Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. september 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-128099
Kohtuasi
ESRACING OÜ hagi X vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. mai 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
ESRACING OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
360,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja ESRACING OÜ (registrikood lepinguline esindaja Tarvo Ilves
11267887),
Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 19. mai 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-128099 muutmata. Jätta ESRACING OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud ESRACING OÜ kanda. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista ESRACING OÜ-lt X kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 900 eurot. Kohustada ESRACING OÜ-d tasuma väljamõistetud menetluskuludelt (900 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.ESRACING OÜ (hageja) esitas 27. juulil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 376,66 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 2. septembril 2022 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 356 eurot ja viivise 4,18 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 30. juunil 2022 telefoni teel hagejalt sõiduauto Volkswagen Tiguan (registreerimismärk XXXXXX, edaspidi ka sõiduk) remonditööna sõiduki juhtaju tarkvara modifitseerimise (adblue). Hageja teavitas kostjat, et töö hind on alates 360 eurot (käibemaksuga) ning lõplik hind sõltub töö keerukusest.
2.2.Kostja tõi 1. juulil 2022 sõiduki hageja juurde. Samal päeval teostas hageja tellitud töö ning pealelõunal tuli kostja poolt volitatud isik sõidukile järele. Volitatud isik palus arve saata eposti aadressile XXX. Hageja edastas arve nr 115370 kostja osundatud e-posti aadressile, kuid kostja ei ole arvet tasunud. Ka pärast korduvaid meeldetuletusi ja arve saatmist kostja telefoninumbrile (XXXXXXX), ei ole kostja arvet tasunud. 29. augustil 2022 laekus hageja kontole Y-lt ülekanne summas 4 eurot selgitusega XXXXXX, mille hageja on põhivõlast maha arvestanud. Asjas ei oma tähtsust, kellele sõiduk kuulus. Töö tellis kostja, kellega lepiti kokku lepingutingimused. Hageja on töö teostanud ja sõiduki kostja poolt volitatud isikule üle andnud. Hageja hinnangul kohustub töö eest tasuma isik, kes leppis tingimustes kokku ning tõi sõiduki remonditöökotta. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud hageja ja kostja vahel lepingulise suhte olemasolu. Samuti ei ole hageja tõendanud töö teostamist ega üleandmist. Kostja ei ole hagejalt hagis väidetud tööd tellinud ega ka hagejaga lepingut sõlminud. Kostja ei ole vaidlusaluse sõiduki omanik. Kostja on hagejaga telefoni teel suhelnud, kuid kostja ei ole töö tellija. Töö tellimisel suhtles hagejaga kostja elukaaslane Y ning ta oli hagejale sõiduki üleandmisel Y-ga kaasas. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 19. mai 2023. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 1434 eurot.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja tellis sõiduki remonditöö. Seejuures ei tulene ühestki hageja esitatud e-kirjast, et kostja oleks tunnistanud hagejalt sõiduki remonditöö tellimist. E-kirju on hagejale saadetud e-posti aadressilt XXX ning kostja ei ole märgitud ühegi e-kirja saatjana. Puuduvad ka tõendid, et nimetatud e-posti aadress kuuluks kostjale.
4.2.Maakohus hindas tunnistajate Y, W ütlusi, hageja seadusliku esindaja Q ja kostja vande all antud seletusi ning asus seisukohale, et hageja väide kostjaga töövõtulepingu sõlmise kohta on tõendamata. Seevastu tõendas kostja, et töö tellis hagejalt Y, kes oma ütlustega kinnitas, et tema tellis töö kostja telefonilt hageja juhatuse liikmega rääkides. Seda asjaolu kinnitas vande all ka kostja. Hageja esitatud telefonikõnede kõneeristused tõendavad seda, et kostja telefonilt tehti hageja juhatuse liikmele 30. juunil 2022 kolm kõnet, aga mitte nende sisu ega selles osalejaid. Ka sõiduki üleandmine kostja poolt hagejale ei tõenda, et tööd tellis kostja. Seejuures on Y 11. juuli 2022. a e-kirjaga hagejat teavitanud, et tema kui sõiduki omanik on töö tellija. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et sõlmis töövõtulepingu kostjaga, siis puudub vajadus ülejäänud nõude eelduste tuvastamiseks (lepingu sisu, tööde nõuetele vastavus, tasu sissenõutavaks muutumine). Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5.1.Maakohus on vaidlustatud otsuses jätnud põhjendamata, miks kostja tõendid, sh tunnistajate ütlused on kaalukamad, kui hageja tõendid. Seejuures on tunnistaja Y kostja hinnangul andnud valeütlusi. Y valeütlustele on hageja maakohtu tähelepanu juhtinud ka kohtuistungil.
