Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-19256
Kohtuasi
Flowano OÜ pankrotiavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.02.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Flowano OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik Flowano OÜ (registrikood 14595391), seaduslik esindaja JR Ajutine pankrotihaldur Maire Arm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 15.02.2023 määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebemenetluse kulud Flowano OÜ kanda. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Flowano OÜ (võlgnik) esitas 23.12.2022 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 03.01.2023 määrusega võttis maakohus avalduse pankroti väljakuulutamiseks menetlusse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi.
2.Ajutine pankrotihaldur on aruande esitanud 24.01.2023. Arvestades võlgniku pankrotiavalduses esitatud selgitusi ja andmeid, kust nähtub võlgniku tegevus välisriikides, annab pankrotihaldur aruandes mh hinnangu võlgniku tegevuse seotusest Eestiga.
3.Selleks on ajutine haldur pöördunud võlgniku poole teabenõudega. Võlgnik avaldab, et on juhatuse liikmena Eestis registreerinud oma äriühingu, kuna seda on e-residendina Eestis lihtne teha. Ettevõte tegeleb veebikaubandusega. Samas kinnitab juhatuse liige, et igasugune muu seos peale registreeringu äriühingul Eestis puudub, kaubad toodetakse Hiinas, transporditakse välisriigi transpordivahenditega Saksamaale, Suurbritanniasse ja USA-sse, kus need ladustatakse ja müüakse e-kaubanduse meetodil, kasutades Amazon-portaale ning eraldi Saksamaal loodud e-poodi. Majandustegevust ega võlausaldajaid võlgnikul Eestis ei ole. Samuti tuleneb ajutise halduri päringust rahvastikuregistris, et juhatuse liikmel puudub Eestis elukoht, seega on ainuvõimalik järeldada, et juhatuse tegevuskoht ei ole Eestis.
4.Piiriülese pankrotimenetlusega seotud menetlusi reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015 määrus nr 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud) (edaspidi maksejõuetusmäärus). Maksejõuetusmenetluse algatamine kuulub maksejõuetusmääruse art 3 lg 1 kohaselt selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav. Maksejõuetusmääruse art 3 lg 2 kohaselt äriühingu või juriidilise isiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta.
5.Arvestades tuvastatud asjaolusid, leiab ajutine haldur, et võlgniku maksejõuetusmenetluse algatamine Eestis ei ole põhjendatud, sest võlgniku põhihuvide kese ei asu Eestis. Võlgnikul ei ole Eestis vara ning puuduvad teadaolevad realiseeritavad huvid. Maksu-ja Tolliameti päringu vastuse kohaselt ei ole võlgnik viimase kolme aasta jooksul teinud kandeid töötamisregistrisse. Võlgniku osas on üleval e-kaubanduse ja teenuste käibemaks summas 78 526.68 eurot, kuid antud summa Eestis sissenõudmisele ei kuulu, need nõuded tuleb isikul tasuda välisriiki. Antud nõuet Maksu-ja Tolliamet enda juures võlgnevusena ei käsita ja pankroti väljakuulutamisel nõuete hulgas ei kajasta. Pankrotiavaldusele lisatud varade ja võlgade nimekirjast nähtub, et võlgniku varad, s.o kaubad, asuvad Saksamaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikides ladudes. Ka võlausaldajate ring ei ole Eestis asuvad äriühingud või füüsilised isikud. Võlausaldajad asuvad Saksamaal, Suurbritannias, Kanadas, USA-s, Itaalias, Hiinas ja kaks võlausaldajat Eestist (Premium Accounting OÜ, nõudesumma 498 eurot ja Maksu- ja Tolliamet nõudesumma 78 526.68 eurot, kes aga oma nõuet pankrotimenetlusse ei esitaks, kuna maksukohustus kuulub tasumisele välisriigis).
