Võlaõigus › Töövõtulepingud

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt sõiduauto Volkswagen Tiguan vin-kood xxxx, reg.nr xxxx remonditeenusena auto juhtaju tarkvara modifitseerimiseks (adblue). Kostja tellis remonttööd telefoni vahendusel, helistades hageja esindajale 30.06.2022 kolmel korral. Hinnast teavitati, et hind on alates 360 eurot koos käibemaksuga ning sõltus tööde keerukusest. 01.07.2022 tõi klient sõiduki hageja juurde. Samal päeval teostas hageja tellitud remonttööd ning pealelõunal tuli kostja kontaktisik sõidukile järele. Kontaktisik vaatas seinal hinnakirja, kirjutas hageja esindajale paberile e-posti aadressi xxxx, kuhu arve saata. Hageja edastas kostjale arve nr 115370 kostja osundatud e-posti aadressile, kuid kostja ei ole arvet tasunud. Peale korduvaid helistamisi ja arve saatmist ka kostja telefoninumbrile xxxx, ei ole kostja arvet tasunud. 29.08.2022 laekus hageja kontole ülekanne summas 4,00 eurot selgitusega xxxx maksjalt L. M., mille hageja arvestab maha põhivõlgnevusest. Kostja on töö tellija ning ei oma tähendust, kas lepingueseme omand kuulus kostjale või kellelegi kolmandale isikule. Lepingu tingimustes lepiti kokku kostjaga, töö oli hageja poolt teostatud ning kostja volitatud isikule üle antud. Teenuse eest kohustub tasuma isik, kes leppis teenuse tingimustes kokku ning tõi lepingu eseme remonditöökotta. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 140 eurot ja esindajakulu summas 1290 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Vastavalt hageja esindaja S. M. korraldusele parkis kostja sõiduauto hageja siseparklasse. Kostja naine jäi büroo ette sõiduautosse kostjat ootama, kuna ta ei teadnud, kus parkla asub. Samuti andis kostja hageja esindaja S. M. käest telefoni teel saadud juhiste kohaselt hageja töökojas võtmed üle töötajale. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista hagejalt esindajakulu summas 1434 eurot.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja hagihind on 360,18 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.

Kohus tuvastab poolte poolt vaidlustamata asjaoludena järgmise:

hageja osutas sõiduauto Volkswagen Tiguan, VIN-kood xxxx, reg.nr xxxx, suhtes remonditeenust 01.07.2022. Sõiduki roolis hageja remonditöökotta sõitmisel 01.07.2022 hommikul oli kostja, kes andis hageja töötajale üle sõiduki võtmed. Sõiduki võttis hageja autoremonditöökojast tagasi 01.07.2022 pärastlõunal L. M., kes on kostja elukaaslane. 06.07.2022 e-kirjaga (dtl 72; sama ka dtl 111) saatis hageja e-posti aadressil xxxx Rahvusvahelise Autoveo Expert OÜ nimele vormistatud 06.07.2022 arve nr 115363 summas 360 eurot (dtl 63), millele Rahvusvahelise Autoveo Expert OÜ nimelt vastati samal kuupäeval, et nemad pole ühtegi kaupa ega teenust tellinud. Hageja 11.07.2022 e-kirjas (dtl 25) kirjutab, et tegi arvele nr 115363 kreeditarve ja saatis uue arve nr 115370 summas 360 eurot (dtl 27), mis oli vormistatud kostja nimele, samal e-posti aadressil xxxx. Kostja ei ole arvet tasunud ja vaidleb sellele vastu. Nii arve nr 115363 kui ka 115370 selgituseks on kirjutatud „SOFT. Juhtaju tarkvara modifitseerimine (ADBLUE). xxxx“. Erineb ka töökäsu number, kuid pooled ei vaidle, et mõlemad arved on väljastatud sama teenuse eest ning et esimene arve on nö. tühistatud (kreeditarvega). 29.08.2022 tasus L. M. hageja kontole 4 eurot selgitusega „xxxx“ (dtl 51). kirjalik leping, kirjalik tellimus või tööde üleandmise kirjalik akt seoses sõiduki remontimisega puudub.