5.2.Hageja on jätkuvalt seisukohal, et teenuse tellis kostja. Seda on kinnitanud ka hageja seaduslik esindaja vande all antud ütlustega. Ka kinnitas hageja seaduslik esindaja, et ta ei ole kunagi telefoni teel Y-ga suhelnud.
5.3.Lisaks on hageja seisukohal, et maakohus ei võtnud põhjendamatult asja juurde hageja ja kostja 19. aprillil 2023 esitatud seisukohti koos tõenditega ega hageja 20. aprillil 2023 esitatud tõendit. Hagejal ei olnud tõendeid võimalik varasemalt esitada, sest kostja polnud enda vastuväidetes selget positsiooni esile toonud, mida hageja oleks saanud täiendavate tõenditega ümber lükata. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kostja väitele märgib kolleegium, et TsMS § 637 lg 21 järgi on ringkonnakohtul alati õigus apellatsioonkaebus menetlusse võtta ning tegemist ei ole menetlusõiguse normi rikkumisega.
Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis ei olnud võimalik veel hinnata, kas maakohtu otsuse tegemisel on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid, mis võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes. Hageja nõuab kostjalt töö eest tasu ning selle tasumisega viivitamise eest viivist. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tellis sõiduki remonditöö ning jättis seetõttu hagi rahuldamata.
8.1.Hageja väitel on maakohus hinnanud lepingu sõlmimise kohta esitatud ja kogutud tõendeid ebaõigesti, lisaks sellele jätnud menetlusõiguse norme rikkudes väidete ja tõenditega arvestamata, mis tingis ka hagi rahuldamata jätmise. Kolleegium nõustub hagejaga selles, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme sellega, et jättis põhjendamatult asja juurde võtmata hageja ja kostja 19. aprillil 2023 esitatud seisukohad koos tõenditega ning hageja 20. aprillil 2023 esitatud tõendid. Nimetatud rikkumise sai ringkonnakohus kõrvaldada ning see ei mõjuta asja lahendust (dtl-d 226–227).
8.2.Tegemist on TsMS § 405 järgi lihtmenetluse asjaga ning sellist asja saab maakohus menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kuid järgima peab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Maakohtu 20. aprilli 2023. a istungi protokolli kohaselt leidis maakohus, et „dokumendid ja seisukohad, mis on mõlema poole poolt esitatud alates kohtu kirjast 19.04.2023 on esitatud hilinemisega ning neid kohus asja juurde ei võta ja tagastab“ (dtl 167, ajamärk 00:09:44). Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks määranud pooltele avalduste ja taotluste esitamise tähtaja. Selliselt on maakohus rikkunud üldist menetluspõhimõtet anda menetlusosalistele tähtaeg avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Alles seejärel saab kohus tugineda TsMS §le 331 (TsMS § 237 lg 1, § 330 lg 1). Samas ei mõjuta 19. aprilli 2023. a ja 20. aprilli 2023. a seisukohad ja tõendid asja lahendust, sest ka nende põhjal ei saa teha hageja soovitud järeldust hageja ja kostja vahel töövõtulepingu sõlmimise kohta.
9.Kolleegiumi hinnangul analüüsis maakohus esitatud ja kogutud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning jõudis põhjendatud järelduseni, et hageja väide kostjaga töövõtulepingu sõlmimise kohta ei ole tõendatud (vt maakohtu otsuse p 11.6–11.7).
9.1.Apellatsioonkaebuses on hageja esile toonud mitmeid asjaolusid, mis tema arvates omavad olulist tähtsust, kuid on maakohtu poolt jäetud arvestamata. Nii keskendub hageja videosalvestuse, fotode, kõneeristuste ja tunnistaja Y ütluste detailsele analüüsile ning nendes vastuolude leidmisele. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud kostja vastuväide, et tõendite kogumise ajal oli vaidlusalusest sündmusest möödas ligi aasta ning kostja ja Y ei saa mäletada kõiki selle sündmusega seotud detaile. See asjaolu ei muuda tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks ning kolleegiumi hinnangul ei esine TsMS § 238 lg 5 järgi alust tõendi arvestamata jätmiseks. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tunnistajate ütlused ja poolte vande all antud seletused on omavahel vastuolus. Selleks, et teha kindlaks, kellega on hageja lepingu sõlminud, saab kasutada VÕS §-s 29 sätestatud objektiivseid tõlgendamise reegleid. Kolleegiumi hinnangul on maakohus sellises olukorras õigesti lähtunud kogutud tõenditest, mis haakuvad
teiste asjas esitatud tõenditega. Hinnates täiendavalt juurde lepingu tõlgendamisel arvestatavate asjaoludega (VÕS § 29 lg 5), ei saa tõendite kogumi põhjal teha järeldust, et töövõtulepingu pooleks on kostja.