6.Ajutise pankrotihalduri kogutud andmetest nähtub, et praegusel juhul on vaid võlgniku äriühing registreeritud Eestis. Muud asjaolud näitavad, et tegelikkuses ei asu võlgniku põhihuvide kese Eestis: võlgniku omaniku ja juhatuse liikme elukoht ei ole Eestis; võlgniku vara ei ole Eestis; võlgniku võlausaldajad ei ole Eestis; Eestis ei toimu majandustegevust; Eestis ei ole ühtegi töötajat; laojäägid on Saksamaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide ladudes; võlgnikul puuduvad arvelduskontod Eestis.
7.Pankroti väljakuulutamisel tekiks olukord, kus pankrot on välja kuulutatud Eestis tema registrijärgse asukoha järgselt, kuid halduril ei ole pädevust ega võimalusi teha vajalikke menetlustoiminguid välisriikides, kus asub võlgniku vara. Pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud eesmärke, milleks on võlgniku vara arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamine, Eestis ellu viia ei ole võimalik, sest Eestis ei ole võlgnikul vara, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada. Antud juhul saaksid eelkõige kahjustatud võlausaldajate huvid. PankrS § 108 mõistes muutub pankrotimääruse alusel kogu võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks. Juhul, kui võlgniku vara
2-22-19256 asub välisriikides, ei ole halduril võimalik varaga toiminguid teha ega välismaal asuva vara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Veelgi enam – halduril ei ole võimalik tagada välismaal asuva vara säilimist. Tuginedes eeltoodule leiab ajutine pankrotihaldur, et esinevad alused võlgniku pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 15.02.2023 määrusega võlgniku pankrotiavalduse läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 järgi võlgniku kanda.
9.Kohtule esitatud andmete kohaselt puudub vaidlus, et võlgnik on Eestis registreeritud ettevõte, mis tegeleb veebikaubandusega. Võlgnik müüb Hiinas toodetud köögitarvikuid Amazon Marketplace kaudu veebipoe vahendusel Euroopas, Suurbritannias, USA-s ja Saksamaal. Tooted tarnitakse konteineritega Hiinast laohoonetesse Saksamaal, Suurbritannias ja USA-s, kus neid opereerivad laopidajad. Võlgnikul ei ole Eestis asuvat vara, arvelduskontosid, töötajaid ega majandustegevust. Võlgniku kohustuste kogusumma on 1 206 043.30 eurot ja võlausaldajad asuvad Saksamaal, Suurbritannias, Kanadas, USA-s, Itaalias, Hiinas. Üks võlausaldaja asub ka Eestis, kel on nõue 498 eurot.
10.Maksejõuetusmääruse art 3 lg 1 sätestab, et maksejõuetusmenetluse algatamine kuulub selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav. Maksejõuetusmääruse art 3 lg 1 kolmanda ja neljanda lause järgi peetakse äriühingu või juriidilise isiku puhul vastupidiste tõendite puudumise korral tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta. Seda eeldust kohaldatakse ainult juhul, kui kolme kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ei ole registrijärgset asukohta üle viidud teise liikmesriiki.
11.Kohus on seisukohal, et võlgniku põhihuvide kese ei asu Eesti Vabariigis. Äriregistri andmetel on võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige JR, kes on Saksamaa kodanik ega ela Eestis. Ta registreeris ennast Eesti Vabariigi e-residendiks üksnes põhjusel, et asutada Eestis äriühing. Võlgnikul puudub Eestis majandustegevus. Ettevõte on registreeritud Eestis, kuid müügitegevus toimus veebivahendusel. Müügiks vajalikud tooted toodeti Hiinas, mis tarniti seejärel Saksamaa, Suurbritannia ja USA ladudesse. Võlgnikul puuduvad Eestis mistahes varad ning võlast kogusummas 1 206 043.30 eurot moodustab üksnes 498 eurot Eestis asuva võlausaldaja nõue. Äriregistrile esitatud ettevõtte majandusaasta aruannete kohaselt ei ole ettevõttel Eestis ühtegi töötajat olnud. Seejuures müügitulu 2021. a oli 1 370 274 eurot ja 2020. a 1 269 579 eurot ning 29.10.2018–31.12.2019 84 451 eurot. Äriregistri andmetel on võlgniku registrijärgsele aadressile Keemia tn 4, 10616 Tallinn registreeritud 598 ettevõtet.