Pooltel on vaidlus järgmiste asjaolude üle:

kes oli tööde tellija (kas selleks oli kostja või muu isik);

milliste tööde tegemises mis hinnaga kokku lepiti;

milliseid töid hageja teostas;

kas hageja poolt teostatud töö on antud kostjale kui tellijale üle.

Hageja tugineb töövõtulepingu sõlmimisele kostjaga ning tema nõude aluseks on arve nr 115370, millest on lahutatud 4 eurot, mis on L. M. poolt tasutud (dtl 88, 00:30:49).

Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Hageja kui töövõtja nõuab kostjalt kui tellijalt töövõtulepingujärgset tasu, seega töövõtulepingujärgse põhikohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi tuleb hagejal tõendada õiguskaitsevahendi kohaldamise eeldusi: töölepingu sõlmimist kostjaga, selle tingimusi ja kostjapoolset kohustuse rikkumist.

Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue poolte vahel väidetavalt 30.06.2022 telefoni teel kostjaga sõlmitud suulisest töövõtulepingust.

Hageja võiks nõuda kostjalt VÕS § 635 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel tehtud töö eest tasumist, kui täidetud on järgmised eeldused: hageja ja kostja on sõlminud kehtiva töövõtulepingu ja töövõtulepingust tulenev tehtud töö eest tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks.

VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping täitmiseks kohustuslik selle pooltele. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel, kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus on selgitanud 08.03.2023 toimunud kohtuistungil, et hageja tõendada on see, kellega leping sõlmiti, mis sisuga, et töö on tehtud ja vastu võetud ja et tasu nõue on muutunud sissenõutavaks (dtl 88, 00:45:19). Lisaks on kohus selgitanud 19.04.2023 e-kirjas pooltele, et hagejal on tõendamiskoormis tõendada tööde või teenuste tellimise, tasu suuruse, tööde või teenuste tegemise ja üleandmisega seotud asjaolud (et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks). Kohus märkis, et kostja vaidleb nõudele vastu, leides, et ta pole midagi tellinud ja hagi on esitatud ebaõige isiku vastu. Kohus selgitas hagejale, et telefonikõnede eristusest poolte vahel ei saa teha järeldust toimunud telefonivestluste sisu kohta ehk et need iseenesest tööde tellimist ei tõenda. Kostjale selgitas kohus, et kuna ta eitab tööde või teenuste tellimist, siis pole tal käesolevas menetluses võimalik esitada vastuväited seoses tööde ebakvaliteetse teostamisega ja neid vastuväiteid ei arutata ega tuvastata selles menetluses (dtl 125).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu ja lg 4 kohaselt tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes.

VÕS § 636 lg 1 kohaselt kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Lisaks üleandmisele teeb töövõtja võimalikuks esimeses lauses nimetatud töövõtulepingu eseme võõrandamise. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kui pooled ei ole tarbijatöövõtulepingu puhul töövõtulepingu eseme üleandmise aega kindlaks määranud, peab töövõtja eseme üleandmise kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel lepingu sõlmimisest.

VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu, lõike 2 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest ja lõike 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

VÕS § 641 lõike 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.

Seega esmalt tuvastab kohus, kas hageja on tõendanud kostjaga töövõtulepingu sõlmimise, kuna kostja esmane vastuväide on seda eitada.

Ühestki hageja esitatud e-kirjast ei tulene, et kostja oleks kunagi tunnistanud hagejalt sõiduki remonditeenuse tellimist. E-kirju on hagejale saadetud aadressilt xxxx. Kostja ei ole märgitud ühegi e-kirja saatjana. Puuduvad ka tõendid, et nimetatud e-posti aadress kuuluks kostjale.

