lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-146720/8

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 28.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-146720/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2616
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineTsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 444 lg 1, 2, 3, 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusVÕS § 404 lg 21Teave tarbijakrediidilepingu muude tingimuste muutmise kohtaVÕS § 414Taganemise mõju majanduslikult seotud müügilepinguleKAVS § 50 lg 4Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-146720

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu hagi R.M vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1459.12 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova (B2 Impact osaühing, e-post XXX); kostja R.M (isikukood XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt R.M ’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja põhivõlg 247.90 eurot, intress 50.87 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 9.78 eurot.
3.Mõista kostjalt R.M ’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so 247.90 eurolt alates 08.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.
4.Jätta rahuldamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi R.M (isikukood XXX) vastu põhivõla 881.73 eurot, intressi 57.29 eurot, viivise 50.68 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot osas.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 405Lihtmenetlus
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 4034 lg 6, 7
VÕS § 4141 lg 2
VÕS § 416Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud
VÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhul
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 448 lg 4Täiendav otsus
5.Jätta menetluskulud 81% ulatuses hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kanda ja 19% ulatuses R.M (isikukood XXX) kanda.
6.Mõista kostjalt R.M ’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja menetluskulud 19% ulatuses s.o summas 57 eurot.

2-24-146720

7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal R.M ’l (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.B2 Impact osaühing esitas 20.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 27.12.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 29.04.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 29.04.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. B2 Impact osaühing esitas 07.05.2025 ja 21.08.2025 hagiavalduse R.M vastu, millega hageja palub välja mõista põhivõla 1129.63 eurot, intressi 108.16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 60.46 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 1129.63 eurolt alates 08.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni, riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja IPF Digital AS vahel 15.08.2022 sõlmitud krediidileping xxxx. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud ütles IPF Digital AS lepingu 17.11.2024 üles. IPF Digital AS loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule. Harju Maakohus võttis 26.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks.

2-24-146720 26.08.2025 kohtumäärus on R.M ’le kätte toimetatud kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu 07.10.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 05.09.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediidiandjalt 1656.05 eurot ja tegi tagasimakseid perioodil 04.10.2022-16.08.2024 kokku 1408.15 eurot. Perioodil 07.09.2022-31.12.2024 kogunes intress 50.87 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on tagastamata põhiosa 247.90 eurot, kuna krediidiandja arvestas kõik kostja tehtud tagasimaksed põhiosa katteks. Intress on 50.87 eurot. Lepingu ülesütlemine on kehtiv, kuivõrd kostja ei ole tagasimakseid teinud alates 17.08.2024 ning krediidiandja ütles lepingu üles 28.10.2024. Ka ümberarvestatud nõudele lisandub viivis alates 29.10.2024 kuni põhiosa tasumiseni ja sissenõudekulud summas 30 eurot kostjale saadetud vähemalt kolme meeldetuletuskirja (hagiavalduse lisad 6-8) eest VÕS § 115 ja 113 2 lg 2 p 1 alusel kuivõrd pooled leppisid selles osas kokku lepinguga. II Kohtu põhjendused

2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

2-24-146720 või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);  tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);  lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;  lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);  krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;  viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;  kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);  kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks;  lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;  tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlusel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku

2-24-146720 laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Maakohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Kohtu hinnangul ei võimalda krediidiandja kogutud teave teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