12.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku põhihuvide kese ei asu ega ole kunagi asunud Eesti Vabariigis. Ettevõtte ainus seos Eestiga on asjaolu, et see on Eestis registreeritud. Kohus saab esitatud asjaoludest aru, et võlgniku poolt müüdud tooteid ei ole kunagi Eestis toodetud, ladustatud, hoiustatud, turustatud ega eraldi turundatud. Seega ei ole Eestis ettevõtte majandustegevust toimunud. Suurte müügitulude juures ei ole ettevõttel olnud Eestis arvel ka ühtegi töötajat, mis viitab sellele, et kas töötajad töötavad välisriikides. Kohus ei nõustu võlgnikuga, et käesolevas asjas tuleks eeldada võlgniku põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta. Maksejõuetusmääruse art 3 lg 1 kohaselt peetakse registrijärgset asukohta põhihuvide keskmeks ainult siis, kui vastupidised tõendid puuduvad. Käesolevas asjas on esitatud piisavalt tõendeid, mis näitavad kogumis, et võlgniku põhihuvide kese ei asu registrijärgses asukohas Eestis. Ettevõtte registrijärgne aadress on registreeritud samale aadressile, kuhu on registreeritud 598 erinevat ettevõtet. Seejuures ühelgi ülejäänud ettevõttel
2-22-19256 ei ole seoseid JR-ga. Eelnev viitab sellele, et tegemist on tõenäoliselt pelgalt registrisse märgitud aadressiga, mis ei ole ettevõtte tegevuskohaks ega põhihuvide keskmeks.
13.Kohus märgib täiendavalt, et asjaolu, et võlgnik on esitanud Eestis majandusaasta aruandeid ja deklareerinud makse, ei muuda Eestit põhihuvide keskmeks. Viidatud toimingud on kohustuslikud ja Eesti Vabariigi seadusandlusega äriühingule ette nähtud. Arvestades, et võlgniku majandusaasta aruannete kohaselt on 2021. a müügitulust 1 039 035 eurot (75,82% kogutulust) ja 2020. a müügitulust 1 195 367 eurot (94,15% kogutulust) saadud Saksamaal, võlgnik mh ladustas tooteid Saksamaal ja oli loonud seal toodete müügiks lisaks Amazon Marketplaceile ka eraldi veebipoe, võib tõenäoliselt pidada võlgniku põhihuvide keskmeks Saksamaa Liitvabariiki. Eelnevast lähtudes puudub Eesti kohtul pädevus võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks.
14.Tulenevalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et pankrotiavaldus tuleb TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata ning menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel jätta võlgniku kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
15.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata pankrotiavaldus tagasi maakohtule läbivaatamiseks.
16.Euroopa Kohus on asjas C‐341/04 leidnud, et äriühingust võlgniku põhihuvide keskme kindlaksmääramisel võib äriühingu registrijärgset asukohta jätta arvesse võtmata vaid juhul, kui objektiivsed ja kolmandate isikute poolt tuvastatavad asjaolud võimaldavad järeldada, et tegelik olukord erineb sellest, mida võiks eeldada registrijärgse asukoha alusel. Kuivõrd võlgniku registrijärgne asukoht on Eesti, kehtib ka antud juhul eeldus, et võlgniku põhihuvide kese on Eestis ja pankrotimenetlus tuleb läbi viia Eestis.
17.Maksejõuetusmääruse art 3 lg 1 kolmanda lause järgi on registrijärgse asukoha eeldust võimalik ümber lükata, kui esinevad vastupidised tõendid. Maksejõuetusmääruse põhjenduspunkti 30 järgi on alus eelduse ümberlükkamiseks olukord, kus äriühingu peakontor asub tema registrijärgse asukoha liikmesriigist erinevas liikmesriigis ning kui kõikide asjaolude põhjaliku hindamise käigus selgub kolmandate isikute poolt kontrollitaval viisil, et äriühingu tegelik juhtimine ja järelevalve ning selle huvide realiseerimine toimub kõnealuses teises liikmesriigis.