9.2.Asjas on tõendatud, et esialgu pidas hageja töö tellijaks OSAÜHINGUT Rahvusvahelise Autoveo Expert (vt arve-saateleht nr 115363, dtl 63). Seejärel pidas hageja töö tellijaks kostjat, sest kõne tehti kostja kasutuses olevalt mobiiltelefoni numbrilt ning kostja tõi sõiduki remonditöökotta (vt 11. juuli 2022. a e-kirjad; dtl-d 25–26). Nõustudes maakohtuga, ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Töövõtulepingu pooleks ei saa ilmtingimata lugeda isikut, kelle telefoni kasutades töö tellitakse ja kes sõiduki remonditöökotta toob. Hageja ei ole tõendanud, et selline on vastaval tegevus- või kutsealal tava või pooltevaheline praktika. Ka asjaolu, et kostja oli hageja juhatuse liikmega varasemalt tuttav, ei anna alust eeldada, et just kostja saab olla töövõtulepingu pool. Isegi kui selline eeldus hagejal kostja käitumisest tekkis (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 3), siis on see ümber lükatud Y 11. juuli 2022. a ekirjaga. Eelnevalt oli hagejalt töid tellinud OSAÜHING Rahvusvahelise Autoveo Expert, kuid ka nendest asjaoludest ei saa teha järeldust, et kui töö tellijaks ei ole äriühing, siis on selleks kostja kui äriühingu juhatuse liige. Nii kostja kui ka Y on äriühinguga seotud, olles selle osanikud (dtl-d 101–103).
9.3.Kolleegium nõustub maakohtuga, et tunnistaja Y ütlused haakuvad 11. juuli 2022. a ekirjaga, mille kohaselt andis Y teada, et hageja remontis tema sõidukit, andes e-posti aadressi arve saamiseks. Maakohus järeldas sellest põhjendatult, et Y kinnitas hagejale, et tema kui sõiduki omanik tellis töö (vt maakohtu otsuse p 11.6.2). Lisaks sellele ei ole vaidlust selle üle, et hageja andis sõiduki üle Y-le ning Y on hagejale teinud ülekande 4 eurot selgitusega XXXXXX (dtl 51). Kolleegium nõustub maakohtu poolt videosalvestusele, fotodele ja kõneeristustele antud hinnanguga. Nendest tõenditest ei nähtu, milliseid tahteavaldusi pooled omavahel vahetasid ning asjaoludest, mida need tõendid tõendavad (kostja poolt sõiduki töökotta viimine ning kõnede aeg ja kestus), ei saa järeldada kostja poolt töö tellimist.
9.4.Kolleegium leiab, et hageja, kes tegutseb oma majandus- või kutsetegevuses, peab vaidluse korral varustama ennast tõenditega, et tõendada, kellega tal on leping sõlmitud. Praegusel juhul oli hagejal juba enne kohtusse pöördumist olemas Y poolt antud kinnitus, et tema tellis hagejalt töö. Vaatamata sellele otsustas hageja esitada tasu saamiseks hagi kostja vastu. Eelneva põhjal leiab kolleegium, et maakohtu otsus on õiguslikult põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kuna kostja ei ole lepingu pool, siis puudub vajadus hinnata teisi hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise eeldusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kuigi hageja on palunud tühistada maakohtu otsuse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud. Ka ei ole hageja väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus jättis hagi rahuldamata.
11.Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.
13.Apellatsioonimenetluses on kostja palunud hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 1650 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjale ostutatud õigusabi 11 tundi, tunnihinnaga 150 eurot. Kolleegium leiab, et kostja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
14.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust.
15.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal hageja apellatsioonkaebusega tutvumisele 3 tundi, sellele vastuse koostamisele 4 tundi ja 23. augusti 2023. a seisukoha koostamisele 4 tundi. Kolleegium, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asja vähest õiguslikku keerukust, peab apellatsioonkaebusele vastuse ja täiendava seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi. Kolleegium peab esindaja tunnitasu põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses lepingulise esindaja kuludena 900 eurot (= 6 tundi x 150). Kostja ei taotle menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Tulenevalt kostja taotlusest peab hageja tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
16.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.