Tunnistajana 20.04.2023 kohtuistungil üle kuulatud L. M. andis järgmiseid ütluseid (dtl 176-178): „Eelmise aasta 01.07 viisin hagejale auto remonti, auto parkis hageja parklas S. [s.o. kostja], sama päeva pärastlõunal sain auto kätte [---].Arvet mulle ei esitatud, tahtsin maksta arve maksekaardiga, nad ütlesid, et see pole võimalik ja saadavad arve mu epostile. Küsiti, kas esitavad arve ettevõttele või eraisikule, vastasin, et esitagu eraisikule. Teatasin isikliku meili, xxxx. [---] Minu isiklikule meilile 06.07 kuupäeval tuli arve, Rahvusvahelise Autoveo Ekspert OÜ nimele, summas oli 360 eurot. Arve selgituses oli märgitud tarkvara muutmine. Seega mulle osutati hoopis muud teenust, erinevalt sellest, mille olin tellinud. Pärast sain kreeditarve. Pärast tuli arve sama summa ja selgitusega, aga S. M.i nimele. Hageja ignoreerib mind täielikult. Auto anti mulle üle. Kostja on minu elukaaslane. [---] Tellimuse tegin telefoni teel. [---] Tööde tegemises leppisin kokku hageja juhatuse liikmega. Tundsin teda eelnevalt. Leppisime kokku, et ta eemaldab vea, kui see õnnestub. Hageja lubas, et õnnestub, leppisime kokku, et 01.07 viin auto teenindusse. Tööde hinnast meil juttu ei olnud. Ma nägin hinnakirjast hageja kodulehel, palju diagnostika maksab, 50 eurot tund. 01.07 hommikul oli kontor lukus, jõudsime teenindusse kahe autoga, kostja parkis auto ära, mina ootasin teises autos kontori vastas, kostja läks selle autoga hageja parklasse, sest teab, kus nende teeninduse parkla on, mina ei ole seal kordagi käinud. Siis tuli minu autosse ja sõitsime koos

ära. [---] Kui autole järgi läksin, ei küsitud, kuidas mina autoga seotud olen, anti kohe võtmed üle. Sõiduki tehnilises passis olen mina auto omanik ja kasutaja. [---] Tööd tellisin kostja poolt antud telefoni numbrilt, helistasin kontorisse. Kostja valis oma telefonilt hageja telefoninumbri ja andis telefoni mulle. [---] Vestlus kestis umbes mõned minutid.“

Vande all 20.04.2023 kohtuistungil üle kuulatud kostja andis järgmiseid ütluseid (dtl 171-172): „Vaidlusaluse auto omanik on L. M.. Me oleme elukaaslased, aga meil on nö. erinevad rahakotid temaga. Igaüks maksab enda eest. L. tellis remonditeenuse ja pidi ka ise ära maksma. L. M. rääkis hagejaga telefoni teel, mina andsin talle selleks telefoni toru, tema rääkis remonditeenusest. Selle kõne algust kuulsin, kõne lõppu mitte. [---] Mina ei tellinud isiklikult hagejalt 30.06 töid. Minu esindatav äriühing samuti neid ei tellinud. [---] Kui rääkisin hagejaga, ütlesin, et tegemist on minu naise autoga. Kohe esimesel korral, kui helistasin hagejale, rääkisin, et minu naise autoga on probleem. Minu arust hagejal ei saanud jääda mulje, et tellin tööd oma firma arvel. Ma ei ole öelnud talle, et arve tuleb esitada minu firmale. Tavaliselt, kui olen helistanud hagejale, olen end tutvustanud kui Rahvusvahelise Autoveo Ekspert OÜ.“

Tunnistajana 20.04.2023 kohtuistungil üle kuulatud R. V. andis järgmiseid ütluseid (dtl 163): „Kostjat nägin, kui minu tööandja ütles, et tuuakse auto, mehaanik peab vastu võtma, mina olin kõige lähemal, kostja tõi auto, anti auto võtmed. Öeldi, et auto toodi programmeerimisse. Seda ütles kostja isiklikult. Edasi ajasin auto töökotta, panin autole akulaadija peale, rohkem minusse ei puutunud midagi. [---] Auto ajasin sisse maja tagant platsi pealt töökotta. Auto võtmed andis kostja mulle töökoja ukse juures. Mina ei vormista tellimusi. Töökäsku minul ei olnud. S. hommikul informeeris mind, et tuuakse auto töökotta, võtke vastu, pange aku laadima, kõik. Minu kokkupuude kostjaga oli vaid võtmete üleandmisel.“