18.Järelikult tuleb registrijärgse asukoha eelduse ümberlükkamiseks tuvastada põhihuvide keskme tegelik asukoht, tuginedes objektiivsetele ja kolmandate isikute poolt tuvastatavatele asjaoludele. Lähtudes Euroopa Kohtu lahendist C-396/09 tuleb võlgniku põhihuvide keskme määramisel rõhku panna äriühingu peakontori asukohale, mille saavad kindlaks teha kolmandate isikute poolt tuvastatavad objektiivsed asjaolud. Objektiivsuse ja tuvastatavuse nõue on täidetud, kui selle koha kindlakstegemiseks, kus võlgnikust äriühing tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega, arvesse võetud faktilised asjaolud olid avalikustatud või vähemalt piisavalt aimatavad, et kolmandad isikud, st eeskätt selle äriühingu võlausaldajad, said olla neist teadlikud. Juhul, kui peakontori asukoht ei ole registrijärgses asukohas, ei ole eelduse ümberlükkamiseks piisav, et äriühingu varad ja varaga seotud lepingud asuvad mõnes muus liikmesriigis. Vaid juhul, kui kõikide oluliste asjaolude põhjalik kaalumine, mida saavad tuvastada ka kolmandad isikud, viib tulemuseni, et äriühingu tegelik juht- ja järelevalveorganite asukoht ja huvide realiseerimine asuvad selles teises liikmesriigis, on eeldus ümber lükatud. Vastavatel organitel peab olema vähemalt mingisugune organiseerituse tase ja püsivus. Ainuüksi kaupade või pangakontode olemasolu seda kriteeriumit ei täida.
19.Tulenevalt Euroopa Kohtu lahendist C-396/09 ei saa ainuüksi kaupade asumine Saksamaal ümber lükata registrijärgse asukoha eeldust. Samuti ei saa seda teha pangakontode puudumine
2-22-19256 Eestis. Kaupade asumine teatud hetkel konkreetsetes laohoonetes on juhuslikku laadi – nt Saksamaale müüdav kaup saabub Saksamaa lattu Rotterdami kaudu. Sealt edasi tarnitakse see Amazoni laohoonetesse Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal, Poolas ja Tšehhis. Teistsugustel asjaoludel oleks võinud võlgniku kaup seega kinni jääda mujale kui Saksamaale. Seetõttu ei sobi kauba asukoht võlgniku ärimudeli tingimustes asjaoluks, mida arvestada põhihuvide keskme määramisel. Pealegi asub kõige suuremas väärtuses võlgniku laovarusid USA-s, mistõttu kaupade asukoha järgi põhihuvide keskme määramine viiks hoopis sinna. Maksejõuetusmääruse järgi peavad need objektiivsed asjaolud, mis võiksid ümber lükata registrijärgse asukoha eelduse, olema kolmandate isikute poolt kontrollitavad. Kolmandad isikud, sh võlausaldajad, ei saa mõistlikult kontrollida, millises laos asub võlgniku kaup.
20.Majandustegevuse puudumine Eestis ei ole aluseks põhihuvide keskme määramisel ega registrijärgse asukoha eelduse ümberlükkamisel. Olukord, kus võlgniku põhihuvide kese hakkaks pidevalt muutuma tulenevalt müügitulemustest konkreetsetes riikides, oleks vastuolus õiguskindluse ja ettenähtavuse põhimõtetega ning maksejõuetusmääruse eesmärgiga. Samuti ei ole müügitulu osakaalud selgesti kontrollitavad kolmandate isikute poolt. Üks võimalus selleks on uurida võlgniku majandusaasta aruannet, mille leiab äriregistrist. Samas äriregistrisse jõudes kuvatakse kolmandale isikule juba võlgniku registrijärgne aadress, mistõttu kolmas isik jõuaks järeldusele, et põhihuvide kese on Eestis. Möödunud aastate müügitulemuste uurimine ei ole asjaolu, mida kolmandatelt isikutelt võiks mõistlikult eeldada. Lisaks on majandusaasta aruanded saadaval vaid eesti keeles, mistõttu ei ole enamik võlgniku võlausaldajatest ilmselt suutelised nendega tutvuma.
