordagi esitanud. Hageja menetluskulude kostja kanda jätmine on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 järgi. Vastused apellatsioonkaebustele
16.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu. Hageja kostja apellatsioonkaebusele seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles menetluskulud hagi õigeksvõttu puudutavas osas jäid hageja kanda. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles menetluskulud hagist loobumisega seonduvalt jäid kostja kanda. Muus osas ei maakohtu otsust vaidlustatud. Sealjuures ei ole ka menetluskulude jaotust vaidlustatud osas, milles hageja määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud jäid hageja kanda ja kostja määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas.
18.Hageja loobus 90 000 euro ulatuses nõudest, kuna kostja rahuldas selles ulatuses hageja nõude pärast hagi esitamist ning maakohus jättis selles osas menetluskulud kostja kanda. Kostja võttis 56 000 euro ulatuses hagi õigeks, mistõttu jättis maakohus selles osas menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme, kui jättis menetluskulud osaliselt hageja ja osaliselt kostja kanda.
19.Poolte vahel 21.06.2019 sõlmitud investeerimislepingu p 2.2 kohaselt oli leping sõlmitud tähtajaga kuni 24 kuud, mille käigus peavad olema arendusprojektiks ehitatavad elamud võõrandatud. Punktide 6.1 ja 7.1 kohaselt kehtib leping kuni projekti realiseerumiseni või lepingu lõpetamiseni. Punktidest 2.5 ja 2.9 järeldub, et kostja peab tegema hagejale lepingu järgi väljamakseid pärast kinnistu võõrandamist. Kostja ei võõrandanud kinnistuid 24 kuu jooksul. Samas ei nähtu esitatud asjaoludest, et hageja on lepingust taganenud. Hageja poolt 09.05.2022 esitatud nõude suurendamise avalduses (mis on eraldatud teise tsiviilasja) nõuab hageja kasumi jagamist, millest järeldub, et tema tahteks ei ole olnud ka hagiavalduse esitamisega investeerimislepingust taganeda. Eeltoodust tuleneb, et hageja esitas nõude enne selle sissenõutavaks muutumist.
20.Arvestades, et hageja esitas hagi enne nõude sissenõutavaks muutumist ja kostja võttis hagi 56 000 euro ulatuses õigeks, kuid ka seda, et kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust võõrandada kinnistud 24 kuu jooksul ja kostja selgitusel leppisid pooled 09.07.2021 kokku, et kostja võõrandab ühe kinnistutest ja täidab 90 000 euro ulatuses investeerimislepingust tuleneva kohustuse (mis ka täideti), siis nimetatud asjaolusid kogumis hinnates võis
maakohus hagi õigeksvõtu osas jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda ning hagist loobumise osas TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel kostja kanda. Sealjuures ei saa sellist menetluskulude jaotust kummagi poole suhtes pidada äärmiselt ebaõiglaseks TsMS § 162 lg 4 järgi. Apellatsioonkaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määratud menetluskulude jaotusesse sekkuda.
21.Mis puudutab vaidlustatud menetluskulude jaotuse osas menetluskulude kindlaksmääramist, siis rahalise suuruse osas ei ole menetlusosalised konkreetseid vastuväiteid esitanud, st pooled ei ole tuginenud sellele, et maakohus on menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg 1 sätestatut. Kuigi kostja menetluskulude nimekiri on hagejale kättetoimetatud, on õige hageja seisukoht, et maakohus ei andnud temale tähtaega kostja menetluskulude osas vastuväidete esitamiseks. Siiski oli hagejal võimalus vastuväiteid esitada apellatsioonkaebuses. Hageja seda ei teinud. Eeltoodust tulenevalt puudub alus muuta maakohtu otsust ka menetluskulude kindlaksmääramise osas.
22.Ülaltoodule tuginedes tuleb maakoht otsus jätta muutmata.
23.Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 171 lg 1). Sellest tulenevalt puuduvad pooltel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.