Vande all 20.04.2023 kohtuistungil üle kuulatud hageja seadusliku esindaja S. M. andis järgmiseid ütluseid (dtl 171-172): „Kuna tunneme kostjat ammusest, on kostjal minu isiklik number, kui tal on teenust vaja, on ta helistanud otse minule, mitte ettevõtte numbrile. Kostja helistas mulle, soovis küsida auto adblue süsteemi eemaldamist ja väljaprogrammeerimist. [---] Mina ei ole temaga [L. M.ga] telefoni teel suhelnud, selle auto osas kindlasti mitte ning tõenäoliselt ka mitte kunagi. [---] Kostja helistas, tellis konkreetse töö, andis auto andmed, L. M. minuga rääkinud ei ole. [---] Peale seda, kui kostja saatis mulle sms-i, pidin vaatama auto andmeid ja andma talle vastuse, kas saan tööd teha, kuid mul oli kiire ja ei olnud jõudnud talle tagasi helistada, samal päeval helistas kostja mulle paar korda veel, küsis, kas saan teha ja kas saan teha järgmisel päeval, kuna asjaga on kiire. Kostja on tellinud meilt töid mitmel korral, iga kord on ta võtnud arved ettevõttele Rahvusvahelise Autoveo Ekspert oü. Kunagi ei ole meil olnud juttu ega vajadust arutada, kelle auto see on, minu jaoks see tähtsust ei oma, kostja tellis teenuse, meil ei olnud juttu kelle auto see on. [---] minu töökaaslane on ka Larissaga tuttav ja teab, et ta esindab Rahvusvahelise Autoveo Ekspert OÜ-d. Heas usus minu kolleeg ilma tagamõtteta andis võtmed L. kui tema teada RVAE OÜ esindajale üle, palus kirjutada andmed, kuhu esitada arve. Kahjuks see paber säilitatud ei ole. L. väitis, et soovis seda arvet endale kui eraisikule, kuid see ei ole nii. Ta soovis seda nii nagu eelmistel kordadel Rahvusvahelise Autoveo Ekspert OÜ-le, kirjutas meile ka meiliaadressi, kuhu arvet soovis. Peale seda kui meili teel arve saatsime, saime

vastuseks, et RVAE OÜ ei ole hagejalt ühtegi tööd ega teenust tellinud, kustutage vale arve. Kui saatsime arve uuesti, kuna meil olid kõik tõestused, et teie olete auto toonud, tuli korduv vastus sama sisuga. Kui ta oleks soovinud arvet enda nimele, oleks ta võinud mainida, et antud töö tellija ei ole RVAE OÜ vaid eraisikuliselt tema, aga selle asemel ta ütles, et RVAE OÜ ei ole ühtegi tööd ega teenust tellinud. [---] Meili teel oleme kostjaga suhelnud peale töö teostust, mitte enne. Meili teel suhtlus ei puutu töö tellimusse, seal on süüdistused ja valeväited ning ähvardused. [--] Kostja tellis tööd minult, teenust osutab hageja. Varasemad tellimused RVAE OÜ poolt on teinud mulle kostja isiklikult. Minu jaoks on tellija see, kes tellimuse esitab. L. M. varasemate tellimustega seoses minuga kontakteerunud ei ole. Kui oleme RVAE OÜ-lt saanud vastuse, et nemad ei ole meilt ühtegi tööd tellinud, tegime kreeditarve ja esitasime selle tellijale, kostjale, siis mis täiendavatele küsimustele peaksin L. M.le vastama. Kuna saime vastuseks, et RVAE OÜ ei ole teenuse tellija, siis oli teenuse tellija kostja, siis kui kostja oleks küsimusi esitanud, oleksid need vastuse saanud. Alati eelnevatel kordadel on olnud tellijaks RVAE OÜ ja tellimuse on teinud kostja kui juhatuse liige isiklikult. Kui saime vastuse, et RVAE OÜ ei ole tellija, siis eeldasin, et töö tellija on see, kes leppis töö tellimise osas minuga kokku ja kes tõi ka auto. [---] L. M. saatis meili, et RVAE OÜ ei ole ühtegi teenust ega tööd tellinud, ta ei öelnud, et tegelik tellija on tema. Tema ei toonud autot. Minu jaoks on klient see, kes auto toob ja teenuse tellib, mitte omanik.“

Kohus asub eeltoodud ütluseid hinnates ja analüüsides seisukohale, et hageja väide, et ta kostjaga töövõtulepingu sõlmis, tõendatud ei ole. Kostja tõendas, et teenused hagejalt tellis L.M.. Tunnistajana üle kuulatud L. M. kinnitas, et tema tellis oma elukaaslase kostja telefonilt hageja juhatuse liikmega rääkides remonditeenuse (mida tema nimetas vea kustutamiseks). Seda kinnitas vande all ka kostja. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ja kostja vande all antud ütlustes ja eelistada neid hageja poolt vande all antud ütlustele. Tunnistaja ja kostja vande all antud ütlused haakuvad omavahel ja teiste asjas esitatud tõenditega.