6.05.09.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediidiandjalt 1656.05 eurot ja tegi tagasimakseid perioodil 04.10.2022-16.08.2024 kokku 1408.15 eurot. Perioodil 07.09.2022-31.12.2024 kogunes intress 50.87 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on tagastamata põhiosa 247.90 eurot, kuna krediidiandja arvestas kõik kostja tehtud tagasimaksed põhiosa katteks. Intress on 50.87 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus põhjendatud.
7.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja on seisukohal, et lepingu ülesütlemine on kehtiv, kuivõrd kostja ei ole tagasimakseid teinud alates 17.08.2024 ning krediidiandja ütles lepingu üles 28.10.2024. Kohus täpsustab, et leping öeldi üles 17.11.2024. Asja materjalidest nähtub, et viimane laenu väljamakse tehti kostjale 19.01.2023. Lepingu kohaselt on minimaalse kuumakse arvutamise perioodiks 60 kuud. Kohtu hinnangul ei olnud kostja ümberarvestuse kohaselt lepingu ülesütlemise seisuga 17.11.2024 makseviivituses. Kohtu hinnangul ei ole leping VÕS § 416 alusel 17.11.2024 üles öeldud ja kogu tagastamata laen summas 247.90 eurot muutunud sissenõutavaks. Poolte vahel on sõlmitud tähtajatu laenuleping, millele kohaldub VÕS § 4141. VÕS § 4141 lg 2 sätestab, et krediidiandja võib tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliselt üles öelda, kui selline võimalus on lepinguga ette nähtud. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tarbijale teatavaks tehtud vähemalt kaks kuud enne ülesütlemise jõustumist, kui lepingus ei ole kokku lepitud pikemat etteteatamistähtaega. Vorminõuet rikkuv ülesütlemisavaldus on tühine. Krediidikonto üldtingimuste punkti 18.3. kohaselt võib IPF Digital AS krediidilepingu igal ajal põhjust avaldamata üles öelda, teatades sellest sulle vähemalt 2 (kaks) kuud ette kirjalikult, e-kirja teel, Äpi või Iseteenindussüsteemi kaudu.

2-24-146720 Asja materjalidest nähtuvalt ütles krediidiandja lepingu 17.11.2024 üles. Krediidiandja saatis 29.10.2024 kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmise kohta ja lepingu ülesütlemisavalduse. VÕS § 4141 lg 3 järgi kui isiku suhtes kasutatakse lepingu ülesütlemise õigust, loetakse kokkulepitud tähtaega tema kahjuks mittejärgiv ülesütlemine jõustunuks kokkulepitud tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse esitamisest. Seega saab lugeda lepingu lõppenuks korralise ülesütlemisega 29.12.2024.

8.Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisest kuni põhiosa tasumiseni. Hagiavalduses nõuab hageja viivist kuni hagi esitamiseni 07.05.2025 ning täiendavat viivist alates 08.05.2025. Võttes arvesse, et kohus on tuvastanud, et leping lõppes 29.12.2024 on hageja sissenõutavaks muutunud viivis hagiavalduse esitamiseni põhjendatud summas 9.78 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: -

summa 247.90 eurot, periood 30.12.2024-31.12.2024, viivisemäär 12.25% aastas, summa 0.17 eurot; summa 247.90 eurot, periood 01.01.2025-07.05.2025, viivisemäär 11.15% aastas, summa 9.61 eurot.

9.Hageja nõuab ka sissenõudekulusid summas 30 eurot kostjale saadetud vähemalt kolme meeldetuletuskirja (hagiavalduse lisad 6-8) eest VÕS § 115 ja 113 2 lg 2 p 1 alusel kuivõrd pooled leppisid selles osas kokku lepingus. Hagiavalduse kohaselt on hageja sissenõudekulu suuruseks 35 eurot. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 6 ja 7 alusel ei võlgne kostja lepingu alusel muid tasusid, sh lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu tasu. VÕS § 1132 lg 2 ei ole iseseisev nõude alus, nimetatud sättega on kehtestatud piirmäärad sissenõudmiskulu suurusele. Hagejal on võimalik VÕS § 115 alusel nõuda kahjuhüvitist, kuid hageja ei ole tõendanud kulude tekkimist summas 35 eurot. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ega tõendatud.
10.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja põhinõue 247.90 eurot, intress 50.87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 9.78 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so 247.90 eurolt alates 08.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 881.73 eurot, intressi 57.29 eurot, viivise 50.68 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

2-24-146720 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).

12.Hageja nõude suurus kokku oli 1333.25 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja kokku 257.68 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 19%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 81% ulatuses hageja kanda ning 19% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 215 eurot, ehk kokku 280 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (280+20) 300 eurot, millest kostja kanda jääb 19% ehk 57 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

2-24-146720 /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja