Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Käesolev hagiavaldus käsitleb sõidukile nr xxxx vormistatud leppetrahve. Leppetrahvi nõuete esitamise faktiliseks põhjuseks oli asjaolu, et sõiduk xxxx oli pargitud Kivila 5, Kivila 3, Kivila 1, Tallinn territooriumi parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine Kivila 5, Kivila 3, Kivila 1, Tallinn territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil xxxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot. Sõiduki xxxx parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on sõiduki omanikule (kostjale) koostatud järgmised leppetrahvid: Leppetrahv nr 20440024775, koostamise aeg 06.06.2020, Kivila 5, Tallinn, parklas, summa 35 eurot; Leppetrahv nr 20440018231, koostamise aeg 28.01.2020, Kivila 3, Tallinn, parklas, summa 35 eurot; Leppetrahv nr 45490015942, koostamise aeg 27.01.2020, Kivila 3, Tallinn, parklas, summa 35 eurot; Leppetrahv nr 20440016709, koostamise aeg 09.01.2020, Kivila 1, Tallinn, parklas, summa 35 eurot. Kostja teavitati leppetrahvinõuete esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxxx kojamehe vahele. Iga leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid summas 140,00 eurot on kostja poolt jäetud tasumata. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist summas 140,00. Viivise suurus 11.01.2023.a. seisuga kokku 31,91 eurot: 21.06.2020 2

11.01.2023 (7,19 eur); 12.02.2020 - 11.01.2023 (8,19 eur); 11.02.2020 - 11.01.2023 (8,20 eur); 11.01.2020 - 11.01.2023 (8,33 eur). Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 4,00 eurot. Hageja peab Transpordiametile tasuma iga leppetrahvi kohta rahasumma selle eest, et saada Liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja kohta (1,00 euro 1 leppetrahvi kohta). Vastavalt Transpordiametilt saadud andmetele on sõiduki nr xxxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide vormistamise ajal olnud S. B.. Transpordiamet hakkas sõiduki omanike/vastutavate kasutajate andmeid parklaoperaatorile väljastama 2019. aastast. Vastavalt parkimistingimuste punktile 1 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Lisaks tuleb tasuda riigilõiv. Kogu asjaajamine on seotud ka otsese tööjõukuluga. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 140,00 eurot, viivis summas 31,91 eurot, viivis tagastamata põhinõudelt (140,00) VÕS §113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest 12.11.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, sissenõudmiskulud summas 4,00 eurot ning hageja menetluskulud. Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 09.05.2023 (jäetud kostja elukohajärgse aadressi xxxx postkasti, rahvastikuregistris märgitud al. 29.12.22 kostja elukohaks). Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 100 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid kulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu (hageja esindajaks on hageja seaduslik esindaja). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.