21.Võlgnikul ei ole töötajaid, sest juhatuse liige toimetas veebikaubamajaga igapäevaselt ise ning vajalikud teenused osteti sisse. Maakohus on määruses ekslikult välja toonud, et Eestis töötajate puudumine viitab sellele, et ettevõtte töötajad töötavad välisriikides. Tegelikult on võlgnik juba nii pankrotiavalduses kui seisukohtades ajutise halduri aruandele viidanud, et võlgnikul ei ole töötajaid.
22.Asjaolu, et registrijärgne aadress on registreeritud samale aadressile, kuhu mitmed teised äriühingud, on mõistetav, arvestades asjaolu, et võlgniku juhatuse liige on e-resident. Eresidentsuse eesmärk on kasutada Eesti e-teenuseid, sh asutada ja juhtida ettevõtet Eestis füüsiliselt koha peal viibimata.
23.Maakohtu viidatud asjaolu, et Saksamaal on loodud eraldi veebipood, mistõttu võiks justkui olla võlgniku põhihuvide kese Saksamaal, on eksitav. Veebipood oli Amazoni kõrval väga väikese osatähtsusega (müügitulust) platvorm, mille kaudu võlgnik kaupa müüs. Tegemist oli saksa- ja inglisekeelse lehega, mille kaudu sai kaupa tellida ka mujale kui Saksamaale. Võlgnik on seisukohas ajutise halduri aruandele välja toonud, et kolmandad isikud jõuaksid ka viidatud veebilehte kontrollides Eesti aadressini.
24.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6 koosmõjus §-ga 659). Ringkonnakohus jaotab apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud. Vastuseks kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Piiriülese pankrotimenetlusega seotud menetlusi reguleerib maksejõuetusmäärus. Vastavalt määruse art
2-22-19256 3 lg-le 1 on maksejõuetusmenetluse algatamiseks pädev selle liikmesriigi kohus, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Mõistet „põhihuvide kese“ ei ole määruses täpselt defineeritud, kuid viidatud sätte kohaselt on põhihuvide kese koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ja mis on seetõttu kolmandate isikute poolt kontrollitav. Järelikult tuleb kohtul kindlaks teha võlgniku regulaarsete huvide realiseerimise koht, mille kaudu võlgnik on kolmandatele isikutele nähtav. Äriühingu või muu juriidilisest isikust võlgniku puhul peetakse määruse art 3 lg 2 kohaselt vastupidiste tõendite puudumisel tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta. Võlgnik on seisukohal, et maakohus ei suutnud ümber lükata maksejõuetusmääruses sätestatud eeldust, mille kohaselt asub võlgniku põhihuvide kese Eestis, kuna tema registrijärgne asukoht on Eestis. Kolleegium sellega ei nõustu. Võlgniku põhihuvide kese on autonoomne termin, mida tuleb sisustada maksejõuetusmenetluse määruse eesmärgist ning Euroopa Kohtu asjakohasest praktikast lähtudes (K. Jürgenson, M. Torga, Maksejõuetusmenetluse (uuesti sõnastatud) määrus – samm tervendamise ja rahvusvahelise koostöö suunas, Juridica IX/2015, 630). Kolleegium leiab, et nii ajutise halduri kui maakohtu kogutud tõenditega kogumis on piisavalt veenvalt ümber lükatud maksejõuetusmääruse art 3 lg-s 1 sätestatud eeldus.
28.Võlgniku poolt määruskaebuses viidatud Euroopa Kohtu lahendid asjades C-341/04 ja C396/09 rõhutavad kolleegiumi hinnangul eelkõige seda, et esimene tingimus võlgniku põhihuvide keskme määramisel on juriidilisest isikust võlgniku puhul tema registrijärgne asukoht vastavas liikmesriigis. Sellegipoolest leitakse lahendites, et on tegureid, mis võivad hakata seda eeldust ümber lükkama ning millest saavad kohtud juhinduda juriidilisest isikust võlgniku põhihuvide keskme lõplikul määramisel. Viidatud kohtulahendeid on käsitatud ka õiguskirjanduses, mille kohaselt võivad sellisteks ümberlükkavateks teguriteks olla: millises liikmesriigis on juhatuse liikmete elukoht; millises liikmesriigis toimuvad juhatuse ja nõukogu koosolekud; millises liikmesriigis toimub võlgniku põhiline majandustegevus, kus peetakse tarnijate ja hankijatega läbirääkimisi ning kus osutatakse teenuseid või müüakse kaupu; millise liikmesriigi õigust kohaldatakse sõlmitud lepingutele (sh töölepingutele); millises liikmesriigis on võlgnik maksuresident; millise liikmesriigi järelevalveorgan teostab võlgniku üle järelevalvet; millises liikmesriigis on võlgnikul avatud arveldusarved ja kus toimub auditeerimine (S. Viimsalu, Piiriülese maksejõuetusmenetluse õiguslikud küsimused, Juridica VI/2008, 421).
29.Praegusel juhul on maakohus leidnud, et võlgniku ainus seos Eestiga on see, et ettevõte on Eestis registreeritud. Maakohus viitas määruses järgnevatele tõenditele, mis näitavad kogumis, et võlgniku põhihuvide kese ei ole Eestis: võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige on Saksamaa kodanik ega ela Eestis; Eestis ei ole ettevõtte majandustegevust toimunud, võlgniku tooteid ei ole Eestis toodetud, ladustatud, hoiustatud, turustatud ega turundatud; võlgnikul puuduvad Eestis varad ning võlast kogusummas 1 206 043.30 eurot moodustab üksnes 498 eurot Eestis asuva võlausaldaja nõue; Eestis ei ole võlgnikul ühtegi töötajat; ettevõtte registrijärgne aadress on registreeritud aadressile, kuhu on registreeritud 598 erinevat ettevõtet; suurem osa müügitulust on saadud Saksamaal, tooteid on mh ladustatud Saksamaal ja seal on loodud eraldi veebipood. Maakohus leidis, et eeltoodust tulenevalt võib tõenäoliselt pidada võlgniku põhihuvide keskmeks Saksamaa Liitvabariiki.
30.Kolleegium märgib, et maakohus ei ole omistanud ühelegi tõendile suuremat kaalu, nagu näib võlgnik määruskaebuses arvavat. Maakohus on leidnud, et just eelnevalt nimetatud tegurid kogumis annavad aluse väita, et võlgniku põhihuvide kese ei asu Eestis ning kolleegium nõustub sellega. Oluline on ka ajutise pankrotihalduri poolt rõhutatu, et võlgniku pankroti väljakuulutamisel Eestis tekiks olukord, kus pankrotihalduril ei ole pädevust ega võimalust teha vajalikke pankrotimenetluse toiminguid välisriikides, kus asub võlgniku vara. Sellest tulenevalt ei oleks võimalik saavutada maksejõuetusmenetluse peamist eesmärki – võlgniku vara arvelt
2-22-19256 võlausaldajate nõuete rahuldamine. Seetõttu jääksid võlausaldajate huvid suure tõenäosusega kaitseta, mis aga ei oleks kooskõlas maksejõuetusmääruse eesmärkidega.
31.Kolleegium leiab, et arvestades eelnevaid tõendeid kogumis, ei ole ringkonnakohtul võimalik määruskaebuses toodud asjaolude põhjal maakohtust teistsugusele järeldusele jõuda.
32.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
33.Tulenevalt TsMS §-st 427 saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.