Hageja poolt esitatud telefonikõnede kõneeristused (dtl 32-36) tõendab seda, et kostja telefonilt tehti hageja juhatuse liikmele 30.06.2022 kolm kõnet, aga mitte nende sisu ega selles osalejaid. Tunnistaja L.M. ja kostja on selgitanud, et L.M. suhtles hageja juhatuse liikmega hagejalt teenust tellides kostja telefoni kasutades.

11.07.2022 e-kirjas (dtl 25-26; tõlge dtl 99-100) kirjutab L.M. hagejale, et „01.07.22 oli minu auto autoteeninduses ecrasing oü“ ja palus saata endale arve e-posti aadressile xxxx. Nimetatud e-kiri kinnitab, et 11.07.2022 teatas L. M. hagejale, et tema kui auto omanik tellis teenuse hagejalt.

L. M. on hagejale ka osaliselt (nelja euro ulatuses) sõidukiga seoses tehtud tööde eest tasunud 29.08.2022, millega on omaks võtnud ja kinnitanud hagejalt teenuse tellimist.

Vaidluse all pole fakt, et auto roolis hageja töökotta kostja ja kostja andis ka hageja töötajale üle auto võtmed remondiga alustamiseks. Siiski ei tõenda see teenuse tellimist kostja poolt. Ei hageja esitatud videolt (dtl 91) ega fotodelt (dtl 37-50) ei nähtu midagi seoses teenuse tellimisega. Hageja on kinnitanud, et teenus telliti temalt 30.06.2022, video ja fotod on tehtud 01.07.2022, nendelt nähtub vaid see, kes auto töökotta tõi (kostja) ja kes selle sealt tagasi võttis (L. M.). Auto vastu võtnud hageja töötaja R. V. kinnitas tunnistajana, et tema autot kostjalt vastu võttes midagi seoses teenuse tellimise ega selles

kokkuleppimisega ei arutanud. Seega ei tõenda lihtsalt auto töökotta toomise fakt kostja poolt teenuse tellimist ja selles hagejaga kokkuleppimist. L.M. ongi kinnitanud, et auto sõidutas hageja töökotta kostja tema palvel.

Kohus märgib, et L.M. poolt hagejalt tellitud remonditeenuse sisu ja selle maksumuse või kvaliteedinõuetele vastavuse tuvastamine ei ole käesoleva vaidluse lahendamiseks oluline.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole suutnud tõendada asjaolu, et kostja tellis talt sõiduki remonditööd. Selle kohta on asjas tõendina vaid hageja poolt vande all antud ütlused, kuid need ei haaku asjas olevate muude tõenditega (tunnistaja L.M. ja kostja vande all antud ütlused, 11.07.2022 e-kiri, 29.08.2022 makse L.M. poolt). Samuti ei kinnitanud hageja taotletud tunnistaja R. V. kostja poolt teenuse tellimise fakti.

Kuna hageja ei ole tõendanud, et sõlmis töövõtulepingu kostjaga, siis puudub kohtul vajadus tuvastada asja lahendamiseks edasisi aspekte (lepingu sisu, tööde nõuetele vastavus, tasu sissenõutavaks muutumine). Kohus jätab hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud nõudeõiguse olemasolu kostja vastu. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille kohaselt võiks tema nõuet läbi vaadata mõnel muul õiguslikul alusel, kui töövõtulepingust tulenevalt.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1434 eurot.

Kostja esindaja tunnitasu määr on 150 eurot. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 150 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

Kostja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 9,56 tundi. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 9,56 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et antud tsiviilasjas on toimunud kaks kohtuistungit, s.o 08.03.2023 ja 20.04.2023. Seega on põhjendatud kostja esindajakulu summas 1434 eurot.

Kõige eelpool toodu alusel kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskulu summas 1434 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.